Tuumahiid 4: Berüllium

Selles kogumikus on ulmeajakirja „Reaktor“ 14 parimat juttu 14 autorilt, mis ilmusid aastatel 2016 ja 2017.

Need jutud viivad lugeja Eestisse, kus vorst on keelatud kraam ja puud võivad tappa, Eestisse, mille on lõhestanud raudtee ja kaks suurvõimu, Eestisse, kus ringi tatsavad zombid ja ka sellisesse Eestisse, millelt nõutakse suurde kosmoseprojekti „raketiliha“. Lugeja saab siin kogumikus heita pilgu jumalate igapäevaelule ja kuidas on elada, kui su naabriks on tulnukad või kui politseil tuleb üsna igapäevaselt rinda pista zombidega. Kogumikust leiab ajasilmuseid ja teistsugust tegelikkust nende taga ning saab süveneda interplanetaarsete suurkorporatsioonide mastaapsetesse võimumängudesse, milles lööb kaasa ka paar võib-olla mitte nii tähtsusetut musta hobust. Kogumiku lood toovad lugeja välja tema kivistunud kapslist ja tuletavad meelde – meie tegudel on tagajärg!

Pea kõik selle kogumiku jutud viivad lugeja ulmekirjanduse pärusmaale – kohtumine tundmatuga. Ulmekirjanduse jaoks, mis asetab ju tegelased ja lugejad väljapoole tavapärast elu, on moraalsete ja sügavalt inimlike küsimuste esitamine väga hõlbus. Nii kohtab neid küsimusi ka käesoleva kogumiku juttudes. Ning lisaks fantaasialennule, põnevusele ja seiklusele on nii mõneski neist ulmejuttudest peotäis huumorit.

Koostajad: J. J. Metsavana, Maniakkide Tänav, Artur Räpp


Lood ja autorid:

Kaido Tiigisoon, Juriidilised probleemid
Andrei Samoldin, Müür
Jaagup Mahkra, Venuse sünd
J. J. Metsavana, Das Kulturkonflikt
Rait Piir, Pilvelinna bluus
Maniakkide Tänav, Liblikad pimedusest
Reidar Andreson, Nõnda kõrvalda kurjus enese keskelt
Mairi Laurik, Zombid tekitavad laipu
Meelis Ivanov, Paljasjalgsed
Miikael Jekimov, Õnnepäev
Piret Saul-Gorodilov, Prinditud (l)ootused
Leila Tael-Mikešin, Mustade Inglite Armee
Heinrich Weinberg, Mitmekihilisem
Madis Seppam, Viimane lehm

Kirjastus Fantaasia

Lois McMaster Bujold: Kodune sõda

Sõjaväest lahkuma sunnitud Miles Vorkosiganist on saanud keisri Hääl, peaaegu kõikvõimas Keiserlik Audiitor, ja paistab, et tal ei lasta ka selles ametis igavust tunda. Minevikust ujuvad välja vanad vaimud, aadlikud võitlevad krahvitiitlite pärast ning lihtsamaks ei tee asja ka see, kui üks krahvikandidaat püüab Barrayari poliitikasse hoopis omal moel veidi värskendust tuua. Selgub, et kenades puhastes salongides peetavad poliitilised lahingud on täpselt sama armutud, räpased ja verised kui ükskõik milline kosmosesõda.

Kevadises õhus on aga ka armastust: Miles püüab võita kauni lese Jekaterin Vorsoissoni südant ning läheneb uuele ülesandele talle ainuomase innuga. Mis saaks valesti minna, kui ainus pisike takistus on Jekaterin ise, kellel pole tema kavatsustest aimugi ning kes on mineviku inetute kogemuste tõttu abielule tugevalt allergiline.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Allan Eichenbaum
544 lk

Diana Wynne Jones: Pimeduse Isand Derkholmist

Diana Wynne Jones (1934–2011), „Howli liikuva kindluse“ autor, on kirjutanud rohkem kui nelikümmend fantaasiaromaani, mida iseloomustavad piiramatu fantaasialend, peened süžeed ja pulbitsev huumor, mis on autori fantaasiakirjanduses legendiks muutnud.

Romaani „Pimeduse Isand Derkholmist“ tegevus toimub kahes paralleelmaailmas, millest üks on tänapäev ja teine maailm, kus toimib maagia ja võlukunst, elavad võlurid, greifid, deemonid, haldjad, tiivulised hobused ja palju teisigi mütoloogilisi tegelasi. Tänapäeva maailma ärimehel Mr Chesneyl on õnnestunud vangistada üks väga võimas deemon, kelle abil ta on alistanud võlurite maailma. Võlureid sunnitakse igal aastal vastu võtma turiste tänapäeva maailmast, kes suurisilmi võlurite maailma uudistama tulevad – kuigi paljud neist seejuures ka hukkuvad.

Tõlkinud Eva Luts
Kaanepildi autor on Marge Nelk

Kirjastus Fantaasia




Ingela Korsell ja Åsa Larsson: Luupainaja

Tuleb kiirustada! Raamatukogu kaitse on nõrgenenud ja must nõid sõlmib õudusunenägude kuningannaga eluohtliku kokkuleppe! Estrid satub Luupainaja võimu alla. Ainult kaarnasoost vennad Alrik ja Viggo suudavad päästa Estridi ning kogu Mariefredi. Ent unemaailma tungimisega kaasneb väga suur oht…

„Luupainaja” on PAX-i sarja 9. raamat.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Kadri Papp
208 lk

Pierce Brown: Koidutäht

Darrow tahtnuks elada rahus, aga vaenlane tõukas ta sõtta. Kuldsed isandad nõudsid temalt kuulekust, hukkasid tema naise ja orjastasid tema rahva. Ent Darrow on otsustanud vastu hakata. Kõike kaalule pannes ja oma päritolu varjates on ta läbi teinud halastamatu tuleproovi, mis vormib Ühiskonna vägevaimaid sõdalasi, ta on imbunud sisse rõhujate ühiskonda ja oodanud kannatlikult võimalust revolutsiooni vallapäästmiseks ja värvidel põhineva hierarhia põrmustamiseks.

Lõpuks ometi on aeg küps.

Aga autunne ja kättemaksuiha on sügavalt juurdunud mõlemas vaenupooles ning Darrow ja tema võitluskaaslased seisavad silmitsi võimsate ja halastamatute vastastega. Võidu ja tsivilisatsiooni uuestisünni nimel peab ta tõusulainesse kaasa haarama miljonid pimedusse heidetud orjad, et nood purustaksid ahelad ja võitleksid endale välja inimväärse elu maailmas, mille oma julmadele isandatele on ehitanud.

„Koidutäht” on järg Pierce Browni raamatutele „Punase tõus” ja „Kuldne poeg”.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Jaana Peterson
512 lk

Uustrükid ja uusversioonid:

Indrek Hargla: French ja Koulu Tarbatus

„French ja Koulu Tarbatus“ on järg Indrek Hargla kultuslikule kelmiromaanile „French ja Koulu“ ja see ilmus esmakordselt 2007. aastal. Romaanis on kolm rohke huumoriga doseeritud seikluslikku ja kriminaalset lugu, mis toimuvad alternatiivajaloolises Maavalla riigis, kus on peidus Euroopa kõige kangema väega maagiad ja manad. French, Maavalla kuulsa arbuja Koulu ori, on Burgundiast pärit pisisuli ja aferist ning nüüd tuleb tal madistada Tarbatu karsklastega, välismaise salaorganisatsiooni „Dagoberdi Leegion“ käsilastega, lahendada semiootiku mõrvajuhtum ja Hiinast pärit võlukunsti abil teha kahjutuks üks päris ehtne ja maavillane luupainaja.

Mary Shelley: Frankenstein ehk moodne Prometheus

Tunnustatud kunstniku David Plunkerti detailirohkete ja grotesksete piltidega raamat on välja antud, tähistamaks Mary Shelley „Frankensteini“ 1818. aastal ilmunud originaalversiooni 200. aastapäeva.

Romaanist „Frankenstein ehk moodne Prometheus“ on kujunenud tõeline õudusklassika. See räägib loo noorest Victor Frankensteinist, kes loob ebatavalise teaduseksperimendi käigus hirmsa, kud samas aruka koletise. Koletis, pettudes teda ümbritsevas maailmas, tahab kätte maksta oma loojale, keda peab enda kannatuste põhjustajaks. Algab lõputut ebaõnne täis teekond …

Ajaproovile vastu pidanud teos kannab edasi ideed, et kõik koletised pole sündinud koletistena ning et oma tegude eest tuleb vastutust võtta.