Ulmestaar: Kärt Mikli

Kärt Mikli on suhteliselt keskealine inimene, lapsevanem, muuseumikunstnik ja ulmekiibitseja. Laulab segakooris Catena. Tal on poolteist kassi ja sahtlitäis luuletusi. Salajaseks ning seni vastamata armastuseks on raamatuillustratsioonide tegemine. Reaktoris avaldab pilte esmakordselt, aga on minevikus kirjutanud ühe jutu nimega Päkapikud eksistentsiaalselt.

Ulmestaari kolm küsimust:

1. Mida praegu loed? Meeldib? Soovitad? Mida head vahepeal vaadanud-mänginud oled?

Just lõpetasin Neil DeGrasse Tysoni "Astrofüüsika inimestele, kel on kiire". Soovitan küll. Meeldib. Kena kerge lugemine, kui vaja lapsele seletamiseks mälu värskendada.

Vaadanud - Stanley Kubricku "Killer's Kiss" (1955). Mul on mehega selline traditsioon, et kui kokku saame, siis tema otsib mõne krõbedama vana filmi, imestab, et kuidas ma ometi seda näinud pole ja siis me vaatame.

Mänginud - ma olen lihtne inimene, mängin mõnikord Candy Crush Jelly-t ja Pokemon Go-d. "Ori and the Blind Forest" meeldis ka, aga see sai otsa. Järg pidi tulema, ootan.

2. Mis naelutab sind raamatu külge? Mis peletab eemale?

Ladus tekst, loogiline sisu. Peletab ebaloogiline ilatsemine ja see, kui autor ei tea, kuhu ta oma jutuga jõuda tahab.

3. Kolm lemmikut (juttu, raamatud, žanri, autorit... ) ulmes? Paari lausega-lõiguga neist lugejale.

Ma pole üldse originaalne, kui vastan, et see on raske küsimus. Lemmikuid on põhimõtteliselt sadu.

Kas Muumitrolli lood on ulme? Kui jah, siis see on üks mind palju mõjutanud raamatuid. Samuti Naksitrallid. Ja Kaarina Helakisa "Vähemalt miljon sinist kassi". Nende raamatute illustratsioonid on sama lummavad, kui lood. Siit me kolm autorit juba saime.

Kui tõsisemalt rääkida, siis Roger Zelazny, Iain Banks, Strugatskid, Ursula K. Le Guin, Meelis Friedenthal, Lois McMaster Bujold, Audrey Niffenegger, Kurt Vonnegut, Margaret Atwood... Tõmba ise kusagile joon.

Kärdi kass Blondie.

Laura Välik teeb ulmest inspireeritud ehteid

Mõni aeg tagasi võttis meie toimetusega ühendust Laura Välik ja uuris meilt ääriveeri, et kas ehted ja käsitöö kuuluvad ka ulme alla. Miks mitte! Laura ise kirjutab oma ehete kohta nõnda:

"Teekond tähtede poole ei alga kosmoselaeva pardal, astronautide koolitusel ega isegi mitte ulmepõneviku vaatamisega. Teekond algab tähtede poole kiikamisest, suletud silmade taga unistamisest. Kosmosesse võib jõuda isegi kõrvupidi! Astu ETERNAL SUNSHINE tähelaeva pardale ise või kutsu teekonnale särasilmne seikleja: http://www.eternalsunshine.ee/

Ajakirja Reaktor lugejale esimene kosmiline paar koodiga STARSHIP – 10%. NB! Sooduskoodiga ostu sooritamiseks kirjutada aadressile info@eternalsunshine.ee sooduskood ning välja valitud paari nimi."

Näidiseid Laura ehetest:

Ulmikute igakuine pilgar Tartus Õlleministeeriumis

Au ja igavene kiitus Kilpkonnale, kelle käest me need pildid näppasime.

Tartu iganädalane ulmekirjutamine

Igal nädalal kogunevad Tartu ulmikud Reidari & Aguri õrna hoole alla tööd tegema. Arutluse all on küsimused nagu: kui palju peab üht vaeslast peksma, mitu kalorit on sajas grammis rästikus, mis on hea nimi robotseale ja palju muud huvitavat. Tule ka! Võta kaasa läpakas ja ehk natuke näksimist (jaga teistega!) ja hea tuju ning teeme seltskonnas tööd.

Foto autor: Reidar Anderson

Unicon 2018

Riho Välk

Ka sellel korral õnnestus Reaktoril saada pressipääsmeid Baltikumi suurimale nohikufestivalile. Kahjuks ei ole täpsem määratlus võimalik – tegu pole ei ulme-, anime-, filmi-, arvutimängu-, koomiksi-, ega lauamängufestivaliga, vaid justnimelt nohikufestivaliga, kuhu peaks kõikide eelpool toodud, kuid ka kõikide teiste vähegi sarnaste huvide fännid kokku tulema. Kas tulemuseks on üritus, kus lõimuvad rollimängurid ja ponifännid, kübernohikud ja võluvikuprintsessid? Kahjuks mitte. Pärast pressipileti saamist on seda küll nõme öelda, aga kuna meil on sõna- ja pressivabadus, siis miks ka mitte.

Tegemist on üritusega, mis üritab kasseerida piletiraha võimalikult laia publiku käest, sealjuures midagi eriti vastu pakkumata. Kahe päeva kava koosnes neljast cosplayvõistlusest (tants, lavashow, kostüümi keerutamine), kahest K-pop võistlusest (Korea popmuusika järgi laval vehklemine), paarist cosplay ettekandest, mõnest vestluspaneelist ja oligi kõik. Jah, mõni nendest oli ehk mõnele kuulajale huvitav, kuid kui sulle ei paku pinget Mob Psycho ning Naruto animetegelaste cosplaymise teemalised vestluspaneelid või worbla vahtkummist asjade meisterdamise esitlus, siis palju õnne – sinu jaoks on kahe päeva peale kokku kaks venekeelset ja kaks lätikeelset esitlust. Hästi natuke leevendasid üldist ikaldust festivaliala nurkadesse üles seatud lauad, mille taga sai DnD’d ja lauamänge mängida, oli ka tavapärane retroarvutite nurk, Legomaailm ja mõned ühelauanäitused. Kõike seda oli aga lootusetult vähe.

Samuti võiks sooja sõnaga kostitada korraldust. Üritus toimus kuumalaine ajal, kuid esimesel päeval unustati festivali angaaris konditsioneer sisse lülitada. Justnimelt lihtsalt unustati. Lisaks on tegemist siiski suures osas cosplayüritusega, kuid millegipärast tuli korraldajatele üllatusena, et inimesed tahtsid festivalialal kostüüme kanda – ühtegi riietusruumi ei olnud tavakülastajatele ette nähtud, nii oligi kostüümi selga ja seljast saamiseks kaks võimalust: ainus WC või tuim avalik ekshibitsionism.

Et lugupeetud lugejat, kes lootis siit ulmet leida, rohkem mitte kinni hoida, võib kogu ürituse väga lühidalt kokku võtta: kui sa oled valmis Riiga sõitma, et neli korda poolteist tundi cosplayshowd vaadata, ning ülejäänud aja ise oma aega sisustada, oled õiges kohas. Muul juhul mitte.

Suur moosivargus Karlovas!

Jaana Muna alias Kilpkonn, kelle fotograafiandeid Reaktor tihedasti kuritarvitab, hõikas mõni aeg tagasi Facebookis välja, et tal on tehtud pildi järgi otsustades paar tonni moosi, kas keegi sooviks. Jüri ja Ene Kallas loomulikult soovisid, sest miski ei sobi ulmekirjutamise juurde paremini kui veel auravad pannkoogid värske ploomimoosiga.

Reaktori toimetuse esindus Metsavana ja Triin Loide isiksustes sõitis iganädalasele ulmikute kogunemisele Tartus ja plaanis oli moos auto peale korjata ja siis hellalt Kallastele toimetada. Reaktor hoolib! Kui me kohale jõudsime, siis moosi polnud, oli ainult suur paks oranž kass aia peal meid piredalt silmitsemas. Metsavana jooksis paar ringi ümber maja ja ei leidnud midagi. Helistasime Kilpkonnale - kus moos on? Kilpkonn jahmunult vastu, et ma panin teile selle ju valmis ukse juurde, silt ka peal, et "Metsavana"...

Keegi virutas Ulmeguru moosi ära.

Ausal moosileidjal või selle rõlge roima pealtnägijal palun võtta ühendust Reaktori toimetusega. Karlova on küll tõeline eriti paadunud retside pesa, aga ehk muu mõrva ja löömingu käigus juhtus keegi nägema maia olemisega moosivarast ringi punumas hunniku ploomimoosipurkidega. Aia peal olnud kass keeldus kommentaare andmast ja lakkus tunnistuse andmise asemel oma käppa.

Kuna igal tormipilvel on hõbedane ääris, siis meil on murest ja kaastundest murtud Reaktori lugejatele rõõm teada, et moosi Jüri siiski sai, Alar Floren saatis talle kastikese erinevaid moose, mis leidsid sooja vastuvõtu.