Reeglina inimestele meeldib, kui neid sünnipäeva puhul meeles peetakse.
Pikalt ideena teostamist oodanud ja nüüd lõpuks lugejateni jõudvas uues rubriigis (kui toimetaja ajakirjas ruumi leiab ja kirjutajal motivatsiooni jagub) võtan igal kuul ette ühe Reaktori temaatikaga seonduva filmiinimese ja püüan anda pigem lühemas vormis ülevaate sellest, miks pean oma subjektiivse arvamuse kohaselt teda sellise tähelepanu vääriliseks.


Palju õnne, ... !

Armastab Elvis Presley't ja relvi. On mänginud professionaalsel tasemel pesapalli ja omab lennukipiloodi tunnistust. Sai 17. märtsil 65 aastaseks. Palju õnne, Kurt Russell! Aastal 2015 ennast väga jõuliselt filmisõpradele taas meelde tuletanud. Nii et tundub paslik meelde tuletada, miks üks ulmesõber võiks olla rõõmus, et Russelli-taat endiselt tegus on ja oma aega bingot mängides õhtusse ei saada.
Esimesed sammud tegi tulevane staar juba teismelisena erinevate telesarjade üksikutes episoodides. Reaktori kontekstis väärib tema varajastest rollidest märkimist roll Dexter Reilly'na kolmes Disney stuudio filmis - inimkompuutri, nähtamatu mehe ja ulmeliselt tugeva mehena.



Oluline verstapost on aga 1981. aasta Escape from New York, kus Kurt kehastas esmakordselt Snake Plisskenit (väidetavalt olevat Kurt võtteplatsil Lee Van Cleefi nähes oma hääletämbrit Clint Eastwoodi sarnaseks kohendanud). Düstoopia Ameerikast, kus Manhattani saar on üks suur vangla, kuhu keegi peale ekssõduri ja ebaõnnestunud kullavarga Plisskeni peaaegu vabatahtlikult oma jalga tõsta ei taha. Carpenter, Russell ja publik olid igatahes tulemusega nii rahul, et 1996 tehti filmile järg Escape from L.A (puuduvad andmed selle kohta, kas Kurt oma häält ka Bruce Campbelli nähes muutis).
Carpenteri ja Russelli koostöö sai aga jätku juba varem. 1982. aastal linastus absoluutne klassik - The Thing. Äpardus elektrišoki andmisel, veretest ja põrandal sibav ämblikulaadne toode. Nende kirjapanek ja meenutamine paneb praegugi külmavärinad jooksma. Hateful Eighti vaadates lõi mul kusjuures The Thing'iga ootamatu seose. Vaiadest peldikuni tee ehitamine tõi kohe külma Antarktika uurimisjaama meelde.

Väikse fantaasiakallakuga on ka järgmine tandemi ühistöö. 1986. aasta Big Trouble in Little China, kus lihtsa veokijuhi elu muutub eriliselt põnevaks hetkest, kui ta oma rekkaga võlurist üle sõidab. Eeskätt küll kakelungi peale rõhuv linateos, aga sellise mõnusalt jabura fantaasianükkega, mis on ka ilmselt peamine põhjus, et sellestki filmist räägitakse kui kultusklassikast.

Nii, nüüd tundub täpselt õige hetk rääkida Kurt Russelli fenomenist üldisemalt. Ehk 80. teine pool ja 90. algus oli ta megastaari mõõtu, aga midagi peab temas veel olema, et nüüdseks üle kolmekümne aasta on ta suutnud kenasti pildil püsida. Ei ole mingit alust kahelda tema näitlejameisterlikkuses, Silkwood (1983) ja Miracle (2004) on sellised näited filmidest, mille kohta ka Roger Ebert on öelnud, et Kurt oskab näidelda küll. Mulle endale tundub aga eriliselt tähelepänuväärne Kurti oskus rolle valida. Ta ei piira end ühegi žanriga ja samas suudab end igas žanris koduselt tunda.



1994. ja 1998. aastal näiteks tundis ta end koduselt sõjaväelast mängides. Esmalt Stargate ja hiljem Soldier. Selle kirjatüki tarbeks vaatasin inspiratsiooniks neist esimest. Täis küll elemente mida ühelt Ronald Emmerichi filmist oodata võib (asenduspoja liin näiteks), aga teisalt on seal tasakaaluks ka palju meeldivat. Russelli soeng ja üllatavalt põnev lugu ja vägagi tasemel visuaalne pool. Päris huvitav oli mõelda, milline oleks sari võinud olla, kui pehmo Andersoni asemel oleks seal majandanud Russell.

Uus aastatuhat on ulmefilmide osas seni tagasihoidlikum olnud, kõrvaroll Vanilla Sky's ja osalus perefantaasias Sky High. Juba järgmisel aastal on aga oodata Galaktika valvurite teist osa, kus Kurt kindlasti kaasa teeb. Jõudu ja jaksu!

Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jne näol. Meie aadress küberavarustes on: toimetus@ulmeajakiri.ee
Detsember 2017 (18)
November 2017 (23)
Oktoober 2017 (20)
September 2017 (15)
August 2017 (19)
Juuli 2017 (21)
Juuni 2017 (19)
Mai 2017 (23)
Aprill 2017 (19)
Märts 2017 (18)
Veebruar 2017 (19)
Jaanuar 2017 (18)
Detsember 2016 (16)
November 2016 (18)
Oktoober 2016 (17)
September 2016 (20)
August 2016 (20)
Juuli 2016 (18)
Juuni 2016 (19)
Mai 2016 (19)
Aprill 2016 (17)
Märts 2016 (17)
Peatoimetaja veerg 03/16
Vestlus Tähehiiglaste orjadest
Raamatuarvustus: Pimesi hüpates
Raamatuarvustus: Raudrästiku aeg
Eesti Ulmeühingu üldkoosolek
Palju õnne, Kurt Russell
Raamatuarvustus: Emily St. John Mandel „Jaam üksteist“
Taas kord HÕFF tulekul
Lauamänguarvustus: Mysterium
Küürakas potter ja hull teadlane
Batman vs Superman: Orbude kaklus
Luubi all: Üllatus Weinbergilt
Kurioosum 03/16
Ulmeuudised 03/16
Uudiskirjandus 03/16
Tõlkejutt: Eriline Kübarseppade Kompanii
Jutt: Talv
Veebruar 2016 (20)
Jaanuar 2016 (21)
Detsember 2015 (21)
November 2015 (23)
Oktoober 2015 (17)
September 2015 (20)
August 2015 (15)
Juuli 2015 (22)
Juuni 2015 (21)
Mai 2015 (16)
Aprill 2015 (17)
Märts 2015 (18)
Veebruar 2015 (16)
Jaanuar 2015 (13)
Detsember 2014 (19)
November 2014 (16)
Oktoober 2014 (15)
September 2014 (17)
August 2014 (11)
Juuli 2014 (17)
Juuni 2014 (18)
Mai 2014 (18)
Aprill 2014 (14)
Märts 2014 (14)
Veebruar 2014 (15)
Jaanuar 2014 (13)
Detsember 2013 (16)
November 2013 (14)
Oktoober 2013 (15)
September 2013 (14)
August 2013 (16)
Juuli 2013 (17)
Juuni 2013 (16)
Mai 2013 (17)
Aprill 2013 (17)
Märts 2013 (16)
Veebruar 2013 (20)
Jaanuar 2013 (18)
Detsember 2012 (14)
November 2012 (15)
Oktoober 2012 (20)
September 2012 (15)
August 2012 (17)
Juuli 2012 (17)
Juuni 2012 (16)
Mai 2012 (16)
Aprill 2012 (16)
Märts 2012 (16)
Veebruar 2012 (16)
Jaanuar 2012 (16)
Detsember 2011 (17)
November 2011 (14)
Oktoober 2011 (13)
 
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud. (0.0439)