Rahvusvaheline Tolkieni lugemise päev on 25. märtsil, kuna just sel päeval Maakonna kalendri järgi langes Sauroni võim.

Tolkieni perekonnanimel on saksa juured. Algne vorm JRRT enda arvates oli tollkühn, mis tähendab hulljulget.

Esimene JRRT kirjutatud teos oli 1926. valminud Silmarillion, mida ta aga hiljem korduvalt ümber kirjutas ja täiendas ning mis ilmus alles pärast autori surma.

Inglisekeelne sõna "hobbit" oli olemas ammu enne Tolkieni, tähendades kohalikku mõõtühikut ca 2½ buššelit, samas on sõna olemas ka 1584. aastaga tituleeritud tekstis Discovery of Witchcraft, mis käsitleb vaimolendeid ja paharette.

JRRT müüs oma teoste ekraniseerimisõigused 1969. aastal 100 000 naela eest United Artist'le, kusjuures ühena esimestest näitasid huvi filmimise vastu biitlid, kes üritasid selleks tõsiselt ära rääkida Stanley Kubrickit. Viimane aga keeldus, kuna pidas raamatut filmimatuks. Kujutage nüüd ette John Lennonit Guglunki, Paul McCartney'd Frodo, Ringo Starri Mängla-Jussi/Sam Gamgee ja George Harrisoni Gandalfina....

Gandalfi välimus olevat inspireeritud saksa kunstniku Josef Madeleneri maalist "Mäevaim".



2004. aastal avaldati ajakirjas British Medical Journal artikkel, kus prooviti diagnoosida Guglunki vaevusi. Artikli kohaselt kannatab Guglunk ränga B12 vitamiini puuduse all, mis põhjustab nii paranoiat kui rauaaneemiat (sh juuste väljalangemist ja kaalukaotust). Vaimse tervise osas on üheksast skisofreenia tingimusest täidetud seitse.

Kääbiku raamatus pole ühtegi naistegelast ning ainuke nimeliseltki mainitud naine on Bilbo ema, Belladonna Tukk/Took.

Kääbiku esimeses variandis on Gandalfi nimeks Bladorthin ja hoopis Thorini nimeks Gandalf. Gandalfi ja päkapikkude nimed on kõik pärit muinasskandinaavia Eddast ja viimases tähendab Gandalfr konkreetselt võlukepikesega päkapikku.

Kui JRRT saatis Kääbiku käsikirja kirjastajale, siis andis too selle hindamiseks oma 10-aastasele pojale. Poisile meeldis ning ta hindas seda sobilikuks lugemisvaraks 5-9-aastastele. Järgmisel aastal anti talle lugeda ka uue, veel nimetu JRRT raamatu (hilisem Sõrmuse vennaskond) esimesi peatükke, kuid seal oli kluti arvates liiga palju kääbikuloba.

1961. aastal seati JRRT kandidatuur üles ka Nobeli kirjanduspreemiale, kuid žürii nimetas teda teisejärguliseks jutuvestjaks.

Ühe Kääbiku filmi eelarve on enam-vähem sama kui kogu Sõrmuste isanda triloogial kokku.

1965. aastal avaldati Kääbik USAs esimest korda pehmekaanelisena. Paraku polnud illustraator raamatut lugenud ja tulemuseks oli selline kaaneillustratsioon:



Sean Conneryle pakuti Gandalfi kehastamise eest 30 miljonit, kuid ta polnud nõus. Ka uus pakkumine – 15% filmitulust (see on kusagil suurusjärgus 450 miljonit dollarit) – ei pannud teda meelt muutma. Oma sõnade järgi ei saanud ta rollist aru. Ei käsikirjas, ei raamatus, ega ka mitte hiljem, filmi näinuna.

Sõrmuste isanda filmimise käigus kasutati grimmiks ära kogupikkuses 450 miili jakikarvu.

Arwen ja Aragorn on lähedased sugulased – 64 põlve lahutavad Aragorni tema esivanemast esimesest Numeroni kuningast Elrosest, samas kui Arwen on Elrose venna Elrondi lihane tütar.

Christopher Lee oli tohutu Sõrmuste isanda fänn, kes olla alates Sõrmuse Vennaskonna esmailmumisest sarja raamatuid igal aastal vähemalt korra üle lugenud. Filmivõtetel olnud lausa eraldi ajaviide osaliste poolt küsida Leelt mõnd kolmandajärgulist tegelast, selle või teise tegelase vanaisa või kellegi mõõga nimetust ning Lee polevat kordagi vastust võlgu jäänud.

Christopher Lee ammune unistus oli kehastada kinolinal Gandalfi, kuid kui talle pakkumine tehti, siis ta loobus, viidates oma kõrgele vanusele, nõustudes vähem füüsilist pingutust nõudva Sarumani rolliga. Ja ikkagi õnnestus tal võtete ajal murda käeluu, mistõttu mõnedes filmistseenides on nähtud palju vaeva kipsis käe varjamisega.

JRRT ise pidas Sõrmuste isanda suurimaks kangelaseks hoopis Mängla Jussi /Sam Gamgee'd.

Ian McKellenil ja Elijah Woodil ei olnud Sõrmuste isanda võtetel mitte ühtegi ühist võtet.

Raamatuis pole kordagi mainitud, et Legolasel on blond pea.

Paljude rekordite hulgas püstitas Kuninga tagasitulek ka siiani löömatu rekordi ekraanil näidatavate tapmiste hulga kohta – kokku täpselt 836, kui Legolase tapetud muumakit ikka ühena lugeda. Mis teeb statistiliselt kolm laipa iga filmiminuti kohta...

Sõrmuste isanda tegelased on vaatamata nooruslikule välimusele harjumatult kõrges eas – LOTR alguses on Boromir 40, Frodo 50, Aragorn 87, Gimli 139 ja Arwen 2777 aastat vana. Legolase vanuse kohta pole raamatuis ühtki vihjet.

Näitleja Jed Brophy nimi ei ütle ilmselt paljudele midagi. Mõned ehk oskavad teda seostada päkapikk Noriga filmis Kääbik. Aga vaid vähesed teavad, et tegu on Sõrmuste isanda filmitriloogias ühe hõivatuima statistiga, keda triloogia tiitrites on küll mainitud vaid ühe korra, kuid keda teravapilgulised pedandid on identifitseerinud lausa kuues rollis, neist sõnalisigi osi on lausa kolm. Mitme arvamuse kohaselt on hea ratsutaja Jed lisaks veel osaline ka igas suuremas ratsa- ja lahingustseenis.



Tolkieni tegelaste nimesid on siin-seal üle maailma antud igasugustele objektidele, aga Hollandis Geldropi väikelinnas on asi ikka täiesti üle mõistuse:



2002. aastal ilmus Hiinas anonüümse autori teos Harry Potter ja Bao Zhulongi draakon. Lisaks tavapärasele autoriõiguste rikkumisele (mille eest maksis kirjastus JK Rowlingule vaid 3400 $ trahvi) teeb asja eriti jaburaks see, et tegu on sõna otseses mõttes JRRT Kääbikuga, milles muudetud vaid tegelaskujude nimed ja lisatud paar lehekülge algusse, kus Harry ja ta sõbrad moonduvad kääbikuteks ja lõppu, kus Harry moondub tagasi inimeseks.

JRRT ja tema naise suure armastuse tunnismärgina on nende ühisele hauakivile raiutud ka kuulsaima Keskmaa armastajapaari nimed:



Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jne näol. Meie aadress küberavarustes on: toimetus@ulmeajakiri.ee
Detsember 2017 (18)
November 2017 (23)
Oktoober 2017 (20)
September 2017 (15)
August 2017 (19)
Juuli 2017 (21)
Juuni 2017 (19)
Mai 2017 (23)
Aprill 2017 (19)
Märts 2017 (18)
Veebruar 2017 (19)
Jaanuar 2017 (18)
Detsember 2016 (16)
November 2016 (18)
Oktoober 2016 (17)
September 2016 (20)
August 2016 (20)
Juuli 2016 (18)
Juuni 2016 (19)
Mai 2016 (19)
Aprill 2016 (17)
Märts 2016 (17)
Peatoimetaja veerg 03/16
Vestlus Tähehiiglaste orjadest
Raamatuarvustus: Pimesi hüpates
Raamatuarvustus: Raudrästiku aeg
Eesti Ulmeühingu üldkoosolek
Palju õnne, Kurt Russell
Raamatuarvustus: Emily St. John Mandel „Jaam üksteist“
Taas kord HÕFF tulekul
Lauamänguarvustus: Mysterium
Küürakas potter ja hull teadlane
Batman vs Superman: Orbude kaklus
Luubi all: Üllatus Weinbergilt
Kurioosum 03/16
Ulmeuudised 03/16
Uudiskirjandus 03/16
Tõlkejutt: Eriline Kübarseppade Kompanii
Jutt: Talv
Veebruar 2016 (20)
Jaanuar 2016 (21)
Detsember 2015 (21)
November 2015 (23)
Oktoober 2015 (17)
September 2015 (20)
August 2015 (15)
Juuli 2015 (22)
Juuni 2015 (21)
Mai 2015 (16)
Aprill 2015 (17)
Märts 2015 (18)
Veebruar 2015 (16)
Jaanuar 2015 (13)
Detsember 2014 (19)
November 2014 (16)
Oktoober 2014 (15)
September 2014 (17)
August 2014 (11)
Juuli 2014 (17)
Juuni 2014 (18)
Mai 2014 (18)
Aprill 2014 (14)
Märts 2014 (14)
Veebruar 2014 (15)
Jaanuar 2014 (13)
Detsember 2013 (16)
November 2013 (14)
Oktoober 2013 (15)
September 2013 (14)
August 2013 (16)
Juuli 2013 (17)
Juuni 2013 (16)
Mai 2013 (17)
Aprill 2013 (17)
Märts 2013 (16)
Veebruar 2013 (20)
Jaanuar 2013 (18)
Detsember 2012 (14)
November 2012 (15)
Oktoober 2012 (20)
September 2012 (15)
August 2012 (17)
Juuli 2012 (17)
Juuni 2012 (16)
Mai 2012 (16)
Aprill 2012 (16)
Märts 2012 (16)
Veebruar 2012 (16)
Jaanuar 2012 (16)
Detsember 2011 (17)
November 2011 (14)
Oktoober 2011 (13)
 
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud. (0.0455)