Kirjastus Fantaasia



Täheaeg 15: Ajavärav
Koostaja: Raul Sulbi
Kaanepilt Meelis Krošetskin

Uue Täheaja avalooks on Miikael Jekimovi kosmosepiraatidest ja kättemaksust rääkiv verine ja hoogne retro-kosmoseooper «Tormiga saabub ka veritasu». Veel leiab numbrist Mairi Lauriku kaugtuleviku teadusliku fantastika «Surf ajalainetel», Veiko Belialsi ja J. J. Metsavana ühes Strugatskite maailmas toimuva loo «Neli kohta peale koma», Mann Loperi aurupungiliku alternatiivajaloo Vene impeeriumit 1905. aastal tabanud revolutsioonist Eestis - «1905», Tamur Kusnetsi lõbusas laadis esimese kontakti loo «Ootamatu jahisaak» ning Armin Kõomägi düstoopse tuleviku-Eesti virtuaalreaalsuse jutu «Punamütsike».

Numbri algupäranditele paneb krooni Jaagup Mahkra stiilipuhas mõõga ja maagia lugu «Umgolla mustad maagid», mida võiks pidada ka kummarduseks Robert E. Howardile ja H. P. Lovecraftile.

Täheaja numbri tõlkeosa keskendub ulmeklassik C. L. Moore’i (1911–1987) loomingu eri tahkude tutvustamisele. C. L. Moore oli üks esimesi kuulsaid sõdadevahelise pulpulme perioodil esile kerkinud naiskirjanikke, kelle debüütjutuks oli «Shambleau», esimene Loodekaare Smithi tsükli tekst. Loodekaare Smith puutub koloniaalmaailmade äärealadel kokku fantaasia- ja õuduskirjandusest pärit olendite ja koletistega ja teda peetakse üheks Han Solo tegelaskuju inspireerijaks.

Teiseks Moore’i kuulsaimaks kangelaseks on keskaegse Prantsusmaa mõõgakangelane Joiry’ Jirel, mõõga ja maagia kirjanduse ilmselt esimene naissoost mõõgakeerutaja, kes avaldas suurt muljet ka alažanri loojale Robert E. Howardile, nii et viimane lõi Moore’i kangelanna eeskujul omagi analoogilise võitleja – Musta Agnese. Ning ilmselt võib just Jireli kujust otsida ka Punase Sonja alginspiratsiooni. Täheajas ilmub Jireli tsükli lugu «Jirel ja maagia».

Kolmandaks tutvustame C. L. Moore’i 1940ndate loomingu science fantasylikku külge, mida esindab jutt «Ajavärav», korraga oma väljendusvahendeilt nii teaduslik-fantastiline kui ka fantasylik lugu. Lisaks leiab numbrist veel Raul Sulbi ülevaateartikli C. L. Moore’i elust ja loomingust.

Kirjastus Ersen



Sekund hiljem
William R. Forstchen
Tõlkinud Triin Aimla-Laid

„Sekund hiljem” puudutab äärmiselt olulist turvaprobleemi, millest on saanud USA kongressi arutlusteema.

New York Timesi menuautor William R. Forstchen jutustab loo, millest võib saada kohutav tõelisus.

Loo, milles üks mees võitleb selle eest, et päästa oma perekond ja väike Põhja-Carolinas asuv kodulinn pärast seda, kui Ameerika kaotab sõja, mis saadab selle rahva tagasi pimedasse keskaega.

Sõda kaotati hävitava relva, elektromagnetilise impulsi (EMP) rünnaku tagajärjel ning juba praegu võib see relv olla vaenlasele kättesaadav.

Mõni kuu enne raamatu „Sekund hiljem” ilmumist tsiteeriti seda juba Ameerika Ühendriikide kongressis kui raamatut, mida ameeriklased peaksid kohustuslikus korras lugema. Selle üle on arutletud Pentagoni koridorides ja käesolevat lugu on peetud realistlikuks käsitluseks EMPst ning relva äärmisest jõust saata katastroo põhjustavaid šokilaineid kõikjale Ameerika Ühendriikidesse vaid sekundite jooksul. The Wall Street Journal hoiatas, et EMP võib olla relv, mis hävitab Ameerika ja ameeriklased.

Raamatu tegevus leiab aset tavalises Ameerika väikelinnas ning on hoiatuseks selle kohta, mis võib meid oodata tulevikus ja millest võib saada meie lõpp.

Kirjastus Varrak



Pealuutroon
Peter V. Brett
Tõlkinud Lauri Saaber

Krasia Pealuutroon seisab tühjana ja inimkond on paisatud kaosesse. Langenud väejuhtide ja deemonivürstide kolpadest ehitatud istmes peitub võlujõud, mis hoiab eemal maa-alused deemonid. Sel troonil istudes oli Ahmann Jardir määratud vallutama kogu teadaoleva maailma ja tegema igavese lõpu deemonisõjale. Säärasele asjakäigule seisis aga vastu Arlen Põldaja, kes kutsus Jardiri duellile. Kaotusega riskimise asemel viskus Arlen kuristikku, haarates endaga kaasa ka Jardiri ja jättes nii maailma päästjata. Alanud pärilusheitlus ähvardab lõhestada kõiki Thesa Vabasid Linnu.

Lõunas peab Jardiri esiknaine Inevera hoidma ära poegade omavahelised taplused, mis võiksid vallandada kodusõja. Põhjas üritavad Leesha Paberivalmistaja ja Rojer Kõrtsmik sepistada Milni ja Angiers’ hertsogkondade vahelist liitu krasialaste vastu, enne kui on liiga hilja. Rikas ja kaitsetu Laktoni hertsogkond on aga sattunud risttulle. Samal ajal saavad maa-alused üha tugevamaks ning Arleni ja Jardirita ei pruugi kellelgi olla piisavalt jõudu, et neile vastu astuda.

„Pealuutroon” on Peter V. Bretti viieosalisena kavandatud Deemonite sarja neljas raamat, järg raamatutele „Maalingutega mees”, „Kõrbeoda” ja „Päise päeva sõda”.


Abistav mõõk
Ann Leckie
Tõlkinud Juhan Habicht

Radchi kosmilise impeeriumi valitseja on andnud Breqi käsutusse sõjalaeva Kalri Halastus ja saatnud ta ainsasse kohta, kuhu Breq oli nõus minema, et impeeriumis möllava kodusõja ajal sealsete elanike rahu ja turvalisust kaitsta. See on Athoeki tähesüsteemi orbitaaljaam, kus töötab aiakorraldajana leitnant Awni noorem õde.

Athoek annekteeriti kuuesaja aasta eest ja nüüdseks on kõik elanikud tsiviliseeritud – või peaksid olema. Ent kõik pole nii rahulik, kui pealtnäha paistab. Vanad rahvustülid pole kadunud, teeistanduste töölised pole oma elutingimustega rahul, tühjas naabertähesüsteemis kummitab ja tundub, et presgerite võõrrass on hakanud toimuva vastu huvi tundma. Nende huvi pole aga kunagi heatahtlik. „Abistav Mõõk” on romaani „Abistav Õiglus” (e.k 2015) järg.


Karjase kroon
Terry Pratchett
Tõlkinud Allan Eichenbaum

See on mõnes mõttes sümboolne, et Pratchetti viimaseks Kettamaailma raamatuks jäi just Tiffany Achingu ja tillude vabameeste lugu. Pratchett on korduvalt öelnud, et Tiffany kaudu väljendab ta paljusid oma seisukohti ning Tiffany on ka oma suhtumisega üks maailma alussambaid, see, kes vaatab, et kõik toimiks, et nõrgematele ei tehtaks liiga ja et tasakaal püsiks.

Just tasakaaluga on „Karjuse kroonis“ aga pahad lood, sest nõidade seatud piirid on korraks vankuma löönud ja haldjad näevad võimalust sisse tungida ja oma julmi tunge inimeste peal välja elada. Seega tuleb neile vastu astuda ja koondada selleks kõik, kes vähegi aidata tahavad.


Nanny Oggy kokaraamat
Terry Pratchett
Tõlkinud Allan Eichenbaum

Nanny Ogg on üks Lancre’i nõidadest, see rõõmsameelsem, kes ei ütle ära millestki, mida elul on pakkuda. Kindlasti ei ütle ta ära maitsvatest roogadest, eriti kui neid on valmistanud keegi teine. Nanny kokaraamatusse on kogutud paljud retseptid, mille talle on saatnud lahked inimesed, kelle hulgas on ka näiteks Noobel Nobbsi mamps ja Ankh Morporki patriits Vetinari. Oma koht on ka päkapikkude retseptidel, mis on küll pisut kohandatud ja laiale lugejaskonnale suupärasemaks tehtud. Retseptid on igati kasutatavad ja hõrgutised on tõesti hõrgutavad.

Lisaks retseptidele jagab Nanny ka näpunäiteid etiketiküsimustes ja tema elukogemused on teinud ta soovitused eriti väärtuslikuks.

Kokkuvõttes üks ütlemata tore raamat, mis pakub nii abi igapäevases elus kui ka tõelist lugemisnaudingut, ehk teisisõnu – ehe maiuspala.

Kirjastus OÜ Read



Käsi mõõgaga
Mart Laar

„Käsi mõõgaga” on järg alternatiivajaloo „Sügissõda” esimesele osale „Punane torm tõuseb”. Eesti ja Nõukogude Venemaa sõda käib täie hooga maal, merel ja õhus. Kas Eesti suudab vastu panna? Kui madalale langeb temperatuur 1940. aasta jaanuaris? Ja kõige olulisemana – kas Paul Keres võidab male maailmameistri tiitli? Nendele ja teistele küsimustele annab „Käsi mõõgaga” vastuse. Lahendused ei sõltu nõidadest ega maagidest, ennustajatest ega üleloomulikest jõududest, vaid sellest, kummal poolel on tugevam tahe ja kindlam käsivars. Raamat on varustatud fotode ja skeemidega.
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jne näol. Meie aadress küberavarustes on: toimetus@ulmeajakiri.ee
Detsember 2017 (18)
November 2017 (23)
Oktoober 2017 (20)
September 2017 (15)
August 2017 (19)
Juuli 2017 (21)
Juuni 2017 (19)
Mai 2017 (23)
Aprill 2017 (19)
Märts 2017 (18)
Veebruar 2017 (19)
Jaanuar 2017 (18)
Detsember 2016 (16)
November 2016 (18)
Oktoober 2016 (17)
September 2016 (20)
August 2016 (20)
Juuli 2016 (18)
Juuni 2016 (19)
Mai 2016 (19)
Aprill 2016 (17)
Märts 2016 (17)
Peatoimetaja veerg 03/16
Vestlus Tähehiiglaste orjadest
Raamatuarvustus: Pimesi hüpates
Raamatuarvustus: Raudrästiku aeg
Eesti Ulmeühingu üldkoosolek
Palju õnne, Kurt Russell
Raamatuarvustus: Emily St. John Mandel „Jaam üksteist“
Taas kord HÕFF tulekul
Lauamänguarvustus: Mysterium
Küürakas potter ja hull teadlane
Batman vs Superman: Orbude kaklus
Luubi all: Üllatus Weinbergilt
Kurioosum 03/16
Ulmeuudised 03/16
Uudiskirjandus 03/16
Tõlkejutt: Eriline Kübarseppade Kompanii
Jutt: Talv
Veebruar 2016 (20)
Jaanuar 2016 (21)
Detsember 2015 (21)
November 2015 (23)
Oktoober 2015 (17)
September 2015 (20)
August 2015 (15)
Juuli 2015 (22)
Juuni 2015 (21)
Mai 2015 (16)
Aprill 2015 (17)
Märts 2015 (18)
Veebruar 2015 (16)
Jaanuar 2015 (13)
Detsember 2014 (19)
November 2014 (16)
Oktoober 2014 (15)
September 2014 (17)
August 2014 (11)
Juuli 2014 (17)
Juuni 2014 (18)
Mai 2014 (18)
Aprill 2014 (14)
Märts 2014 (14)
Veebruar 2014 (15)
Jaanuar 2014 (13)
Detsember 2013 (16)
November 2013 (14)
Oktoober 2013 (15)
September 2013 (14)
August 2013 (16)
Juuli 2013 (17)
Juuni 2013 (16)
Mai 2013 (17)
Aprill 2013 (17)
Märts 2013 (16)
Veebruar 2013 (20)
Jaanuar 2013 (18)
Detsember 2012 (14)
November 2012 (15)
Oktoober 2012 (20)
September 2012 (15)
August 2012 (17)
Juuli 2012 (17)
Juuni 2012 (16)
Mai 2012 (16)
Aprill 2012 (16)
Märts 2012 (16)
Veebruar 2012 (16)
Jaanuar 2012 (16)
Detsember 2011 (17)
November 2011 (14)
Oktoober 2011 (13)
 
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud. (0.0928)