Lõpuks saabus külm. Tuld pidi terve päeva pliidi all hoidma, aga isegi siis ei läinud toad väga palju soojemaks. Randil oli ükskõik. Ta tõi talvenahad panipaigast välja, viskas veel paar puuhalgu tulle, jõi siis päev läbi väikestest pudelitest kanget alkoholi ning vaatas aknast välja. Mõnikord sattus lind või ootamatu loom ta vaatevälja. Siis haaras ta püssi, avas akna ning tassis pärast saagi tulele küpsema.
See oli ühel krõbekülmal õhtupoolikul, kui päike juba loojuma hakkas. Rand, kes juba mitmendat päeva näljaselt tule ees istus, asutas end magama minema, kui helikopteri iseloomulik put-put ta mõtetest äratas. Alguses arvas Rand, et kuulis valesti. Ta oli oma elamise just seepärast nii kaugele rajanud, et ükski juhuslik turist või müügimees teda tülitada ei saaks. Kuid helikopter lähenes tema kahtlustest hoolimata.
Rand võttis ohates oma kõige paksemad nahad välja, tõmbas rasked labakud kätte, võttis igaks juhus püssi laua kõrvalt kaasa ning astus päikeseloojangusse.
Lumelt vastupeegelduv päike muutis kogu ümbrise tumepunaseks: madalad põõsad, taamal algava mäeaheliku, paar kidurat lume alla mattunud puud. Kuid Randi huvitas vaid lagendiku kohal tiirutava ja lund ülespeksva helikopteri siluett.
See oli kõige väiksem mudel, mida Rand iial näinud oli – sellesse mahtus hea tahtmise korral kaks inimest ja üks seljakott. „Väike, aga kiire,” mõtles Rand endamisi ja püüdis jätta muljet nagu poleks tal mingit püssi seljas.
Helikopter maandus tugeva raksatusega ja siis oli korraks lumepilve mattuval Randil kõik selge: ju oli mingi tehniline rike neid maanduma sundinud. Nägid Randi elamist ja mõtlesid, et ta võib aidata. Juba hüppaski masinast kaks kuju välja, kes kohe elavalt kätega vehkides Randi poole jooksma hakkasid. Vähemalt tundusid nad relvastamata olevat. Kui nad kuuldeulatusse jõudsid, pidi Rand pingutama, et nende hüüetest aru saada – ta polnud juba mitu aastat inimkõnet kuulnud.
„Aidake, tegime hädamaandumise,” hüüdis üks lõõtsutavatest meestest. Rand tegi paar ebalevat sammu võõraste poole, kuid ühes külma õhuga jõudis temani higi kirbe lõhn ja miski tema mälus liighatas. Rand võpatas justkui oleks elektrilöögi saanud ning hakkas taganema, samal ajal kähedalt karjudes: „Ei, ärge tulge, minge tagasi! Ma ei saa aidata! Siin on ohtlik!”
„Me ainult korraks...lubage, me kutsume vähemalt abi!”
Kuid Rand pööras end nüüd ringi ja jooksis tagasi nii kiiresti kui ta töntsid jalad võtsid. Rasked nahad takistasid teda, panid ta lõõtsutama, aga Randil ei tulnud pähegi neid seljast võtta. Ta karjus nüüd ise lõõtsutades, et mehed ta rahule jätaks ja otsekohe tagasi pöörduksid. Randi mälusoppidest hakkasid vanad pildid üles kerkima, kõik tuli tagasi ja täitis ta meeled nimetu õudusega. Mingil moel suutis ta koduni jõuda ning barrikadeeris otsekohe ukse. Kuid mehed olid talle järele jõudnud ja tagusid nüüd vastu Randi ust ja aknaid, endil hingeõhk külmas jäätumas. Just nagu higi ja varsti ka veri, kui nad kauaks külma kätte jäävad. Kuid enne aeglustuvad liigutused, lihased... Rand lõi rusikatega vastu seina, nii et need veritsema hakkasid, kuid sellest polnud kasu. Ta oli omaenese majas ümber piiratud. Pääseteed ei olnud. Juba hiilis salakaval aur ukse vahelt välja ning meeste nõudlikud hüüded asendusid üllatuse, siis valu- ja põgenemiskarjetega. Rand tõstis pilgu taeva poole, kuid nägi ainult viletsalt hööveldatud lage. Ta viskas nahad nurka ja avas rahulikult ukse. Esimest korda pikkade aastate jooksul olid ta mõtted selged ja ta teadis, mida teha. Rand astus õue, meeste juurde, kes olid vööni lumme vajunud. Alguses oli nende pilgus lootus, aga niipea kui nad mõistsid, kes nende ees seisab, kostis nende kurgust õudne kähin. Hääle oli külm juba ära võtnud.
Rand astus tagasi tuppa ja viskas paar halgu kustumahakkavate süte peale. Seejärel istus ta nahakuhja otsa ning vaatas mõtlikult, kuidas numbrid elektroonilisel käekellal vahelduvad. Seal, kus veel hommikul seisis 3:10:15, seisis nüüd 5 aastat, 10 kuud ja 15 päeva. Rand ohkas ja vaatas aknast, kuidas võõrutusplaneedi kohale kerkisid kaks rohelist kuud.
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jne näol. Meie aadress küberavarustes on: toimetus@ulmeajakiri.ee
Detsember 2017 (18)
November 2017 (23)
Oktoober 2017 (20)
September 2017 (15)
August 2017 (19)
Juuli 2017 (21)
Juuni 2017 (19)
Mai 2017 (23)
Aprill 2017 (19)
Märts 2017 (18)
Veebruar 2017 (19)
Jaanuar 2017 (18)
Detsember 2016 (16)
November 2016 (18)
Oktoober 2016 (17)
September 2016 (20)
August 2016 (20)
Juuli 2016 (18)
Juuni 2016 (19)
Mai 2016 (19)
Aprill 2016 (17)
Märts 2016 (17)
Peatoimetaja veerg 03/16
Vestlus Tähehiiglaste orjadest
Raamatuarvustus: Pimesi hüpates
Raamatuarvustus: Raudrästiku aeg
Eesti Ulmeühingu üldkoosolek
Palju õnne, Kurt Russell
Raamatuarvustus: Emily St. John Mandel „Jaam üksteist“
Taas kord HÕFF tulekul
Lauamänguarvustus: Mysterium
Küürakas potter ja hull teadlane
Batman vs Superman: Orbude kaklus
Luubi all: Üllatus Weinbergilt
Kurioosum 03/16
Ulmeuudised 03/16
Uudiskirjandus 03/16
Tõlkejutt: Eriline Kübarseppade Kompanii
Jutt: Talv
Veebruar 2016 (20)
Jaanuar 2016 (21)
Detsember 2015 (21)
November 2015 (23)
Oktoober 2015 (17)
September 2015 (20)
August 2015 (15)
Juuli 2015 (22)
Juuni 2015 (21)
Mai 2015 (16)
Aprill 2015 (17)
Märts 2015 (18)
Veebruar 2015 (16)
Jaanuar 2015 (13)
Detsember 2014 (19)
November 2014 (16)
Oktoober 2014 (15)
September 2014 (17)
August 2014 (11)
Juuli 2014 (17)
Juuni 2014 (18)
Mai 2014 (18)
Aprill 2014 (14)
Märts 2014 (14)
Veebruar 2014 (15)
Jaanuar 2014 (13)
Detsember 2013 (16)
November 2013 (14)
Oktoober 2013 (15)
September 2013 (14)
August 2013 (16)
Juuli 2013 (17)
Juuni 2013 (16)
Mai 2013 (17)
Aprill 2013 (17)
Märts 2013 (16)
Veebruar 2013 (20)
Jaanuar 2013 (18)
Detsember 2012 (14)
November 2012 (15)
Oktoober 2012 (20)
September 2012 (15)
August 2012 (17)
Juuli 2012 (17)
Juuni 2012 (16)
Mai 2012 (16)
Aprill 2012 (16)
Märts 2012 (16)
Veebruar 2012 (16)
Jaanuar 2012 (16)
Detsember 2011 (17)
November 2011 (14)
Oktoober 2011 (13)
 
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud. (0.0078)