Kummaline, kuidas üks raamat võib naha vahele pugeda. Kohati näib mulle, et „Hääbuv linn“ on midagi Zelazny Amberi taolist – heidab varje ja peegeldusi, kuigi tegelikult on ju vastupidi. „Linn“ ise peegeldab kõike, mis kirjutamise ajaks tema ümber oli. Ja neid peegeldusi on palju.

Juba tõlkimise ajal jäi mind kummitama paar asja, millele ma lahendust ei leidnud. Hämmastav on see, kuidas mingid asjad tulevad sinu juurde tagasi, ka siis, kui sa seda enam ei oota.
Üks neist asjadest oli paavianide kasutamine. Miks paavianid? Oli see lihtsalt üks suvaline detail, millega võimendada Linna maailma absurdi? Juba tõlkimise ajal kahtlesin ma selles. Vendadel ei olnud midagi juhuslikku isegi detailides, vähemalt „Hääbuvat linna“ kirjutades mitte – see teadmine hakkas tõlkides ja kommentaare otsides aina selgemalt kuju võtma. Vaevalt need paavianidki juhuslikud olid!

Ja ennäe – ühte Mannerheimi arvukatest elulugudest lugedes jäi ilma selline lause: „Selles osas oli ta Churchilliga samal seisukohal. Too oli 1918. aasta novembris väitnud, et bolševikud käituvad Venemaal nagu metsikud ja ohjeldamatud paavianid“ (Donner. Ülestähendusi Mannerheimist). Otsisin kähku välja Truhhanovski kirjutatud Churchilli eluloo ja seal see oligi (Matti Vaga on küll paavianid millegipärast babuiinideks tõlkinud, või õigemini vene keelest tõlkimata jätnud): „1975. a. anti Inglismaal välja Churchilli eluloo IV köide. Selles on avaldatud Churchilli kõned, mis näitavad tema suhtumist Oktoobrirevolutsiooni. Siin on üks neist. Esinedes 1918. aasta 26. novembril oma valimisringkonnas Dundees, nimetas Churchill bolševikke „õelateks ahvideks – babuiinideks“

Teisele mind painanud küsimusele leidsin vastuse, lugedes Douglas Smithi vene aristokraatia saatusest rääkivat raamatut „Endised inimesed“. Küsimus ise häiris mind oluliselt rohkem kui paavianide olemasolu. See oli Donaldi kuulus jumalagajätukiri sõnadega: „Saabudes ära rõõmusta, lahkudes ära kurvasta”. Polnud kahtlustki, et see on mingi tsitaat või vihje, aga millele? Isegi vene fännide kodukad ja Strugatskite võrguentsüklopeedia ei andnud sellele vastust. Tsitaati nagu poleks olemaski olnud, mina aga olin veendunud, et see peab olema tsitaat. Küsisin lõpuks isegi Peeter Volkonskilt, et äkki on see mõnest vene romansist, aga isegi Volk ei osanud vastata, mis see võiks olla või kust pärineda. Ja siis äkki, nagu välk selgest taevast, hoopis teises kontekstis „Endiste inimeste“ leheküljel 319: „Enne lahkumist Butõrkast 1933. aasta lõpul tõmbas Vladimir Golitsõn joone alla mõnele kongi seina uuristatud sõnale: „Ära kurvasta siiajõudmisel ja ära rõõmusta lahkumisel. Igaüks viibib siin mõne aja, ja mitte keegi ei unusta seda“.“ Tõlgitud on see küll pisut teiste sõnadega (ja Donaldil oli rõõmustamine-kurvastamine ümberpööratult, mis iseenesest on ka vägagi kõnekas), aga pole kahtlustki – see ta on! Niisiis hoopis vanglafolkloor.

Eksperiment on Eksperiment, bolševikud on paavianid (või siis vastupidi), ja Linn samasugune vangla, kui maailm, kust põgeneti…
Viibisin minagi Linnas mõne aja, ja ei unusta seda. Aga sellegipoolest võin ma nüüd rõõmustada, sest paar vastuseta jäänud küsimust on minu jaoks nüüd lõpuks lahenduse leidnud.
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jne näol. Meie aadress küberavarustes on: toimetus@ulmeajakiri.ee
Detsember 2017 (18)
November 2017 (23)
Oktoober 2017 (20)
September 2017 (15)
August 2017 (19)
Juuli 2017 (21)
Juuni 2017 (19)
Mai 2017 (23)
Aprill 2017 (19)
Märts 2017 (18)
Veebruar 2017 (19)
Jaanuar 2017 (18)
Detsember 2016 (16)
November 2016 (18)
Oktoober 2016 (17)
September 2016 (20)
August 2016 (20)
Juuli 2016 (18)
Juuni 2016 (19)
Mai 2016 (19)
Aprill 2016 (17)
Märts 2016 (17)
Veebruar 2016 (20)
Jaanuar 2016 (21)
Detsember 2015 (21)
November 2015 (23)
Oktoober 2015 (17)
September 2015 (20)
August 2015 (15)
Juuli 2015 (22)
Juuni 2015 (21)
Mai 2015 (16)
Aprill 2015 (17)
Märts 2015 (18)
Veebruar 2015 (16)
Jaanuar 2015 (13)
Detsember 2014 (19)
November 2014 (16)
Oktoober 2014 (15)
September 2014 (17)
August 2014 (11)
Juuli 2014 (17)
Juuni 2014 (18)
Mai 2014 (18)
Peatoimetaja veerg 5/14
Rovin Vox: Teekond läbi bluusipõrgu
Intervjuu: Egert Rohtla
Üheksa küsimust jutuvõistluse kohta
Stalker 2014
Paar hilinenud kommentaari „Hääbuva linna“ juurde
Imeliselt õudsed muljed HÕFFilt
Raamatuarvustus: Dreamcatcher
Mangakunstnik Sander Saaremaalt
Filmiarvustus: Raske on olla jumal
Raamatuarvustus: Kalmisturaamat
Wolfenstein: The New Order
Ulmkonnakroonika 5/14
Kirjastuste uudised 5/14
Tõlkejutt: Tondi nahk
Jutt: Vahetus
Jutt: Päkapikud eksistentsiaalselt
Jutt: Kui kuldne kuu on tõusnud
Aprill 2014 (14)
Märts 2014 (14)
Veebruar 2014 (15)
Jaanuar 2014 (13)
Detsember 2013 (16)
November 2013 (14)
Oktoober 2013 (15)
September 2013 (14)
August 2013 (16)
Juuli 2013 (17)
Juuni 2013 (16)
Mai 2013 (17)
Aprill 2013 (17)
Märts 2013 (16)
Veebruar 2013 (20)
Jaanuar 2013 (18)
Detsember 2012 (14)
November 2012 (15)
Oktoober 2012 (20)
September 2012 (15)
August 2012 (17)
Juuli 2012 (17)
Juuni 2012 (16)
Mai 2012 (16)
Aprill 2012 (16)
Märts 2012 (16)
Veebruar 2012 (16)
Jaanuar 2012 (16)
Detsember 2011 (17)
November 2011 (14)
Oktoober 2011 (13)
 
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud. (0.0082)