Mis siis, kui natsid oleksid võitnud II maailmasõja? Selle küsimusega on ikka ja jälle mängitud ning tuldud lagedale erinevate ideedega. Sama küsimuse on endale esitanud ka Wolfenstein: The New Order mängu autorid. Ja pakuvad mängijale võimalust ringi uudistada välja mõeldud aastas 1960 kus Natsi-Saksamaa on võitnud II maailmasõja ja kontrollib enamus maailma.

Tunnistan ausalt üles, et algselt oli mul selle mängu suhtes tõsine eelarvamus, sest esimesed muljed mängust polnud just väga mängima kutsuvad. Kuid kui mäng juba kätte sattus, otsustasin talle siiski võimaluse anda. Ja siinkohal tuleb tunnistada, et mäng suutis mind positiivselt üllatada. Kuigi tegemist ei ole selle ˛anri pärliga, on tegemist siiski huvitava ja täiesti mängimist vääriva mänguga.



Wolfenstein: The New Order mängus on oskuslikult suudetud omavahel põimida klassikaline vana-kooli traditsiooniline mängustiil koos uue põlvkonna elementidega. Ja mis peamine, mängu toetab tugev lugu, millega kirjutajad on vaeva näinud. Tõsi, nagu igas mängus leiab ka siin asju, mille kallal nuriseda. Näiteks lauanõud ja paberid, mis on laua peale joonistatud, või AI, mis mõistusega eriti just ei hiilga. Või siis loos olevad jaburdused, nagu lauslollidena kujutatud natsid, kes ei suuda või ei taha märgata, mis toimub nende nina all (linna all).

Mängija kehastab juba eelnevatest Wolfensteini seeriatest tuttavat kangelast - BJ Blazcowicz. Sissejuhatus mängu algab 1946. aastal toimunud sündmustega, mis leiavad aset 14 aastat enne seda kui õige mäng pihta hakkab. Tegemist on ühe pikima sissejuhatusega, mida ma viimasel ajal mängude juures kohanud olen. Et kui enamus mängudes topitakse sulle relv pihku juba esimestel mänguminutitel, siis uues Wolfensteini mängus võtab see julgelt üle 10 minuti, enne kui esimese relva pihku saad võtta ja natse tapma saad hakata. Aga see ootamine on seda väärt.

Nagu ma eelpool juba kirjutasin, on mängul üsna tugev toetav lugu, mis ei tohiks külmaks jätta kedagi, kellele meeldivad hea ja tugeva looga mängud. Mängu kulgemise käigus tutvustatakse erinevaid üsna huvitavaid tegelaskujusid. Olgu nad siis kas sõbrad või vaenlased, neil kõigil on midagi pakkuda loo huvitavamaks muutmiseks. Ning häälte taga olev näitlejatöö on meisterlikult teostatud. Loomulikult ei puudu mänguloost ka romantilised intiimsed suhted.



Relvade valik mängus on nagu ikka: nuga, püstol, automaatrelvad, snaiper, laserrelvad, jne. Pakutakse võimalust ka lõigata oma laserrelvaga auke võrkaedadesse, läbistada kette, jne. Siinkohal oleks võinud mängu arendajad mängijale natuke rohkem tegevusvabadust jätta. Ehkki laseriga õnnestub kette läbi lõigata, siis metallaia pulkade puhul see ei õnnestu. Mis iganes siis selle põhjuseks ka ei ole. Lahingud natsidega on nagu tulistamismängudes ikka, jookse ringi ja tee omale rada natsidest vabaks. Kui kusagil on neid liiga palju, siis võib neid kuhugi ruumi, näiteks koridori otsa või kasti taha, ootama jääda. Seejärel ei ole vaja teha midagi muud, kui ainult päästikule vajutada iga kord, kui järgmine nats oma pea välja pistab. Lisaks tavapärasele tulistamisele pakutakse võimalust ka hiilida ja vastaseid vaikselt tappa, nii et nood alarmi ei tõstaks. Selliseid olukordi tuleb ikka ja jälle ette, kus on kasulikum ohvitser vaikselt elimineerida, nii et ta ei saaks häiret anda ja uusi sõdureid juurde kutsuda. Vastavalt mängija eelistustele saab ta seda teha näiteks vaenlasele selja taha hiilides ja neid pussitades, või eemalt noaga visates, või siis summutiga püstolit kasutades. Kui sind selline hiilimine ei huvita, siis võid seda loomulikult ignoreerida ja natse Rambo stiilis teise ilma saata.

Mängus on ka PERK süsteem, mis vastavalt oma mängustiilile laseb sul lahti lukustada erinevaid boonuseid. Lisaks sellele saab otsida ja korjata natside kokku kogutud kulda, lugeda erinevaid kirju ja ajaleheartikleid ja otsida Enigma koode. Kui oled suutnud vajalikud Enigma koodid kokku saada, siis premeeritakse sind vastava nuputamisülesande lahendamisel uute boonustega.

Kokkuvõtteks võib öelda, et MachineGames ja Bethesda Softworks on saanud hakkama saanud Wolfensteini uue mänguga, mis tasub mängimist. Ja loomulikult paneb see mängija tahes tahtmata mõtlema teemal, mis oleks juhtunud, kui natsid oleksid II Maailmasõja võitnud. Mängu autorid on suutnud esile tuua üsna tõetruu pildi natsidest, nende maailmavaatest, suhtumisest neisse, kes ei kuulu ülima rassi hulka, katsetest inimestega, süsteemist mis hävitas II Maailmasõja ajal miljoneid inimelusid. Võibolla see ongi põhjuseks, miks leidub täna neid, kes arvavad, et nimetatud mäng solvab neid või II Maailmasõjas hukkunuid ja see tuleks ära keelata. Mina nii ei arva, vastupidi, see mäng annab uuele põlvkonnale veidi aimu natside poolt toime pandud kuritegudest, paneb nad mõtlema ajaloole.



Lastevanematele tuletaks siinkohal meelde, et tegemist ei ole lastele mõeldud mänguga! Mäng sisaldab suurel määral vägivalda ja on mõeldud täiskasvanutele! Sel põhjusel on mängul ka märgistus PEGI 18, mis viitab sellele, et tegemist on mänguga, mis ei ole alla 18 eluaasta soovitatav. Ja juhul kui teie laps tuleb koolist jutuga, et kõik tema sõbrad mängivad, ärge laske end ümber veenda. Vastupidi, järgmine kord kui nende laste vanematega kohtute, informeerige neid, et see mäng ei ole lastele sobilik, võimalik, et nad ei tea üldse, mida nende lapsed mängivad.

Hea:
+ Hea tugev mängulugu, mis paneb sind tegelastele kaasa tundma.
+ Vana-kooli Wolfenstein uues kuues.
+ Hiilimisvõimalused.
+ Boonustega premeeriv PERK süsteem.
+ Hea muusika.
+ Mäng on parajalt pikk, mitte ei saa juba esimese paari õhtuga läbi nagu viimase aja mängudel kombeks.

Halb:
- Laskemoona, armori ja elude korjamine oleks võinud olla automaatne.
- Laserlõikuri kasutamise võimalused oleksid võinud olla suuremad.
- On kohti ja hetki, kus graafikaga oleks võinud veidi rohkem vaeva näha. Suht tobe on näha lauale joonistatud nuge-kahvleid.

HINNE: 8 / 10

Arendaja/autor: MachineGames
Levitaja/kirjastaja: Bethesda Softworks
Platvormid: Xbox One, PS4, PC, X360, PS3
˛anr: FPS
Ilmus: 20 mai 2014 Delfi Fortes.
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jne näol. Meie aadress küberavarustes on: toimetus@ulmeajakiri.ee
Detsember 2017 (18)
November 2017 (23)
Oktoober 2017 (20)
September 2017 (15)
August 2017 (19)
Juuli 2017 (21)
Juuni 2017 (19)
Mai 2017 (23)
Aprill 2017 (19)
Märts 2017 (18)
Veebruar 2017 (19)
Jaanuar 2017 (18)
Detsember 2016 (16)
November 2016 (18)
Oktoober 2016 (17)
September 2016 (20)
August 2016 (20)
Juuli 2016 (18)
Juuni 2016 (19)
Mai 2016 (19)
Aprill 2016 (17)
Märts 2016 (17)
Veebruar 2016 (20)
Jaanuar 2016 (21)
Detsember 2015 (21)
November 2015 (23)
Oktoober 2015 (17)
September 2015 (20)
August 2015 (15)
Juuli 2015 (22)
Juuni 2015 (21)
Mai 2015 (16)
Aprill 2015 (17)
Märts 2015 (18)
Veebruar 2015 (16)
Jaanuar 2015 (13)
Detsember 2014 (19)
November 2014 (16)
Oktoober 2014 (15)
September 2014 (17)
August 2014 (11)
Juuli 2014 (17)
Juuni 2014 (18)
Mai 2014 (18)
Peatoimetaja veerg 5/14
Rovin Vox: Teekond läbi bluusipõrgu
Intervjuu: Egert Rohtla
Üheksa küsimust jutuvõistluse kohta
Stalker 2014
Paar hilinenud kommentaari „Hääbuva linna“ juurde
Imeliselt õudsed muljed HÕFFilt
Raamatuarvustus: Dreamcatcher
Mangakunstnik Sander Saaremaalt
Filmiarvustus: Raske on olla jumal
Raamatuarvustus: Kalmisturaamat
Wolfenstein: The New Order
Ulmkonnakroonika 5/14
Kirjastuste uudised 5/14
Tõlkejutt: Tondi nahk
Jutt: Vahetus
Jutt: Päkapikud eksistentsiaalselt
Jutt: Kui kuldne kuu on tõusnud
Aprill 2014 (14)
Märts 2014 (14)
Veebruar 2014 (15)
Jaanuar 2014 (13)
Detsember 2013 (16)
November 2013 (14)
Oktoober 2013 (15)
September 2013 (14)
August 2013 (16)
Juuli 2013 (17)
Juuni 2013 (16)
Mai 2013 (17)
Aprill 2013 (17)
Märts 2013 (16)
Veebruar 2013 (20)
Jaanuar 2013 (18)
Detsember 2012 (14)
November 2012 (15)
Oktoober 2012 (20)
September 2012 (15)
August 2012 (17)
Juuli 2012 (17)
Juuni 2012 (16)
Mai 2012 (16)
Aprill 2012 (16)
Märts 2012 (16)
Veebruar 2012 (16)
Jaanuar 2012 (16)
Detsember 2011 (17)
November 2011 (14)
Oktoober 2011 (13)
 
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud. (0.0084)