Kirjastus Fantaasia





Me armastame Maad
Venekeelse ulme antoloogia
Koostaja Veiko Belials
Tõlkinud Veiko Belials, Astrid Kabur
Kaanepildi autor Kait Kübar

"Kõige tähtsam on Maal. Peamine jääb alati Maale, ja ka mina jään Maale. Otsustatud. Kõige tähtsam on Maal..."

Nii mõtleb Žilin vendade Strugatskite seni eesti keelde tõlkimata romaani „Praktikandid” lõpuridadel. See kuulus tsitaat on ütlemata palju suutnud mõjutada kogu venekeelset ulmekirjandust. Kõige tähtsam on inimene, kõige tähtsam on see, mis jääb Maale – need lähtekohad on tänu Strugatskite mõjule venekeelses ulmes tihti palju selgemini välja joonistunud kui ingliskeelses ulmes.

Kogumikus on motoga haakuvat venekeelset ulmet läbi 70 aasta – alates Strugatskite endi 50. aastatel ilmunud juttudest läbi kõigi kümnendite kuni selle sajandini välja, need on valitud nii, et iga kümnend oleks esindatud kronoloogilises järjekorras. Valitud lugusid seob lahkumiste ja saabumiste temaatika, hüvastijätud ja kohtumised, valusad otsused, inimeseks olemine ning armastus Maa vastu.

Kogumiku lood:

Arkadi ja Boriss Strugatski. Otsustav katse (1959)
Arkadi ja Boriss Strugatski. Üksikud oletused (1959)
Vladimir Mihhailov. Oja Iapetusel (1968)
Andrei Balabuhha. Hauakaevaja (1975)
Viktor Kolupajev. Me armastame Maad (1975)
Vjatšeslav Rõbakov. Koduhoidjad (1987)
Vjatšeslav Rõbakov. Vesi ja laevukesed (1992)
Juri Nesterenko. Maa helesinine taevas (2006)
Nik Sredin. Niña (2010)



Robert Silverberg
Valitud teosed 2 Öösse kaduv tee

Ulmekirjanduse suurmeistri Robert Silverbergi 18 lühiromaani, jutustust ja lühijuttu viivad lugeja tuumasõjajärgsesse varemetes New Yorki, poliitvangide koonduslaagrisse, mis asub miljardi aasta kaugusel minevikus, eelajaloolisel Maal, aga ka ajaparadokside, klooniperekondade ja ülihoolitsevate ning diktaatorlike majapidamisrobotite keskele.

«Ja nõnda ongi siin, nende kaante vahel üks valik, väga selektiivne valik neist sadadest ja sadadest lugudest, mida ma oma kirjanikutee esimese 15 aasta jooksul kirjutasin. Kogumik algab enam-vähem korraliku materjaliga mu hilisteismeea õpipoisiaastatest 1950ndate esimese poole lõpust, jätkub selgepilgulise professionaali, kelleks ma kiiresti sain, sujuvate ja pädevate töödega 1950ndate lõpust ning lõpeb mõnede üsna uhkete ja nõtkete paladega 1960ndate teisest poolest, mil ma olin jõudmas oma kirjanikuvõimete tippvormi. Omamoodi autobiograafia juttudes. Ja mis puutub minusse, siis on see ettevõtmine kirjandusliku arheoloogia vallas minu enda minevikku kaevumisel, taasavastamaks kirjanikku, kellena ma 60 aastat tagasi alustasin, olnud lihtsalt imepärane kogemus.»



Elavad surnud: Tee Woodburysse
Robert Kirkman, Jay Bonansinga
Tõlkinud Martin Kirotar
Kaanepildi autor Meelis Krošetskin

Selles raamatus jätkub „Elavate surnute“ maailma vihatuima mehe – Kuberneri – elu ja võimuvõitluse tutvustus Woodbury linnas, mis algas raamatus „Elavad surnud: Kuberneri tõus“. Tema peamiseks vastaseks on keerulise saatusega neiu nimega Lilly Caul, kes ei suuda taluda kuberneri meetodeid linnarahva lõbustamiseks – omalaadseid gladiaatorivõitlusi inimeste vahel, kes Kubernerile ei meeldi. Samas on Lilly ka äärmiselt rahulolematu iseendaga, mis sunnib teda peaaegu enesehävituslikule teele. Jälle kord suudavad inimesed hakkama saada elavate surnutega, kuid mitte teiste inimeste ja sageli ka iseendaga.

Kirjastus Hea lugu





Pöörane robot
Peter Brown
Tõlkinud Jaan Sudak

Kas robot saab metsikus looduses hakkama?

Robotitüdruk Roz avastab end ühe kauge metsiku saare pealt. Tal pole aimugi, kuidas või miks ta sinna sattus, kuid teab, et peab hakkama saama.

Pärast mitmeid katsumusi saab Roz aru, et tema ainus lootus on õppida loomadelt saarel kohanema. Tasapisi leiab Roz endale sõpru ja hakkab end saarel isegi koduselt tundma – kuni ühel päeval hakkab robotit vaevama tema salapärane minevik.

Menukas ning auhinnatud illustraator Peter Brown on kirja pannud südantsoojendava ja seiklusliku loo sellest, mis juhtub, kui omavahel põrkavad kokku loodus ja tehnoloogia.

Päikese kirjastus





Magavad hiiglased
Sylvain Neuvel
Inglise keelest tõlkinud Eve Laur

See särav debüütromaan segab meisterlikult kokku ulme, poliitilise põneviku ja apokalüptilise kirjanduse elemente. Kõrgeima järgu neelamismaterjal. -- Kirkus Reviews

„Magavad hiiglased” on leidlik debüüt, mis järgib „Z maailmasõja” ja „Marslase” traditsioone, jutustatud intervjuude, päevikulõikude, üleskirjutuste ja uudislugude teravas rütmis, põnevusromaan, millele annab hoogu tõeotsing ja püüd valitseda jõudu, mis vapustab kogu maad.

Tüdruk, kelle nimi on Rose, sõidab oma uue jalgrattaga Lõuna-Dakotas Deadwoodis kodu lähedal ringi, kui kukub järsku maa sisse. Ta ärkab üles neljakandilise augu põhjas, mille seintel hiilgavad keerukad graveeringud. Aga teda päästma tulnud tuletõrjujad näevad auku vaadates midagi veel kummalisemat: väike tüdruk lamab hiiglasuure metallist käe peopesas.

Seitseteist aastat hiljem on veidra artefakti mõistatus endiselt lahendamata, objekti päritolu, ehitajad ja otstarve teadmata. Radiosüsinikumeetod annab uskumatu tulemuse; sõjaväelisi raporteid tsenseeritakse; teooriaid tekib ja kaob.

Mõned aga ei suuda kuidagi vastuste otsimisest loobuda.

Rose Franklin on nüüd kõrgelt haritud füüsik, kes juhib ülisalajast meeskonda, et käe koodi lahti murda. Teda ja tema kolleege intervjueerib keegi nimetu ülekuulaja, kelle võim ja haldusala on niisama mõistatuslikud nagu too muistis, mida nad otsivad. Selge on ainult see, et Rose ja tema kaasmaalased on ajaloo kõige hämmastavama avastuse lävel ja kohe-kohe teada saamas, mida see inimkonna jaoks kaasa toob. Aga kui mõistatuse tükid lõpuks kokku pannakse, kas on siis tulemuseks igavese rahu tööriist või massihävitusrelv?

„Magavate hiiglaste” filmiõigused on müüdud Sonyle. David Koepp („Juura ajastu park”, „Ämblikmees”, „Võimatu missioon”) kirjutab stsenaariumi. Josh Bratman ja Matt Tolmach on produtsendid.

„„Marslast” ja „Z maailmasõda” meenutav romaan „Magavad hiiglased” on särav vandenõusaaga, mis sihib tähtede poole (ja maandub nende hulgas).” Pierce Brown, New York Timesi menuki „Punase tõus” autor.

Sylvain Neuvel langes viieteistkümneaastasena keskkoolist välja. Aegade jooksul on ta olnud ajakirjanik, töötanud mullasaasteärastajana, müünud Californias jäätist ja kaubareisijana Kanadas mööblit. Ta sai Chicago ülikoolist lingvistikadoktori kraadi. Ta õpetas Indias lingvistikat ja töötas Montréalis tarkvarainsenerina. Ühtlasi on ta sertifitseeritud tõlkija, ehkki parema meelega oleks ta astronaut. Talle meeldib nokitseda ja robootikaga tegelda ning tal on mõningane nõrkus halloween’i vastu. Ta armastab üle kõige mänguasju; tema elukaaslane üritab talle selgeks teha, et tal on neid liiga palju, niisiis kirjutab ta tulnukatest ja hiidrobotitest, et tal oleks mingi ettekääne märulinukke ehitada (oma poja jaoks muidugi).

Kirjastus Ersen





Saatusetähed
Nora Roberts

Et tähistada oma uue kuninganna tõusu, lõid kolm kuujumalannat kolm tähte: ühe tulest, ühe jääst ja ühe veest. Kuid siis kukkusid need taevast alla, pannes kõigi maailmade saatuse ohtu. Ning nüüd ühendavad kolm meest ja kolm naist oma jõu, et tükid kokku korjata...

Sasha Riggs on eraklik kunstnik, keda kummitavad unenäod ja painajad, mille ta muudab erakordseteks maalideks. Tema nägemused juhivad ta Kreekasse Korfu saarele, kuhu on peibutatud ka viis ta hilisemat kaaslast, et otsida tuletähte. Sasha tunneb nad ära, sest ta on neid joonistanud: maag, arheoloog, rändur, võitleja, üksiklane. Kõik otsingul. Kõik oma saladustega.

Sasha kui selgeltnägija on see, kes hoiab neid koos. Ning maagis Bran Killianis näeb ta määratu võime ja kaastundega meest. Kui Sasha võitleb oma haruldase võimega, on Bran kohal, et teda toetada, talle väljakutset esitada ja temasse uskuda.

Kuid Sasha ja Bran on ainult kaks kuuest. Nad kõik peavad töötama meeskonnana, et leida tuletähte maa rüpes mere all. Iga nende usaldus- ja ühtsuskatse kohal terendab tume ähvardus. Ja see püüab
hävitada kõik, mis seisab tähe oma valdusse saamise teel ees...

Kirjastus Pikoprint





Tulekahi
Brandon Sanderson
„Tulekahi“ on teine raamat Brandon Sandersoni pingelisest fantaasiapõnevikust „Kättemaksjad“.

NEWCAGO ON VABA.
Nad ütlesid Davidile, et see on võimatu - isegi Kättemaksjad polnud tapnud Kõrgemaid Eepikuid. Ent Terassüda - haavamatu, surematu, võitmatu Terassüda - on surnud. Ja seda Davidi käe läbi. Terassüdame tapmine pidi muutma elu lihtsamaks. Selle asemel mõistab David, et tal on küsimusi. Suuri küsimusi. Ja keegi Newcagos ei oska vastata.
Aga Taastatud Baabülon, varasemalt Manhattani linnaosa, pakub võimalusi. Salapärase Kõrgema Eepiku Regaalia võimu all olev Taastatud Baabülon on üleujutatud ja hale paik, kuid David on kindel, et see on see rada, mis viib ta selleni, mida otsib. Kõrgemast Eepikust despoodi kanna all olevasse linna on ohtlik siseneda, kuid David on nõus riskima. Sest Terassüdame tapmine jättis tema südamesse augu. Augu, kus elas kord tema kättemaksuiha. Kuidagi täitis ta selle augu teise Eepikuga - Tulekahjuga. Ja ta on valmis tema leidmiseks ja vastuste saamiseks asuma retkele, mis on süngem ja veelgi ohtlikum kui ta rünnak Terassüdamele.



Amulett 4 - Viimane kaitsekogu
Koomiksimeister Kazu Kibuishi loodud maailmas on hirmuäratavad inimsööjatest deemonid, mehhaaniline jänes, rääkiv rebane ning hiiglaslik robot – ja kaks tavalist last ohtlikul ülesandel.

LANGENUD LINN, KUS PALJASTUVAD HIRMSAD SALADUSED...

Emily ja tema sõbrad arvavad, et leiavad soovitud abi Cielisest, kuid midagi on lahti. Varem rahvarohked tänavad on tühjad ja allesjäänud elanikud on hirmul. Emily saadetakse varsti Akadeemiasse, kus temalt oodatakse võistlemist Kaitsekogu ehk võimsaimate Kivivardjate grupi liikmestaatuse nimel. Kuid kui võistlejate arv üha kahaneb, paljastub aegamööda jube saladus
– saladus, mis peitu jäädes ähvardab kahtlemata hävitada kõike, mille nimel Emily võitleb.
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jne näol. Meie aadress küberavarustes on: toimetus@ulmeajakiri.ee
Oktoober 2017 (20)
September 2017 (15)
August 2017 (19)
Juuli 2017 (21)
Juuni 2017 (19)
Mai 2017 (23)
Aprill 2017 (19)
Märts 2017 (18)
Veebruar 2017 (19)
Jaanuar 2017 (18)
Detsember 2016 (16)
November 2016 (18)
Oktoober 2016 (17)
Peatoimetaja veerg 10/16
Juubel!
Tsaar pole surnud, elagu tsaar!
Üleskutse - Kadunud Kirjade Postkontor
Repliik: Tulevikus ja minevikus elamisest
Jutuvõistlus 2017
Palju õnne, Sam Raimi
Raamatuarvustus: Terry Pratchett ja Stephen Baxter „Pikk utoopia“
Kurioosum 10/16
Uudiskirjandus 10/16
Ulmkonnakroonika 10/16
Katkend romaanist „Elavad surnud: Tee Woodburysse“
Teine lõik romaanist Fata(l) Morgana
Jutt: Startup
Jutt: See ei tee üldse haiget!
Jutt: Tartu kaupmehe Preussi needuse mõistatus
Tõlkejutt: Tumedad olid nad ja kummalised seest
September 2016 (20)
August 2016 (20)
Juuli 2016 (18)
Juuni 2016 (19)
Mai 2016 (19)
Aprill 2016 (17)
Märts 2016 (17)
Veebruar 2016 (20)
Jaanuar 2016 (21)
Detsember 2015 (21)
November 2015 (23)
Oktoober 2015 (17)
September 2015 (20)
August 2015 (15)
Juuli 2015 (22)
Juuni 2015 (21)
Mai 2015 (16)
Aprill 2015 (17)
Märts 2015 (18)
Veebruar 2015 (16)
Jaanuar 2015 (13)
Detsember 2014 (19)
November 2014 (16)
Oktoober 2014 (15)
September 2014 (17)
August 2014 (11)
Juuli 2014 (17)
Juuni 2014 (18)
Mai 2014 (18)
Aprill 2014 (14)
Märts 2014 (14)
Veebruar 2014 (15)
Jaanuar 2014 (13)
Detsember 2013 (16)
November 2013 (14)
Oktoober 2013 (15)
September 2013 (14)
August 2013 (16)
Juuli 2013 (17)
Juuni 2013 (16)
Mai 2013 (17)
Aprill 2013 (17)
Märts 2013 (16)
Veebruar 2013 (20)
Jaanuar 2013 (18)
Detsember 2012 (14)
November 2012 (15)
Oktoober 2012 (20)
September 2012 (15)
August 2012 (17)
Juuli 2012 (17)
Juuni 2012 (16)
Mai 2012 (16)
Aprill 2012 (16)
Märts 2012 (16)
Veebruar 2012 (16)
Jaanuar 2012 (16)
Detsember 2011 (17)
November 2011 (14)
Oktoober 2011 (13)
 
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud. (0.0846)