Tõlkinud Tuule Iil

Kui poleks olnud neid eriteadlasi,kes Suure Hadronite Põrguti ellu äratasid, ei asetaks ma praegu oma parima sõbra hauale lilli. Sel ainsal korral võttis Marcie mu nõu kuulda. Ma soovin, et ta poleks seda teinud.

Marcie teekond teispoolsusesse algas siis, kui ta nõjatus köögilauale ja vaatas mind pilguga, millega ta tavaliselt kostitas mannetuid tüüpe.

„Sa tegid misasja?”

„Ma regasin end ühel kohtingusaidil netis!”

„Jen, mispärast sa seda tegid?”

„Sest ma olen 35.”

Marcie pööritas silmi. „Sul praegu lihtsalt ei näkka. Kõigil tuleb seda ette.”

Muidugi, Marcie välja arvatud. Ta ei pidanud kunagi mehi lantima. Suured tissid ja Beyoncé juuksed tegid töö tema eest, samas kui mina hindasin end heas valguses piisavalt esinduslikuks. Tuleb tunnistada, et ma valisin netisaidil atraktiivne aga samas – kes poleks?

„Olgu,” ütles Marcie ohates. „Vaatame siis seda asja.”

Ma panin läpaka tööle. Marcie kihistas netilehte lapates.

„põhialused.com: sinu portaal multiversusliku armastuseni. Yea, right!”

Ma ketrasin oma profiili, märkides ära need raskesti kirjutatavad isiklikud kohad. Marcie viipas mind edasi.

„Jäta see. Milline on su ideaalne mees?”

Ma näitasin talle.

„Ma näen, et sa oled valinud tume.”

„Ja siis?”

„Ma lihtsalt ütlen.” Tema ilme näitas, et ta veel mäletas mu seiklusi Ahmediga.

„Aga ma valisin ka atraktiivne ja maksejõuline.“

„Millega sa saad paksu ja vinguviiuli.“ Marcie raputas pead ja tegi mulle seejärel silma. „Anna minna, tšikk!“

#

„Nii, kas sa räägid siis mulle, mis juhtus?”

Ma nägin, et Marcie oli erutatud, sest ta ei teinud oma tavalist Botoxi-nalja, kuigi ma kortsutasin kulmu.

„Noh, ma läksin kõrtsi Peaaegu Kõik kandes oma… “

„Ma tean, mida sul seljas oli!”

Ma punastasin, aga ei öelnud midagi.

„Milline ta välja nägi?”

„Raske öelda.”

Marcie oigas. „Sa valisid ikka pildiga tüübi? “

Ma raputasin pead. „Ei, aga… “

„Kas ma pole sulle midagi õpetanud? “

Tegelikult oli asi hoopis risti vastupidi, aga ma ei öelnud seda. Ma ohkasin ja jätkasin.

„Seal oli palju mehi, aga mitte üksikuid. Nii ma siis istusin nurgalauas ja ootasin. Pärast poolt tundi passimist oleksin ma peaaegu minema hakanud kui… noh, ma tundsin ta kohalolekut. Ma ei näinud teda korralikult ega saanud päris täpselt aru, mis ta ütles, aga siiski ma teadsin, et keegi istub mu kõrval. Aga usu mind, tühja kohaga rääkida on päris loll tunne, mistõttu ma vabandasin üsna pea ja lahkusin."

„Õige mõte.”

„Aga bussipeatusesse kõndides tundsin, et keegi hoiab mu kätt. Ja kui ma lõpuks voodisse sain, noh…”

„Oi Jeebus, sa saidki otsa peale!” Marcie lõi minuga patsu enne vältimatut küsimust: „Seega, oli ta siis ka hea?”

„Noh, ma nautisin tõepoolest täitsa mõnusat erutust.”

Marcie kulmukortsutuse järgi võisin öelda, et ma ei veennud teda. Ja kes oleks teda saanudki süüdistada? Aga ma teadsin, et olin voodis olnud mehega, isegi kui ma teda mitte kordagi ei näinud.

Ma rüüpasin vaikuses oma Chardonnay’d ja ootasin Marcie otsust. Lõpuks see tuli.

„Ma võin kihla vedada, et ta polnudki tume, pikast ja nägusast rääkimata.”

Sel hetkel ei saanuks ta tõest kaugemal olla.

#

Ametlikud uudised meie eksootilistest sõpradest tulid järgmisel päeval.

Taevaste Uudiste pandava tüübi sõnade järgi ei olnudki Suur Halapundar (nagu Marcie CERNi uhkust nimetas) avanud planeete neelavat musta auku nagu mõned olid ennustanud. Kindlasti oli see aga avanud värava millelegi. Mõned päevad hiljem teatas üks MIT eriteadlane, et ta oli ehitanud tumeaine delineaatori. Kui kaasaskantav mudel poodi jõudis, oli mu kohtingukaaslasi palju lihtsam märgata. Õnneks olin ma alati eelistanud vaikseid tüüpe.

Ma käisin oma neljanda tumeda tüübiga kui Marcie otsustas mängu tulla. Minu parim sõber küsib mult kohtingunõu – vot see oli midagi esmakordset!

„Olgu, paneme su profiili kokku,” ütlesin ma. „Ja ei, sa ei saa üles panna neid pilte, kus sa midagi ei kanna.”

Marcie näitas mulle keelt, enne kui end oskuslikult läbi erinevate valikute klikkis. See pani mind imestama, kas ta ikka oli selles nii kogenematu kui ta väitis.

„Ma näen, et sa ei valinud tume,” ütlesin ma.

Marcie irvitas nagu hiirt hüpnotiseeriv madu.

„Ma otsin midagi kõvasti kangemat kui „väga mõnus erutus”!”

#

Kolm päeva hiljem, kui ma polnud Marcie'lt saanud ühtegi sõnumit ega kõnet, olin ma murest haige. Ma saatsin Marcie'le mahlaka kirjelduse oma viimastest kohtingutest, aga ei saanud mingit vastust. Üks kahest – kas tal oli nii lõbus, et see on ta sõnatuks jätnud – veel midagi esmakordset – või oli tema tänavakassi-moraal ta lõpuks jamadesse kiskunud. Kui ma Marcie tänavasse sõitsin, kihutas must huilates mööda terve persetäis tuletõrje- ja kiirabiekipaaže. Mõnisada meetrit enne ta kodu viipas üks kergesti ärrituva moega võmm mind tagasi. Teda ei olnud tarvis segada. Üks pilk hiiglaslikule suitsevale prügihunnikule, kus kunagi Marcie korteriplokk seisis, oli piisav.

#

Viimati kui ma kuulsin, oli laibaloendus 50ne peale pidama jäänud. Pole vist tarvis mainidagi, et põhialused.com kaotas valiku energiline. Tundub, et mõningate tüüpidega on tõesti ohtlik kohtuda; eriti nendega, kes on tehtud antimateeriast. Vastavalt eriteadlastele vajavad tõkestusväljad veel tööd. Kord, kui tolm on settinud, jätkan ma kohtingutel käimist. Marcie tahaks seda. Ma igatsen teda kohutavalt, aga ma mäletan teda hästi. Ütle, mu parima sõbra kohta mis tahad, aga ta lahkus siit ilmast kindlasti kõva pauguga.