2004. aasta 23. novembril ilmus nüüdseks juba legendaarne võrgumäng World of Warcraft. Mõni nädal enne kümnendat juubelit anti välja selle viiendat järjekorranumbrit kandev lisapakett “Warlords of Draenor”. Kümme aastat on kõrge vanus igale mängule, isegi pikaealiste toodete poolest tuntud Blizzardi puhul. Kas WoW suudab veel tänapäeva maailmas läbi lüüa? Üle seitsme miljoni inimese, kes firmale igakuiselt raha maksma nõustuvad, ütlevad “jah”. Sellise kasutajateportfelliga on WoW jätkuvalt absoluutne turuliider, olles olnud esikohal sisuliselt algusest peale. Saavutuse erilisust aastal 2014 rõhutab see, et MMO-turg on üha enam keskendunud (kuu)tasuta mängudele. Minu arvates kinnitab see lihtsat tõsiasja, et kui tahad kvaliteeti, siis valmistu selle eest ka pappi välja köhima.

Munk Tarhur uude maailma astumise lävel, seljas veel vinge raid gear eelmise laienduse lõpust. Warcrafti maailma mungad ei anna vaesusevannet.


Uus lisapakett lükkab WoWi aegumise julgelt tulevikku. Esiteks uuendati tegelaste välimust ning asendati osade rasside vanad mudelid uuemate ja kenamatega. Teiseks näidati, et mängu vanast mootorist annab veel nii mõndagi välja pigistada ja lisati uusi featuure (tähtsaimast neist, garnisoni majandamisest, millest kirjutan allpool). Kolmandaks tehti tegelaste ja varustuse statistiliste näitajate seas revisjon: mõned näitajad eemaldati, mõned lisati ning igasugu numbrilised väärtused, mis olid mängu ajaloo jooksul eksponentsiaalselt kasvanud (osade bosside elupunktid viimases lisas suutsid ületada miljardi piiri), tõmmati julmalt tagasi. Neljandaks – ehkki see on uue laienduse puhul enesestmõistetav – lisati taas ka värsket contenti uute tsoonide, dungeonide ja muu taolise näol, ning tõsteti tegelaste maksimumtase 90-lt 100-le.

Draenori kaart.


Mis siis Warcrafti maailmas uudist? Ajaränd JA alternatiivreaalsused, beibi! Jah, mulle ka ei meeldi, aga mis ma teha saan. Igatahes: Garrosh, Hordi ülekäte läinud juht, kes möödunud laienduse lõpul võimult kõrvaldati, päästetakse põgenema ning toimetatakse paralleelsele ajajoonele, kus ta maandub Draenori planeedi minevikus vahetult enne kogu Warcrafti mütoloogia võtmesündmust – deemon Mannorothi vere joomist orkide poolt. Seal nurjab ta deemonite plaanid ning ühendab orkiklannid Raudhordiks, kes asub ründama “õige ajajoone” Azerothi. Sinu kui mängija asi on minna alternatiiv-Draenorisse ning Raudhord peatada. Jup, Blizzard keerab Warcrafti maailma lugu järjest enam üle võlli, aga keda see üllatab? Kui üldstoori totrus üle elada, siis leiab mängust muide päris häid lokaalseid tegevusliine, mis seda kompenseerivad. Pealegi on Draenori orkiklannid minu jaoks alati olnud kogu mütoloogia põnevaim osa ning ma olen valmis üht-teist ära kannatama, et neist rohkem teada saada ja et nende legendaarsete pealikega mõõku ristata.

Raudhord on sinu tulekuks valmis.


Blizzard on WoWi ajaloo jooksul loonud nii huvitavamaid kui igavamaid kohti, kus ringi seigelda; Draenor kuulub tervikuna pigem esimeste kilda. Tugevaim on kahtlemata esmamulje: sissejuhatav seiklus, mille iga uus Draenorisse jõudev tegelane läbib, on tempokas, meeldejääv ja informatiivne, ning tsoonid, kus tegelased pärast seda möllama hakkavad – Frostfire Ridge ja Shadowmoon Valley – on tõeliselt õnnestunud. Teised alad on kõikuvama kvaliteediga, ehkki ikkagi üle keskmise ja etemad kui näiteks viimases laienduses nähtud Pandaria maastikud. Tunne, et seikled võõral planeedil pole küll nii tugev kui oli omal ajal Outlandis, aga Draenor on siiski märksa vähem klišeelik kui enamik fantasy-settinguid. Sisse aitab elada ka see, et Blizzard on kõik tsoonid täitnud erinevate peidetud aarete ja unikaalsete kollidega, kelle tagaotsimine maailma avastama kutsub. Gotta catch ‘em all! Ja kui õuesolemisest küll saab, võib läbida dungeone, mis on päris hästi disainitud. Hiljuti avati ka esimese raidi, Highmauli, väravad – esmamulje sellest on samuti pigem positiivne. Vabad õhtud, aidaa!

Tüüne nurgake Shadowmoon Valley’s, Liidu poole mängijate algustsoonis.


WoD-is hakatakse lõpuks hindama sinu senist panust erinevate Azerothi vaenlaste võitmisel; ühe esimese asjana Draenori jõudes lubatakse sul rajada oma asundus (“garnison”). Mängu kulgedes saab seda edasi arendada ning leida laia ilma pealt järgijaid, keda seal majutada ja mustatööd tegema saata. Garnisonist saab mängu keskne element, sest alati on seal midagi teha – ehitada midagi uut; koguda kraami, mida vabrikud või kaevandus sulle tootnud on; kantseldada oma jüngreid; lüüa tagasi vaenlaste rünnakuid. See lisab värskust ja vaheldust, mida nii vana mäng kui WoW igal juhul vajab, lõhkumata samas selle klassikalist MMO-raamistikku.

Umbes niisugune näeb välja Hordi poolel mängijate garnison.


“Warlords of Draenor” on õnnestunud lisapakett ning minu arvates parem kui kaks sellele eelnenut. Valupunkte siiski on:

uuendatud statisüsteem tundub liiga lihtsakoeline;
võimalused varustust parendada/ümbersepistada on minimaalsed;
garnisonis ressursside tootmine lööb majanduse tasakaalust välja;
esmakordselt laienduste ajaloos ei lisandunud mängu ühtki uut rassi ega klassi;
Blizzardi võimetus WoD ilmumisnädalal servereid töökorras hoida oli demoraliseeriv (ehkki mitte nii traagiline kui netikommentaatorite surmaagoonia arvata lubas; pealegi on see probleem ammu lahenenud).

Ütleme aga nii, et vigadeta tooteid on vähe, eriti nõnda mastaapsete puhul nagu see. Et WoD on parem kui sellele eelnenud “Mists of Pandaria” ning too kohutav, kohutav “Cataclysm” näitab, et Blizzard pole mitte ainult võimeline asju jätkuvalt õigesti tegema, vaid isegi arenema. Soovin neile jätkuvat leidlikkust ja loomingulisust ning “World of Warcraft”’ile pikka iga.

Maag Pyronomicon, kes 100ndale tasemele jõudnud ja kel juba kaasaegsem varustus seljas. Jah, see on antenn. Tehnoloogia ja maagia koostöö võidab Raudhordi!


Hinne: 4/5

Algusevideo: https://www.youtube.com/watch?v=TLzhlsEFcVQ
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jne näol. Meie aadress küberavarustes on: toimetus@ulmeajakiri.ee
Oktoober 2017 (20)
September 2017 (15)
August 2017 (19)
Juuli 2017 (21)
Juuni 2017 (19)
Mai 2017 (23)
Aprill 2017 (19)
Märts 2017 (18)
Veebruar 2017 (19)
Jaanuar 2017 (18)
Detsember 2016 (16)
November 2016 (18)
Oktoober 2016 (17)
September 2016 (20)
August 2016 (20)
Juuli 2016 (18)
Juuni 2016 (19)
Mai 2016 (19)
Aprill 2016 (17)
Märts 2016 (17)
Veebruar 2016 (20)
Jaanuar 2016 (21)
Detsember 2015 (21)
November 2015 (23)
Oktoober 2015 (17)
September 2015 (20)
August 2015 (15)
Juuli 2015 (22)
Juuni 2015 (21)
Mai 2015 (16)
Aprill 2015 (17)
Märts 2015 (18)
Veebruar 2015 (16)
Jaanuar 2015 (13)
Detsember 2014 (19)
Peatoimetaja veerg 12/14
Jack McDevitt - 20 romaaniga läbi linnutee
Intervjuu: Jack McDevitt
Õlleministeeriumist kirjanikke majja ja tagasi ehk Kaks ühes
Essee realistlikust kosmosesõjast
Raamatuarvustus: Deemoni märk
Tasuta ulmelistest lauamängudest
Mänguarvustus: World of Warcraft Warlords of Draenor
Estcon 2001 ja 2003 pildis
Ulmkonnakroonika 12/14
Kirjastuste uudised 12/14
Jutt: Kasutusvalmis
Jutt: Nõnda kõrvalda kurjus enese keskelt
Jutt: Kalliskividega nuga
Jutt: Said endale viimase augu
Ran Throquati jutuvõistlus
Jutt: Emand Burzili lugu Kuuõgijast
Jutt: Ran Throquat
Koomiks: Arlayna
November 2014 (16)
Oktoober 2014 (15)
September 2014 (17)
August 2014 (11)
Juuli 2014 (17)
Juuni 2014 (18)
Mai 2014 (18)
Aprill 2014 (14)
Märts 2014 (14)
Veebruar 2014 (15)
Jaanuar 2014 (13)
Detsember 2013 (16)
November 2013 (14)
Oktoober 2013 (15)
September 2013 (14)
August 2013 (16)
Juuli 2013 (17)
Juuni 2013 (16)
Mai 2013 (17)
Aprill 2013 (17)
Märts 2013 (16)
Veebruar 2013 (20)
Jaanuar 2013 (18)
Detsember 2012 (14)
November 2012 (15)
Oktoober 2012 (20)
September 2012 (15)
August 2012 (17)
Juuli 2012 (17)
Juuni 2012 (16)
Mai 2012 (16)
Aprill 2012 (16)
Märts 2012 (16)
Veebruar 2012 (16)
Jaanuar 2012 (16)
Detsember 2011 (17)
November 2011 (14)
Oktoober 2011 (13)
 
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud. (0.0871)