Seekordses numbris on kaks juttu, millest üks on kolmekümneleheküljene ja teine on vaevu leheküljene laast. Mõne sõnaga ka mõlemast tekstist lähemalt.

"Neeljad" ehk pikem, on üks neist, mis saadeti Täheaega, kuid ei vastanud nende nõuetele. Autor sai ise tagasisidet, et see polevat olnud piisavalt ulme, ja see on mõneti mõistetav väide. Tegemist on olmeulmega, mis on tugevalt kaldu olme poole - saab ka väita, et suurt osa tekstis olevat saaks ka lahendada mitteulmeliste vahenditega. Selles tekstis ei saa ulmelisust siiski pidada puht dekoratiivseks vahendiks. Kuid nõustuda võib sellega, et tekst peamiselt keskendub tegelastele kokkupuutes ulmelisega selmet vaadelda ulmelist ennast.
Autor kirjutab Neeljatest vihjeliselt, jättes siia palju tõlgendamisruumi lugejale ja, kui hästi läheb, juurdekirjutusvõimalust ka iseendale. Kuivõrd mulle endale meeldis Neeljate idee, siis loodan, et mingil määral leiaks see edaspidi lõplikumat lahendamist.

Teksti oli mul huvitav lugeda, kuivõrd mulle tundus see olevat terviklikum, viimistletum ja seetõttu ka tugevam kui Reaktori keskmine. See aga jäägu igaühe enda hinnata.

Leila Tael-Mikešin kirjutas tekstilaastu "Polkovnik Sergei Sergejevitši näärid" Tartu ulmekirjutuse töötoas. Seal võtame endale algul aega kirjutada tekste ja pärast loeme ette. Kui otsustasime seekord lühema kirjutusaja kasuks, tundus pikapeale, et kõigil ei tahagi õnnestuda ajapiirangutega kirjutamine (siinkirjutajal kaasa arvatud). Välja arvatud käesolev laast, mis ei olnud üldse saast.

Natuke tuli mul endal nüüd kimbatus, et ilmselt võib näida, nagu ma hirmsasti soosiks zombi-tekste teistele žanritele - mulle endale hakkab tasapisi tunduma, nagu igasse numbrisse poeks vähemalt üks zombi-lugu. Seekord veenas pigem siiski mõnus huumorimeel. Lugesin ja muhelesin ja asi töötas sellise muheda jubinana. Tobe looke on kirja pandud särava huumoriga ja lõpulause jätab rindu sellise toreda kõhistava tunde.
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jne näol. Meie aadress küberavarustes on: toimetus@ulmeajakiri.ee
Detsember 2017 (18)
November 2017 (23)
Oktoober 2017 (20)
September 2017 (15)
August 2017 (19)
Juuli 2017 (21)
Juuni 2017 (19)
Mai 2017 (23)
Aprill 2017 (19)
Märts 2017 (18)
Veebruar 2017 (19)
Jaanuar 2017 (18)
Detsember 2016 (16)
November 2016 (18)
Oktoober 2016 (17)
September 2016 (20)
August 2016 (20)
Juuli 2016 (18)
Juuni 2016 (19)
Mai 2016 (19)
Aprill 2016 (17)
Märts 2016 (17)
Veebruar 2016 (20)
Jaanuar 2016 (21)
Detsember 2015 (21)
November 2015 (23)
Oktoober 2015 (17)
September 2015 (20)
August 2015 (15)
Juuli 2015 (22)
Juuni 2015 (21)
Mai 2015 (16)
Aprill 2015 (17)
Märts 2015 (18)
Veebruar 2015 (16)
Jaanuar 2015 (13)
Detsember 2014 (19)
November 2014 (16)
Oktoober 2014 (15)
September 2014 (17)
August 2014 (11)
Juuli 2014 (17)
Juuni 2014 (18)
Mai 2014 (18)
Aprill 2014 (14)
Märts 2014 (14)
Veebruar 2014 (15)
Jaanuar 2014 (13)
Detsember 2013 (16)
November 2013 (14)
Oktoober 2013 (15)
September 2013 (14)
August 2013 (16)
Juuli 2013 (17)
Juuni 2013 (16)
Peatoimetaja juuniveerg 2013
Raamatuarvustus: Mehitamata inimesed
Intervjuu: Maniakkide Tänav
Kui ulmeajakirju (enam) ei ole?
Estcon 2013 tulekul
Vestlus: Charles Stross
Langenud Londoni müstiline maailm
Lauamänguarvustus: Troonide mäng
Hüvasti, kellavärgiga universum!
Juunikuu pildimäng
Juunikuu ulmkonnakroonika 2013
Juunikuu kirjastuste uudised 2013
HÕFFi lühifilmid
Kommentaarid juunikuu juttudele
Jutt: Neeljad
Jutt: Polkovnik Sergei Sergejevitši näärid
Mai 2013 (17)
Aprill 2013 (17)
Märts 2013 (16)
Veebruar 2013 (20)
Jaanuar 2013 (18)
Detsember 2012 (14)
November 2012 (15)
Oktoober 2012 (20)
September 2012 (15)
August 2012 (17)
Juuli 2012 (17)
Juuni 2012 (16)
Mai 2012 (16)
Aprill 2012 (16)
Märts 2012 (16)
Veebruar 2012 (16)
Jaanuar 2012 (16)
Detsember 2011 (17)
November 2011 (14)
Oktoober 2011 (13)
 
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud. (0.0085)