Ulmeajakirjade teemaliste lugude sarja järjekord on taas mitteingliskeelse ajakirja käes, aga mingid mõtted vajavad väljaütlemist ja seepärast tuleb alljärgnev tekst pigem selline üldine.

Olen sageli kuulnud arvamust, et milleks üldse ulmeajakirju vaja, et avaldaks paar raamatut rohkem ja kõik oleks rahul. Jah, eks aasta jooksul ajakirjas ilmunud jutud saab tõesti paari raamatuga ära avaldada, kuid raamatusse ei sobi jooksev kriitika ja paljud artiklid. Raamatus pole kohta ka kirjaveerule, ulmeuudistele ja reeglina ka illustratsioonidele. Rääkimata sellest, et ajakiri on mõneti ajalik nähtus, et nimi juba selline. Oma parematel päevadel maksis ka ulmeajakirja number sedavõrd vähe, et iga koolipoiss võis selle oma taskurahast osta. Raamatud on alati kallimad.

Jah, riikides, kus ulmeajakirju pole, ilmuvad ulmejutud sageli tehnikaajakirjades, populaarteaduslikes ajakirjades, jutulehtedes, lasteajakirjades, või siis meeste- ja naisteajakirjades. Paraku jätab ilmumiskoht ilmuvale oma jälje.

Tehnikaajakirjas ilmuv ulme on reeglina tehnitsistlik ning tegeleb suuresti teaduse ja tehnika uuemate saavutuste propageerimisega ulmekuues. Populaarteaduslikud ehk aimeajakirjad lähevad üldiselt ka sinna tehnikaajakirjade teemasohu. Eks loomulikult sõltub konkreetse ajakirja toimetusest, et kui vabalt nad neid piire seavad, aga on ilmne, et tehnika- või aimeajakirja lugeja ei osta numbrit ulme pärast. Kuna ulme on järjest enam lähenemas n-ö tavakirjandusele, siis populariseeriv roll ulmes ka väheneb ning selle tulemuseks vähem ulmet tänapäeva tehnika- ja aimeajakirjades. Arvutid ja küberkultuur andsid siin korraks küll uut hoogu, aga arvutiajakirjade ja ulme tormiline suhe sai sama kiirelt otsa kui ka algas.

Läbi aegade on ulmet ilmunud ka kõikvõimalikes jutuajakirjades ja -lehtedes ning nn üldhuviajakirjades. Kuid ka neis väljaannetes on ulmel omad piirid, sest need pole ulmeväljaanded. Jutud peavad seal olema reeglina seikluslikud ja väheulmelised. Ulme on reeglina taust kui asja iva. Nali on teretulnud, mõnikord ka satiir. Kui sedasorti väljaanne on aga kultuuriliste ambitsioonidega, siis on ulmejutud seal hämarad ja unistavad.

Lasteajakirjad jagunevad päris lasteajakirjadeks, kus ulme on reeglina muinasjutu erivorm ning skaudi ja pioneeriajakirjadeks, kus teinekord võib leida täitsa toredat ulmet, aga piiranguteks siiski teatav lapsemeelsus ja n-ö õiged moraalsed hoiakud.

Täiskasvanute ajakirjad avaldavad ulmet sageli printsiibil, et autor peab kuulus olema. Või on jutul mingi eriti terav ja väljakutsuv idee või sisu. Noh, et lisaks julgusele avaldada paljaste inimeste pilte ja kirjutada samadel teemadel, on ajakirjal ka piisavat julgust avaldada radikaalset proosat (sh ulmet). Ausatel pornolehtedel, kus kogu sisu on allutatud seksuaalse rahulduse võimaldamisele, on sellised ka seal ilmuvad (ulme)jutud – oluline on vahekord, aga ulmes toimub see ulmeliste vahendite abil või ulmelises keskkonnas.

Kui mitteulmelises ajakirjas tegeleb ulmega pädev ja maitsega inimene, siis on tulemus suurepärane, kui see on aga kellegi lisakohustus, siis selline on ka tulemus. Küsimus on ikkagi selles, kuidas antud piirides mängida – kas tuimalt või loominguliselt. Selge on see, et on siiski ports ulmetekste, mis mitteulmelises ajakirjas ilmuda ei saa, sest on liialt (ulme)spetsiifilised.

Tänapäeval, kus (kõikvõimalik liba)ulme on laiades rahvahulkades populaarsem kui kunagi varem, on ulme osakaal mitteulmelistes ajakirjades üha vähenenud. Ma ei hakka rääkima Eestist, kus praktiliselt polegi ajakirju/ajalehti, mis proosat avaldaksid, ulmest rääkimata. Kuid ka mujal maailmas on kõikvõimalikes ajakirjades ilmunud ulme kas olematuks kahanenud või on selle tase selline, et targem on mitte aega lugemisele raisata. Olgu, mõnikord eksib sekka ka mõne tundmatu autori hea tekst, mõnikord avaldab mõni nimega autor seal mõne toreda teksti, aga see kõik ei ole lugemist ja vaeva väärt.

Olgu, ulmeajakirju veel ju ilmub. Tõsi ta on, aga ka sellel suunal on olukord kõike muud, kui lootustandev. Tiraažid langevad ning kui varasemalt oli suurtel kirjastuskontsernidel kasulik ja ka uhke omada ühte ulmeajakirja, siis tänapäeval püüavad nad pigem neist vabaneda. Ulme võib ju popp ja kommertslikult tasuv olla, kuid ulmeajakirjad pole seda mitte. Käesoleva kirjatüki ajendiks saigi üks wõrgust loetud ennustus, kus Eestiski tuntud ulmekirjanik ütles, et ilmselt panevad kõik suured kontsernid lähiaastatel oma ulmeajakirjad kinni või müüvad ära.

Eks ennustamine ole üks tänamatu tegevus, aga ma olen seda viimastel aastatel küll ja küll näinud, kuidas anglo-ameerika maades mõni ajakiri käest-kätte käib ning seda muudkui suletakse ja taasavatakse. Või kuidas endistes sotsmaades, kus kapitalism on räigem kui kapitalismi kodumaal, suured kirjastused ulmeajakirju kinni panevad. Mõnikord teeb toimetus uue ajakirja, aga enamjaolt sinna see jääb.

Jah, paljud ajakirjad ilmuvad edasi ja isegi uusi alustab, kuid ajad ei ole head. Isegi kõige tugevamad USA ulmeajakirjad tõmbavad siit-sealt koomale. Mis hakkas ilmuma topeltnumbritega, aga sellevõrra hõredamalt, et postikulusid kokku hoida, mis kaotas üldse illustratsioonid ära, mis jättis numbrisse vaid ühe või kaks illustratsiooni. Ajastu märk on ka see, et illustratsioonid ja kaanepildid ei ole sageli üldse tellimise peale tehtud, vaid on kunstnike pildipankadest pärit ja tihti mitmendal ringil olevad pildid.

Ei tahaks nüüd soiguval ja negatiivsel noodil lõpetada ning mainiks, et tänu taolisele asjade seisule on juhtunud selline absurdne asi, et ühe USA kunstniku pilt on ilmunud eesti autori ulmeromaani kaanel ja alles mitu aastat hiljem ühe suure ulmeajakirja kaanel.
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jne näol. Meie aadress küberavarustes on: toimetus@ulmeajakiri.ee
Oktoober 2017 (20)
September 2017 (15)
August 2017 (19)
Juuli 2017 (21)
Juuni 2017 (19)
Mai 2017 (23)
Aprill 2017 (19)
Märts 2017 (18)
Veebruar 2017 (19)
Jaanuar 2017 (18)
Detsember 2016 (16)
November 2016 (18)
Oktoober 2016 (17)
September 2016 (20)
August 2016 (20)
Juuli 2016 (18)
Juuni 2016 (19)
Mai 2016 (19)
Aprill 2016 (17)
Märts 2016 (17)
Veebruar 2016 (20)
Jaanuar 2016 (21)
Detsember 2015 (21)
November 2015 (23)
Oktoober 2015 (17)
September 2015 (20)
August 2015 (15)
Juuli 2015 (22)
Juuni 2015 (21)
Mai 2015 (16)
Aprill 2015 (17)
Märts 2015 (18)
Veebruar 2015 (16)
Jaanuar 2015 (13)
Detsember 2014 (19)
November 2014 (16)
Oktoober 2014 (15)
September 2014 (17)
August 2014 (11)
Juuli 2014 (17)
Juuni 2014 (18)
Mai 2014 (18)
Aprill 2014 (14)
Märts 2014 (14)
Veebruar 2014 (15)
Jaanuar 2014 (13)
Detsember 2013 (16)
November 2013 (14)
Oktoober 2013 (15)
September 2013 (14)
August 2013 (16)
Juuli 2013 (17)
Juuni 2013 (16)
Peatoimetaja juuniveerg 2013
Raamatuarvustus: Mehitamata inimesed
Intervjuu: Maniakkide Tänav
Kui ulmeajakirju (enam) ei ole?
Estcon 2013 tulekul
Vestlus: Charles Stross
Langenud Londoni müstiline maailm
Lauamänguarvustus: Troonide mäng
Hüvasti, kellavärgiga universum!
Juunikuu pildimäng
Juunikuu ulmkonnakroonika 2013
Juunikuu kirjastuste uudised 2013
HÕFFi lühifilmid
Kommentaarid juunikuu juttudele
Jutt: Neeljad
Jutt: Polkovnik Sergei Sergejevitši näärid
Mai 2013 (17)
Aprill 2013 (17)
Märts 2013 (16)
Veebruar 2013 (20)
Jaanuar 2013 (18)
Detsember 2012 (14)
November 2012 (15)
Oktoober 2012 (20)
September 2012 (15)
August 2012 (17)
Juuli 2012 (17)
Juuni 2012 (16)
Mai 2012 (16)
Aprill 2012 (16)
Märts 2012 (16)
Veebruar 2012 (16)
Jaanuar 2012 (16)
Detsember 2011 (17)
November 2011 (14)
Oktoober 2011 (13)
 
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud. (0.1464)