Pauh! Kogu surnuaed oli vaid hetkega muutunud haigutavaks kraatriks ja uusaastat tervitas kirevate saluutidega võimas kondirahe. Surnuaia naabruses asus punker, mille nurga taga põit tühjendav nahktagiga kiilakas tegelane pomises omaette: „Ökokatastroof,“ ning sumpas läbi sügava lume tagasi tuppa. Õhku lastud surnuaia kohal lendlesid lumehelbed ja varesed. Kondid hakkasid taas lume alla mattuma. Kuid üks kääbas kobrutas, justkui jookseksid selle all tohutusuured sipelgad.

Ja ennäe imet: sõjakangelase polkovnik Sergei Sergejevitš hauakivi vahetust lähedusest kaevas ennast rusude alt välja kondine ja paari puuduva sõrmega käsi. Aeglaselt roomates otsis see üles sääreluud, selgroo, ribikondid... Kui keha ennast lõpuks istukile ajas ja pea kaela otsa kruvis, pääses esimesena kuuldavale ropp venekeelne sõim fritsude arvel koos ilmekate soovitustega, kuhu nad oma miinid pista võiksid.

Äkitselt jäi ilmutise kolbast välja turritav üksik silm pidama eemalt paistvale punkrile, mille kollakalt kumava akna ette oli kardina asemel tõmmatud haakristiga lipp. „Au Nõukogude Punaarmeele!“ hüüdis polkovnik Sergejevitš välgukiirusel valveseisangut võttes ning hakkas seejärel täpselt sellisena, nagu ta maetud oli – auklikuna ja üsna vähe inimest meenutavana - marssima majakese poole, milles kamp natsismimeelseid noori olid sajandivahetuse puhul otsustanud proovida Hitleri vaimu välja kutsuda. Nagu algajatel ikka, oli ka nendel juhtunud pisike näpuviga.

„Keegi kõnnib akna taga,“ sõnas üks karvane ja purupurjus tegelane, kes oli isakese Adolfi ootamisest juba tüdinenud. „Tundub olevat mingi imelik kõbi.“
„Näärivana,“ kommenteeris teine tüüp.
„Ta võiks viina tuua. Saigi just otsa,“ sõnas kolmas. Kõlas närviline itsitamine.

Ja kõlaski koputus uksele. Näärivana Sergejevitš saabus. Tal oli kaasas palju toredaid üllatusi.
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jne näol. Meie aadress küberavarustes on: toimetus@ulmeajakiri.ee
Detsember 2017 (18)
November 2017 (23)
Oktoober 2017 (20)
September 2017 (15)
August 2017 (19)
Juuli 2017 (21)
Juuni 2017 (19)
Mai 2017 (23)
Aprill 2017 (19)
Märts 2017 (18)
Veebruar 2017 (19)
Jaanuar 2017 (18)
Detsember 2016 (16)
November 2016 (18)
Oktoober 2016 (17)
September 2016 (20)
August 2016 (20)
Juuli 2016 (18)
Juuni 2016 (19)
Mai 2016 (19)
Aprill 2016 (17)
Märts 2016 (17)
Veebruar 2016 (20)
Jaanuar 2016 (21)
Detsember 2015 (21)
November 2015 (23)
Oktoober 2015 (17)
September 2015 (20)
August 2015 (15)
Juuli 2015 (22)
Juuni 2015 (21)
Mai 2015 (16)
Aprill 2015 (17)
Märts 2015 (18)
Veebruar 2015 (16)
Jaanuar 2015 (13)
Detsember 2014 (19)
November 2014 (16)
Oktoober 2014 (15)
September 2014 (17)
August 2014 (11)
Juuli 2014 (17)
Juuni 2014 (18)
Mai 2014 (18)
Aprill 2014 (14)
Märts 2014 (14)
Veebruar 2014 (15)
Jaanuar 2014 (13)
Detsember 2013 (16)
November 2013 (14)
Oktoober 2013 (15)
September 2013 (14)
August 2013 (16)
Juuli 2013 (17)
Juuni 2013 (16)
Peatoimetaja juuniveerg 2013
Raamatuarvustus: Mehitamata inimesed
Intervjuu: Maniakkide Tänav
Kui ulmeajakirju (enam) ei ole?
Estcon 2013 tulekul
Vestlus: Charles Stross
Langenud Londoni müstiline maailm
Lauamänguarvustus: Troonide mäng
Hüvasti, kellavärgiga universum!
Juunikuu pildimäng
Juunikuu ulmkonnakroonika 2013
Juunikuu kirjastuste uudised 2013
HÕFFi lühifilmid
Kommentaarid juunikuu juttudele
Jutt: Neeljad
Jutt: Polkovnik Sergei Sergejevitši näärid
Mai 2013 (17)
Aprill 2013 (17)
Märts 2013 (16)
Veebruar 2013 (20)
Jaanuar 2013 (18)
Detsember 2012 (14)
November 2012 (15)
Oktoober 2012 (20)
September 2012 (15)
August 2012 (17)
Juuli 2012 (17)
Juuni 2012 (16)
Mai 2012 (16)
Aprill 2012 (16)
Märts 2012 (16)
Veebruar 2012 (16)
Jaanuar 2012 (16)
Detsember 2011 (17)
November 2011 (14)
Oktoober 2011 (13)
 
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud. (0.0094)