George R.R. Martin ei vaja ilmselt ühelegi Reaktori lugejale tutvustamist. On mees ju kirjutanud (või täpsemalt - kirjutamas) “Jää ja tule laulu” raamatusarja, hulga ulmekaid, stsenaariumi “Troonide mängu” sarjale jne. Lühijuttude kogumik “Seitsme kuningriigi rüütel” viib aga lugejad Westerose maailma populaarsemate tegevusliinide juurest 90 aastat minevikku, mil veel kogu maad valitsesid Targaryenid ning vanemad inimesed olid oma ihusilmaga ka lohesid näinud.

Raamatusse on kokku kogutud G.R.R. Martini kolm lühilugu: “Rändrüütel” (1998), “Ihukaitsja” (2003) ning “Salarüütel” (2010). Loo peategelaseks on noor rüütel Dunk, kelle vanameister rändrüütel ser Arlan Mündipuult hiljuti hinge heitis ning kes nüüd peab omapäi laias maailmas hakkama saama. Esimese loo käigus kohtab Dunk teist raamatu peategelast Muna, kes möllib end noore rüütli kannupoisiks. Asjaolu, et Muna on hoopis Targaryeni prints, selgub hoopis hiljem. Siinkohal on tõlkija minu meelest aga prohmaka teinud, kuna inglise keeles on poisi nimeks Egg – lühike versioon Aegonist. “Muna” seda sõnamängu just kõige paremini edasi ei anna. Loomulikult võin ma vaid niisama vinguda, kuna ühtegi paremat tõlget mul ses osas pähe ei tule (Ats võibolla).



Lood on jutustatud Martini meisterlikkusega, ning igaüks annab lugejale moraalset mõtteainet, kui vaid vaevuda. Tegemist on klassikaliste rüütlilugudega, kus küll hea võidutseb, kuid autori vimkade tõttu jääb alati küsimus, kuhu seda headuse piiri tõmmata. Kui “Troonide mäng” hiilgab oma mitmete tegevusliinide ning mustmiljoni tegelasega, siis kogumikus “Seitsme kuningriigi rüütel” on selle võrra lihtsam, kuna peategelasi on vaid kaks, kuid taustaga tuttavatele lugejatele pakub raamat sellegi poolest lugemisrõõmu, kuna see tutvustab tolle maailma olude nüansse kohati ehk isegi põhjalikumalt kui eelmainitu.

Arvestades peategelasete vanusega (16 ja umbes 8), siis võib julgelt romaan ka noorematele lugemiseks sobida. Dunk (või siis ser Duncan Pikk) on kohmetu ning veel rikkumata õilishing, kes oma noorusele vaatamata on võrdlemisi hea võitleja. Tema peamiseks teenistustevaheliseks tegevuseks on rüütliturniiride külastamine ning neist osa võtmine, millega ta loodab saada ninaesist ning järgmist teenistust nii endale kui Munale, kelle eest ta püüab igati ontlikult hoolt kanda. Oma rüütliau hoiab ta äärimiselt kiivalt ning teises loos (“Ihukaitsja”) saab see põhjalikult proovile pandud.

Muna seevastu on nagu iga 8-aastane poisike: naiivne ning oma printsilikust kasvatusest lähtuvalt pisut uhke, kuid õnneks vaid õige pisut. Täpselt niipalju, et Dunk (“loll nagu kindlusemüür,” nagu tema endine isand talle ütles) seda enesekindluseks peaks ning ta endale kannupoisiks võtaks. Loomulikult on noore printsi Dunkiga koos rändamise üheks eelduseks inkognito, mida Muna on iga väiksemagi raskuse puhul väga aldis paljastama ning mis toob neile tihtipeale sekeldusi.



G.R.R. Martin on lubanud nende kahe seiklustest veel kirjutada, kuid kas ta kõige muu kõrvalt selleni kunagi ka jõuab, näitab ilmselt aeg. Niipalju on teada, et Munast saab kuningas Aegon V ning Dunk saab kuninga ihukaitsjate pealikuks.

Jutustused on illustreeritud rohkete piltidega, mis annab lugemiselamusele omajagu juurde. Kõigist kolmest loost on joonistud ka koomiksid. Martin on maininud ka võimalikke telelavastusi HBO poolt, kes parasjagu omab Westerose maailma õigusi.

“Seitsme kuningriigi rüütel” on mõnus lugemine ning kindlasti kohustuslik kõigile, kes Troonide mängu fännavad. Mõnusate tegelaste ning põhjaliku taustaga maailm toob mitmetesse sügisõhtutesse lugemisnaudingut.
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jne näol. Meie aadress küberavarustes on: toimetus@ulmeajakiri.ee
Oktoober 2017 (20)
Peatoimetaja veerg 10/17
Intervjuu: Tuuli Tolmov
Mõned hetked Hellatiga
Poolteist kohtumist Henn-Kaarel Hellatiga
Kohtumine sõna „ulme“ loojaga
Palju õnne, Bela Lugosi
Eesti poliitikast tehnokraatlikult
„Beatrice“ – lugu jumalajärgsest maailmast
Filmivõhiku ja amatöörkinokülastaja arvamus filmist Blade Runner 2049
Raamatuarvustus: Seitsme kuningriigi rüütel
Raamatuarvustus: Metro 2035
Teaduslik peegeldus ulmest
Kirjutamisnippe Helsingi Worldconilt
Ulmkonnakroonika 10/17
Kirjastuste uudised 10/17
Septembri juttudest - Tõnis Hallaste
Jyrka karvustused, september 2017
Jutt: Üüriaeg
Jutt: Müür
Jutt: Juriidilised probleemid
September 2017 (15)
August 2017 (19)
Juuli 2017 (21)
Juuni 2017 (19)
Mai 2017 (23)
Aprill 2017 (19)
Märts 2017 (18)
Veebruar 2017 (19)
Jaanuar 2017 (18)
Detsember 2016 (16)
November 2016 (18)
Oktoober 2016 (17)
September 2016 (20)
August 2016 (20)
Juuli 2016 (18)
Juuni 2016 (19)
Mai 2016 (19)
Aprill 2016 (17)
Märts 2016 (17)
Veebruar 2016 (20)
Jaanuar 2016 (21)
Detsember 2015 (21)
November 2015 (23)
Oktoober 2015 (17)
September 2015 (20)
August 2015 (15)
Juuli 2015 (22)
Juuni 2015 (21)
Mai 2015 (16)
Aprill 2015 (17)
Märts 2015 (18)
Veebruar 2015 (16)
Jaanuar 2015 (13)
Detsember 2014 (19)
November 2014 (16)
Oktoober 2014 (15)
September 2014 (17)
August 2014 (11)
Juuli 2014 (17)
Juuni 2014 (18)
Mai 2014 (18)
Aprill 2014 (14)
Märts 2014 (14)
Veebruar 2014 (15)
Jaanuar 2014 (13)
Detsember 2013 (16)
November 2013 (14)
Oktoober 2013 (15)
September 2013 (14)
August 2013 (16)
Juuli 2013 (17)
Juuni 2013 (16)
Mai 2013 (17)
Aprill 2013 (17)
Märts 2013 (16)
Veebruar 2013 (20)
Jaanuar 2013 (18)
Detsember 2012 (14)
November 2012 (15)
Oktoober 2012 (20)
September 2012 (15)
August 2012 (17)
Juuli 2012 (17)
Juuni 2012 (16)
Mai 2012 (16)
Aprill 2012 (16)
Märts 2012 (16)
Veebruar 2012 (16)
Jaanuar 2012 (16)
Detsember 2011 (17)
November 2011 (14)
Oktoober 2011 (13)
 
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud. (0.0076)