Oktoober on olnud ulme jaoks rahulik aeg, kus suvine seiklusjanu ei ole veel pimeda aastajaga sobituva õuduskirjandusega asendunud. Oleme seda aega kasutanud teaduslikumaks ja teoreetilisemaks analüüsiks, arvustanud raamatuid, filme ja isegi teatrietendust. Kaisa Põhako räägib meile Tartus toimunud vestlusõhtust, milles arutleti Indrek Hargla "Suudlevates Vampiirides" kasutatud lahendust surematuse saavutamiseks. Tuuli Tolmov jagab meile Worldcon'il üles märgitud nippe ja soovitusi, mille abil enda loomingut paremini, kuid veelgi tähtsamalt, lõpuni kirjutada. Neile, kelle jaoks oli selle aasta kohalike omavalitsuste valimine keeruline, oleme visandanud ka Eesti Tehnokraatliku ja Transhumanistliku Erakonna (nimi veel kaalumisel!) esimese kavandi koos tähtsaimate eesmärkidega.

14. oktoobril lahkus meie seast Henn-Kaarel Hellat. Ulmeühingu esindajad J.J. Metsavana ja Veiko Belials käisid tal kevadel külas ja meil on au esitada lühikest kokkuvõtet sellest pikast vestlusest. Samuti peavad Hellatit hea sõnaga meeles ka Piret Bristol ja Jüri Kallas.

Külm ja märg sügisilm on jätnud lugemiseks, vaatamiseks ja arvustamiseks aega: Riho Välk kirjutab meile Dmitri Glukhovski "Metro" triloogia viimasest raamatust ja Ove Hillep annab oma hinnangu George R. R. Martini "Seitsme kuningriigi rüütlile". Kõige uudsem arvustus on kindlasti aga Indrek Hargla detailne analüüs ulmenäidendist "Beatrice". "Filmivõhik ja amatöörkinokülastaja" Agur Tänav avaldab arvamust "Blade Runner 2049" kohta.

Eestimaistest juttudest on seekord valikus Miikael Jekimovi "Üüriaeg", Kaido Tiigisoone "Juriidilised probleemid" ja Andrei Samoldini "Müür".

Kaanepilt: Tiivik Art.