Kui see raamat ilmus, siis hakati sellest eesti ulmefännide seas üsna kiirelt rääkima kui "Eesti Douglas Adamsist" või kui "Douglas Adamsi Eesti kloonist". Ei, loomulikult polnud keegi romaani lugenud, aga kujundus ja tutvustused andsid taolisteks arutlusteks justkui alust.

Positiivsena tuleb märkida, et autor ei jätnud enesekiitmise ja -tutvustamise rasket tööd juhuse hooleks, vaid tegi raamatule kodulehe ja muu vajaliku. Kel huvi on, see leiab wõrgust vähese vaevaga hulga infot. Olukorras, kus raamatuid ilmub väga palju ja ilukirjandus on vaeslapse osas, on taoline tegevus enam kui tänuväärt. Samas, see polegi vast nii üllatav, sest romaanidebütandi Kent Raju esimene raamat oli "Reklaamitrikk, ehk Kõik, mida reklaamist teadma pead" (2011).

Pärast romaani "Kadunud Maa" läbilugemist võin tunnistada, et kohalikel ulmefännidel oli õigus, kui nad Douglas Adamsi varjule viitasid. Ka on raamatu koduleht enam kui aus ning ei tegele lugeja petmisega. Lugemiselamus oli aga nii ja naa: leidsin, et kõige lihtsam ja ausam oleks puudused/voorused punkthaaval välja tuua.

Puudused
* raamat läheb loiult käima
* tegelased lähevad (eriti alguses) omavahel segamini
* kuigi tegelased on värvikad, ei eristu nad
* kohatud võrdlused, sest kuidas tegelased teavad meie filmistaare ja bände
* filmilikkus, ehk püüdlik rahmeldamiste kirjeldamine, mis töötaks ekraanil, kuid mida raamatus on tüütu lugeda

Voorused
* hea ja vaimukas keelekasutus
* leidlik fantaasia
* autor oskab rahulikult nalja visata
* autor üldiselt teab, et miks ta midagi teeb

Puuduste nimekiri tuli küll pikem, aga see ei tähenda, et ma peaksin raamatut läbikukkumiseks. Jah, kindlasti on paremaid debüütromaane, aga on ka palju hullemaid.

Tänapäeval, mil ulme on isegi Eestis populaarne ning kus isegi suvalised kommertsautorid juba ulmeromaane kirjutavad, on sümpaatne, et kirjutatakse ka veel kosmilist ulmet. Viimasel ajal kipub ju nõnda olema, et vaatad et ulmekas ja kui lähemalt uurid, siis on kas midagi hägusat, piiripealset või vampiiride/haldjate maalt. Jah, tõsimeelsete ulmefännide kosmoseulme janu romaan "Kadunud Maa" ei rahulda, aga lugedes oli tunda, et kirjutab inimene, kes enne kirjutama hakkamist on rohkem kui ühe ulmeloo ka läbi lugenud. Mõnikord pole see oluline, aga enamjaolt siiski on.

Tunnistan, et mulle isiklikult oleks meeldinud tormakam ja tihedam lugu, aga arvustajana pean ma arvustama seda, mis oli, aga mitte seda, mida mina oleks tahtnud. Oli värvikas, vaimukas ja selline rahuliku minekuga meelelahutus. Sügavaid mõtteid ei täheldanud ja kaelamurdvaid mõtteeksperimente samuti. Viiepalliskaalal paneks kolme, aga Douglas Adamsi laadis kirjandus pole ka mu eriline lemmik.

Samas loodan, et Kent Raju kirjutab ulmet edasi. Oskusi on, nüüd võiks neid lihvida ja ehk ka midagi äkilisemat kirja panna.

Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jne näol. Meie aadress küberavarustes on: toimetus@ulmeajakiri.ee
Oktoober 2017 (20)
September 2017 (15)
August 2017 (19)
Juuli 2017 (21)
Juuni 2017 (19)
Mai 2017 (23)
Aprill 2017 (19)
Märts 2017 (18)
Veebruar 2017 (19)
Jaanuar 2017 (18)
Detsember 2016 (16)
November 2016 (18)
Oktoober 2016 (17)
September 2016 (20)
August 2016 (20)
Juuli 2016 (18)
Juuni 2016 (19)
Mai 2016 (19)
Aprill 2016 (17)
Märts 2016 (17)
Veebruar 2016 (20)
Jaanuar 2016 (21)
Detsember 2015 (21)
November 2015 (23)
Oktoober 2015 (17)
September 2015 (20)
August 2015 (15)
Juuli 2015 (22)
Juuni 2015 (21)
Mai 2015 (16)
Aprill 2015 (17)
Märts 2015 (18)
Veebruar 2015 (16)
Jaanuar 2015 (13)
Detsember 2014 (19)
November 2014 (16)
Oktoober 2014 (15)
September 2014 (17)
August 2014 (11)
Juuli 2014 (17)
Juuni 2014 (18)
Mai 2014 (18)
Aprill 2014 (14)
Märts 2014 (14)
Veebruar 2014 (15)
Jaanuar 2014 (13)
Detsember 2013 (16)
November 2013 (14)
Oktoober 2013 (15)
September 2013 (14)
August 2013 (16)
Juuli 2013 (17)
Juuni 2013 (16)
Mai 2013 (17)
Aprill 2013 (17)
Märts 2013 (16)
Veebruar 2013 (20)
Jaanuar 2013 (18)
Detsember 2012 (14)
November 2012 (15)
Oktoober 2012 (20)
Peatoimetaja oktoobriveerg
Kadunud Maad otsides
Intervjuu: Kent Raju
Valguse sünd
Estcon 2012, Trash Can Dance 2012
Eesti ulmekogukonna virtuaalsed väljundid
Valus tõde liivlastest ja Redik Soarist
Hayao Miyazaki anime kui folkloori ja fantaasia segu
Tasuta kirjutamistarkvara
Zombid, elavate surnute hirm alateaduvuse hoovustes
Arvutimäng: X Com: Enemy Unknown
Oktoobrikuu ulmkonnakroonika
Oktoobrikuu pildimäng
Reaktori ristsõna
Oktoobrikuu kirjastuste uudised
Lauamäng: Kosmoselahing
Jutt: Rongiga
Jutt: Viikingirünnak
Jutt: Ma olen elus
Jutt: Valuhoidjad
September 2012 (15)
August 2012 (17)
Juuli 2012 (17)
Juuni 2012 (16)
Mai 2012 (16)
Aprill 2012 (16)
Märts 2012 (16)
Veebruar 2012 (16)
Jaanuar 2012 (16)
Detsember 2011 (17)
November 2011 (14)
Oktoober 2011 (13)
 
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud. (0.0071)