Vaatan paremale ja vasakule - mu viikingeist kaaslased ajavad hambaid irevile, teritades raudkirveid. Laev liugleb hääletult üle vee. Vaatan ette - külaelanikud näevad lõpuks meie puna-valge-vöödilist purje lükkamas laeva nende poole. Nad jooksevad, naiste kiledad hääled kriiskamas.

Maabume liivarannal ja hüppame räusates kaldale. Mõnel kukuvad härjasarvedega kiivrid peast, see ei huvita kedagi. Tormame ja külaelanike paanika tõmbab meid jõuga enese poole. Blondide talupiigade hirmuhüüatustes on siiski tajuda mingit tunnistamatut elevust, mis mõjub mulle erutavalt. Näen ka, et keset küla pole mitte karjasetüdrukud, vaid alles kirikust tulnud leeripiigad.
Siis näen aga kauneid silmi, mis lähevad pärani mind tunnistades. Äkitselt tunduvad kõik ülejäänud tema kõrval kas krõnksud ja krõhvad. Tahan tema heledaid juukseid oma pihku. Näen tema seljas kitsavõitu leerikleiti. Mina olen see, kes rebib selle temalt seljast.

„Issand, päästa meid normannide viha alt!” karjus kiilaspäine munk, enne kui üks mu naerev kaaslane ta kirvega lõplikult vaigistas.
Näen, et üks mu kaaslastest jõuab kaunite silmadega tüdrukuni ja haarab ta käest kinni, püüdes teda endale krahmata. Löön kirvega ta käe otsast. Viiking vaatab minu poole uskmatu pilguga. Ma raputan pead keelavalt. Ta on sunnitud sellega leppima ja suundub ühe teise leerineiu poole.
See tüdruk vaatab minu poole, silmis teatav tänulikkus, nagu lööks temas välja Stockholmi sündroom.

Ümberringi möllava orgia saatel võtan temalt ümbert kinni ja viin ta lauta. Seal tirin tema riideid seljast sedavõrd äkki, et ta tahab karjatada valuehmatusest. Hoian kätt tema suu ees, karjest saab sõrmede hammustamine. Libistan sama käe sõrmed tema jalgevahele.
Ta vaatab mulle otsa ja näen tema silmist kirelõõma. Ta hakkab mõttetute hirmuhäälitsuste asemel oigama. Algul tasa, siis aina kiiremini. Katkestan selle ja pööran ta ümber. Proovin teist auku. Ta raputab pead ja ütleb: "Ei, seda nüüd mitte." Lõpetan selle ja surun riista sinna, kuhu leerineiu lubaks ainult oma elu armastust. Näen, kuidas tema kleidiräbalad kiiguvad edasi-tagasi minu tõugete saatel.

Äkki tunnen, kuidas nahk hakkab üle keha kirvendama. See koondub mu jalgevahele ja vallandub mõnulainetena jälle tagasi jäsemeisse. Vapun mõne korra, siis veel paar korda, ja lõpetan viimaste värinate ja ohkega.
Ta ootab uudishimulikult ja küsib veidi pettunult: "Mis? See oligi kõik?"
Hingeldan veidi ja ütlen: "No mis... mis sa siis ootasid? Ma ütlesin, et see erutab mind." Tulen ta seest välja ja sätin pükse. "Enda meelest... Tähendab, enda meelest ma ütlesin ka, et võib-olla naudin liigagi palju."
"No ma ei tea." Ta vaatab korra oma kleidi poole ja mõtleb, mida öelda. "Mingi räbalates tüdruku panemine, ma ei saa sellest aru."
"Asi pole neis riietes, vaid... Ah, las olla." Leeritüdruk vaatab siiski küsiva pilguga ja vastan: "Asi on neis ideedes selle ümber. Et sina kui mingi rikkumatu piiga ja mina kui kepivandaal või midagi."
Ta kehitab õlgu. "Olgu, las olla." Ta võtab holokiivri peast ja kaob mu silmist, aga ma siiski kuulen ta häält. "Igatahes, sa said oma fantaasia."
Võtan samuti kiivri peast. Pühin end rätikuga puhtaks ja ütlen mikrofoni: "Sain, sain. Aitäh selle eest. Ja vabandust, et... Noh, ma lihtsalt sattusin kuidagi hoogu."
"Sattusid hoogu? Ei tea midagi. Maailma tegid küll kuidagi ülejala. Hästi hollywoodilik arusaam viikingitest. Palju klišeesid, kuni selle igal pool nähtud punavalge purjeni välja. See mulle eriti ei meeldinud. Mul läks mõte aina seepeale, et kas see oli ikka tegelikult nii. Kust sa üldse võtsid selle viikingikuvandi?“
„Noh… eks ma ta hollywoodi-filmidest võtsingi. Aga asi polegi ju mingis realistlikkuses. Mulle meeldiski ta just sellisena.“
„Mind ikkagi häiris.“
„Ma algul arvasin, et sind hakkaks hoopis häirima see, et leeritüdrukud olid kõik päris ilusaks tehtud.“
„Ei, mis mul sellest, minu tegid ilusamaks ju. Nagu oligi vaja.“ Ta mõtleb hetke. „Aga tead, ma arvan, et me peaks siiski uuesti proovima.“
„Oh, kuule, ma muidu võiks, aga…“
„Ei, mitte praegu, idioot. Ma mõtlen, teeme sedasama viikingirünnakut järgmisel korral uuesti.“
„Ma sain aru, et sa tahtsid oma järgmisel korral olla hoopis amatsoon. Et noh, naissõdalased vallutamas karjaseküla. Sa vist tahtsid mind karjapoisina?“
„Jäägu see ülejärgmiseks korraks. Esialgu tahaks ma seda viikingiasja uuesti teha. Aga ma enne natuke värskendaks oma teadmisi selles vallas, koguks veidi andmeid. Igatahes kuskilt mujalt kui lihtsalt h o l l y w o o d i s t…“
„No olgu. Ma vaatan, kas ma saan end järgmine kord veidi vaos hoida, et su vaev päris raisku ei läheks.“
Kuulen kõlaritest kõhistavat naeru. „Ei, ära sa sellepärast üldse muretse.“
„Miks?“
„Sest kui mina teen maailma valmis, siis ma tahaks seekord ise olla viiking.“
Hakkan juba küsima, mis rollis ma siis oleks, kuni taipan. Neelatan teatavast ebamugavusest, aga oleme ju kokku leppinud, et läheme kaasa. Vastan: "Aina enam tuleb tunne, et võiks kõigest hoolimata hoopis päriselt kokku saada ja normaalselt keppida…"
"Mida sa ütlesid?"
"Ah, ei midagi."
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jne näol. Meie aadress küberavarustes on: toimetus@ulmeajakiri.ee
Detsember 2017 (18)
November 2017 (23)
Oktoober 2017 (20)
September 2017 (15)
August 2017 (19)
Juuli 2017 (21)
Juuni 2017 (19)
Mai 2017 (23)
Aprill 2017 (19)
Märts 2017 (18)
Veebruar 2017 (19)
Jaanuar 2017 (18)
Detsember 2016 (16)
November 2016 (18)
Oktoober 2016 (17)
September 2016 (20)
August 2016 (20)
Juuli 2016 (18)
Juuni 2016 (19)
Mai 2016 (19)
Aprill 2016 (17)
Märts 2016 (17)
Veebruar 2016 (20)
Jaanuar 2016 (21)
Detsember 2015 (21)
November 2015 (23)
Oktoober 2015 (17)
September 2015 (20)
August 2015 (15)
Juuli 2015 (22)
Juuni 2015 (21)
Mai 2015 (16)
Aprill 2015 (17)
Märts 2015 (18)
Veebruar 2015 (16)
Jaanuar 2015 (13)
Detsember 2014 (19)
November 2014 (16)
Oktoober 2014 (15)
September 2014 (17)
August 2014 (11)
Juuli 2014 (17)
Juuni 2014 (18)
Mai 2014 (18)
Aprill 2014 (14)
Märts 2014 (14)
Veebruar 2014 (15)
Jaanuar 2014 (13)
Detsember 2013 (16)
November 2013 (14)
Oktoober 2013 (15)
September 2013 (14)
August 2013 (16)
Juuli 2013 (17)
Juuni 2013 (16)
Mai 2013 (17)
Aprill 2013 (17)
Märts 2013 (16)
Veebruar 2013 (20)
Jaanuar 2013 (18)
Detsember 2012 (14)
November 2012 (15)
Oktoober 2012 (20)
Peatoimetaja oktoobriveerg
Kadunud Maad otsides
Intervjuu: Kent Raju
Valguse sünd
Estcon 2012, Trash Can Dance 2012
Eesti ulmekogukonna virtuaalsed väljundid
Valus tõde liivlastest ja Redik Soarist
Hayao Miyazaki anime kui folkloori ja fantaasia segu
Tasuta kirjutamistarkvara
Zombid, elavate surnute hirm alateaduvuse hoovustes
Arvutimäng: X Com: Enemy Unknown
Oktoobrikuu ulmkonnakroonika
Oktoobrikuu pildimäng
Reaktori ristsõna
Oktoobrikuu kirjastuste uudised
Lauamäng: Kosmoselahing
Jutt: Rongiga
Jutt: Viikingirünnak
Jutt: Ma olen elus
Jutt: Valuhoidjad
September 2012 (15)
August 2012 (17)
Juuli 2012 (17)
Juuni 2012 (16)
Mai 2012 (16)
Aprill 2012 (16)
Märts 2012 (16)
Veebruar 2012 (16)
Jaanuar 2012 (16)
Detsember 2011 (17)
November 2011 (14)
Oktoober 2011 (13)
 
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud. (0.0077)