Ionization: 453” teatas John. Laeva „Synergy” kapten Xi vajutas nupule. Videokuvar suurendas pildi suuremaks. Seekord oli näha planeedi ööpool. „Oh, look at the aurorae!” hüüatas Xi. „Let’s try to contact the devices one more time,” ütles Jessica. Ta ei hakanud lisama, et ta pidas selle ettevõtmise tõenäosust tühiseks, see oli juba mitu korda läbi räägitud, et satelliidi oli tõenäoliselt tapnud aastakümnete pikkune ioniseeriv kiirgus. See oli proovimine proovimise pärast, puhas formaalsus. Maal vastuvõetud satelliidipildilt oli teada kakstuhat viissada aastat tagasi allakukkunud kosmoselaeva „Nui Peng” allakukkumiskoht. Teate saatnud satelliit „Guanxi” oli endiselt orbiidil, aga ei olnud aktiivne. Kosmoselaeva „Nui Peng” maandumiskohal olid musta liiva düünid – ei mingit jälge kosmoselaevast endast. „Ionization: 449,” teatas John ja küsis: „shall we launch the probes now?”. „Yes,” ütles Li ja tõstis pilgu monitorilt, mis näitas planeedi ööpoolelt puhuvat lumemaru, mis muutus päevapoolel sujuvalt tolmu- või poritormiks.

Planeet oli Proxima Centauri B, pisikese punase kääbuse ümber tiirlev planeet. See oli pööratud oma punase päikese poole. Päikese poolel olid kõrbed ja poolkõrbed. Pimedal poolel oli lund, nii porist kui ka lumivalget. Kõrbes oli musta, punast, valget ja rohekat liiva, sügavad soolajärved ja kanjonid, milles voolasid jõed, mis lõppesid liivas või soolaväljadel. Varasemast oli teada, et planeedil leidus baktereid, kes tootsid väävlit, metaani, äädikat, UV-kiirguse eest kaitsvaid pigmente ja mõnda aminohapet. Viimased olid sellised, mis olid maapealsetegi organismide koostises. Kõrgemaid eluvorme seal ei olnud. DNA-molekule ka ei olnud, seega ei olnud lähedasi sugulussuhteid Maa eluvormidega. Juba enne „Nui Pengi” maandumist saatis Hiina sinna teiste riikide protestist hoolimata baktereid, kes sõid usinasti kohaliku eluvormi toodetavat metaani, lisaks sellele veel mõningaid kõige vastupidavamaks peetud eluvorme nagu vetikad, samblikud ja loimurid. Geneetiliselt moondatud sinivetikad ei kartnud UV-kiirgust ja kasutasid fotosünteesiks punast valgust ning hakkasid tootma hapnikku, mida selle planeedi atmosfääris nappis. Anaeroobid ja kivisööjad bakterid ei vajanud isegi geneetilist modifitseerimist ning hakkasid jõudsasti kanjonites vohama. Sinna saadeti isegi põllukultuure ja laboritäis rotte. See katse pidi selgitama välja planeedi keskkonna mõju kõrgematele loomadele. Kõik see pidi valmistama ette mehitatud lennu planeedile. Enne „Sünergiat” oli siia viimati lennanud kosmoselaev „Nui Peng”. Paraku pidi järgmine lend ootama üle tuhande aasta seoses vahepeal toimunud tuumasõjaga. „Nui Peng” oli maandunud, aga rikkega, orbiidile jäi satelliit, mis saatis Maale paari aasta jooksul teateid planeedi ja taikonautide käekäigu kohta. Kosmoselaev jõudis mõne nädala jooksul saata teateid sellest, et planeet oli hämar, õhk oli hädapärast hingatav geneetiliselt modifitseeritud verega Hiina kosmonautidele, aga mitte tavalistele maalastele, kui nad just ei tahtnud hingeldada lämbumistunde piiril. Nad saatsid fotosid väga eredatest virmalistest, mustadest, punastest ja fluorestseeruvatest Hiina GMO-samblikest, GMO-hallitustest ja GMO-kartulist. Viimane video oli suurest karjast hallitanud ja sammaldunud GMO-rottidest, kellest üks näris kaablit. Ilmselt see oligi põhjus, miks Proxima B-l oli eetris vaikus, arvas Alan. „Bloody GMOs!” armastas Alan hüüatada, kui rottidega seotud pahandus jutuks tuli. Oli kummastav, et need rotid nõndamoodi sammaldunud ja hallitanud olid.

We will send the probes according to the SOP,” ütles Xi. SOP tähendas „standard operation procedure”, mis oli suuresti juba Maal välja töötatud. „According to the protocol, we send three probes and leave the fourth and fifth to reserve. The canyon seems to be most interesting because of the LED lights. That is the target of Probe 1. I suggest we correct the path to elongate the path inside the canyon. The second probe will visit putative landing site of „Nui Peng”. The third one will visit the Castle,” ütles Xi.
Castle’iks ehk „Kindluseks” kutsuti küllaltki „Nui Pengi” asukoha lähedal paiknevat moodustist kanjoni põhjas oleva järve kaldal. Kindlus oli väike, umbes kuuekümnemeetrise diameetriga küngas, mille sees oli palju auke nagu juustus. „Kindluse” ümber oli rõngakujuline paari meetri kõrgune vall, milles oli samuti palju auke. Fotod orbiidilt pildistatud fotodelt näitasid, et rõngakujulise valli sees oli vähe taimestikku, aga ümber selle mustasid taimed, mille spektris olid ilmselgelt äratuntavad geenmuundatud klorofülli neeldumisjooned. Kõige huvitavam oli sealjuures see, et vanematel fotodel, mis olid saadud enne „Nui Pengi” side lõppemist oli selle objekti juures täiesti tavaline väike kraater, mille keskel oli väike mudane lomp. Väga usutavaid teooriaid selle kohta ei olnud. Kõige tõenäolisemaks peeti seda, et tegu on mudavulkaani koonuse või kohalike mikroorganismide hiigelkolooniaga. Enamus auke olid umbes paarikümnesentimeetrise läbimõõduga, aga mõni suurem sobinuks elevandilegi. „Kindlusest” vähem kui kilomeetri kaugusel leidis laeva teleskoop LED-valgust, mis paistis paarist kivis olevast august, justkui keegi oleks maa alla LED-lambi peitnud. Kõik olid ühel meelel, et see võis olla „Nui Pengi” meeskonna järeltulijate baas.

Sond 1 leidis kanjoni ja LED-valguse. Kanjoni seina liivakivis olid paarikümnesentimeetrise läbimõõduga koopad, millest paistis LED-valgust. Kanjoni seina oli graveeritud ja kritseldatud suur hulk hiina hieroglüüfe. „I wish I knew Chinese,” ütles Xi.
I bet you do,” ütles John mingisuguse vaevumärgatava kahjurõõmuga. Xi oskas lisaks inglise keelele hispaania ja indoneesia keelt. Hiina keelt ta ei osanud, välja arvatud paar viisakusväljendit, ja sedagi suuliselt, olgugi, et veel tema vanavanemate kodune keel oli olnud hiina keel. „We must contact the people!” hüüatas ta siiski „let’s translate!”. Kanjoni põhjas oleval tasandikul oli näha veel LED-lampe, mis valgustasid mustast kivist inimese kuju ning ühest väikesest ribidega kaetud ventilatsioonišahtist paistis sinakat valgust, mis tundus pärinevat kuvarist. Laeva arvutis oli väga kvaliteetne reaalajas hiina kõnekeele tõlkimise tarkvara, mis oli võetud laeva teadmisega, et mõnikümmend aastat varem on planeedile laskunud Hiina kosmoselaev. Hieroglüüfide fotodelt lugemine võttis rohkem aega. Selleks kulus mitu tundi installeerimise, graafikaprogrammi ja tõlkimisprogrammi seadetega jändamist, et saada teada hieroglüüfide tähendus. Ühe tähendus oli sisuliselt „kultuurimaja”, teine „austame esivanemaid” ja kolmas oli tähenduste järgi otsustades mingi laomaja sein, kus oli peetud arvestust viljasaakide üle.

Sond 2 ei leidnud mitte midagi peale liiva ja madalate luidete mis kulgesid ööpoole suunas.

Sond 3 lendas läbi kanjoni, mis oli täis sammalt, fluorestseerivaid kive ja musta, härmas või hallitavat sammalt ja maa külge klammerdunud kitsaste lehtedega väänkasve, milles võis aimata nende pärinemist kartulist ainult seetõttu, et ligaste väänkasvude vahel oli näha väikeseid rohekalt helendavaid kartulimugulaid. „Green fluorescent protein? Interesting!” hüüatas Jessica.
The plants... the potatoes... the potato plantsa re barely recognizable,” ütles seni vaikinud Alan, meeskonna astronoom.

Mõni tund hiljem olid Xi, Jessica, John ja Alan väljunud kosmoselaevast. Nad maandusid „Li Peng” maandumiskoha ja kanjoni vahele. Ratastel kulgur oli avastanud ühe kõrgendikul asuva musta kustunud vulkaani kraatri, mis oli paksult täis valgeid jänesesuuruste loomade skelette, mõned olid mustad ja kuivanud, aga kulgurile kõige lähemal olid mustad, ligased, hallitavad ja vetikatest mustavad vanad lagunevad laibad.
These corpses... We should analyze whether there are any pathogens,” ütles Alan.
Well... the landing site seems less interesting than the LED lights... but before entering the canyon, we can analyze the corpses indeed!” ütles Xi, üsna rõõmsal toonil, eriti kui võtta arvesse seda, et eelolev ülesanne oli korjuste sorteerimine. Sond laipu kätte ei saanud, küll aga tuvastas, et kondikuhja all oli metalli. Alan võttis sondi küljest trossi ja konksu ning tõmbas laiba välja. Alan oli vana kalamees – korjuse väljasikutamine tuli tal päris hästi välja, hindas Xi. Jessica vaatas mujale – planeedi horisondil oli näha tumedaid pilvi, mis võisid olla päris korraliku tormi pilved – päevapoole sooja ja ööpoole külma õhu segunemine tekitas hämarikuvööndis suuri torme. Alan läks kondikuhja, saapad vajusid läbi värske rotikorjuse naha ning sealt immitses liga. Roided-ribid krõbisesid jalgade all. Alan hakkas oma kinnastatud kätega luukeresid loopima, mõned viskas üle kaljuääre. Lõpuks kaevas ta kontides ja detekteeris otsitud metalli: see oli astronaudi kiiver ning selle lähedal leidus inimese vaagnaluu– pleekinud, kindlasti mitte värske. See lebas üsna purunenud neljajalgsete luukeredel, need oli väiksemad ja nende luud olid hapramad. Hetk hiljem leidis ta inimese kolba. Kolpki oli habras, aga lõpuks sai ta tüki oimuluud oma sõrmede vahele – see on kolju kõige tugevam ja tihedam luu –ja murdis seda oma sõrmedega. Käis prõksatus ja ta sai oimuluu. Ümber keha oli mundri jäänused, nööbid ja natukene kuldset niiti. Alan võttis lisaks oimuluule kaasa kiivri ja ühe nimmelüli. Kiiver oli ilmselgelt „Nui Pengi” oma. Alan ja Sond uurisid koha peal ligast jänesesuure peletise laipa: mineraalainete analüüs kinnitas, et tegu oli orgaanikaga, orgaaniliste ainete analüsaator ja mikrobioloogia labor olid kosmoselaevas. Alan kõndis kivikõrgendikult alla, sond järel. Jõudnud alla, pühkis Alan skafandri kindaid musta peene liiva sisse puhtamaks. Kõige ees kõndis Xi, tema järel Alan ning kõige taga omavahel vesteldes John ja Jessica. Ümbrus oli kõrbeline, ainult mõnes lohus kasvas veidi musta sammalt, mis ei olnud siin sugugi lopsakas nagu kanjonis - sondipildid näitasid seal kõikjal tumedat taimkatet, mitte liiva ja kive. Jessica ja Xi võtsid loomakorjusest proovi, panid käima DNA analüüsi ja tegid külvi söötmetele, mis pidid näitama, kui palju seal on mikroobe, millised nad on ja mis ainetega saab neid tappa ja kas inimese valgeverelibled saavad nende hävitamisega hakkama. Valguanalüüsi tulemused selgusid kohe, seal leidus rottide ja bakterite valke, aga mitte ainult, osa võisid olla tundmatut ehk siis kohalikku päritolu. Andmete analüüsile kulutati pool tundi, aga kui oli selge, et tundmatute parameetrite teadasaamiseks tuleb paar päeva tööd teha. Xi ja Jessica pidasid veidi nõu ja otsustasid jätta bakterid inkubaatori, andmed superarvuti hooleks ning tegeleda inimtähelepanu nõudvate asjadega pärast automaatanalüüsi.

Nelik asus taas teele kanjoni poole. Kulgur sõitis paarsada meetrit eespool. Mõnisada meetrit pärast „swarmyardi” - rotikarja surnuaeda, nagu Alan seda kutsuma hakkas - jõuti suure rändrahnuni. Rändrahnust edasi oli umbes saja meetri kõrgune peenest liivast jalamiga kiviklibune vall. Jõudnud valli harjale avanes vaatepilt alla orgu või õigemini kanjonisse. Mõnisada meetrit allpool paistis Kindlus. Sinna viis midagi teeraja taolist.
„This must be Nui Peng,” ütles Jessica, kes märkas esimesena ühes kaljulõhes paiknevat, musta taimestikuga kaetud metalset koonust. „Nui Peng” oli külili ja mõlkis, nina astronautide poole. Nii mõnigi laeva kattev keraamiline plaat oli puudu, selle asemel oli sammal. Nui Pengi kohal oleva kanjoni viltune kallak andis seletuse, miks satelliit oleks võinud jäädvustada „Nui Pengi” ainult hea õnne korral, kanjoni käänak aga seda, miks kanjoni jõe kohal lennanud sond ei saanud samuti „Nui Pengi” märgata. Nelik astus Nui Pengi poole teele. Jessica võttis proovi mustast läikivast kartulitaimest (oli see vast GMO!), mingist kuivast samblikust ja mustast graanulitega kaetud limaseenest ja pani need proovikarbiga kotti. Maa oli selle geneetiliselt moondatud kartuli ja samblaga kaetud. Xi ja Jessica vahetasid mõned mõtted terraformimise kohta, aga otsustasid siiski kiiremas korras inimeste juurde jõuda ja astusid edasi. Nad kõndisid mööda põldu mitu minutit.
This... this is a canal! This is a man-made canal!” ütles Alan, kes märkas kartuli vahel kulgevat sirget kanalit, mis oli täidetud sogase veega. „Let’s see if we can contact the crew,” ütles Xi ja kontrollis oma hiina keele translaatorit, mis oli kõigil põhivarustuses. Ta otsis raadiosignaale, aga ei leidnud märki sidest. Kulgur sõitis kanalisse sisse ja sai sealt pärast mõningat pusimist edukalt välja. Alan tahtis kulgurile oma jõuga kaasa aidata, aga enne seda kui ta kulgurit sikutama jõudis ta hakata, tundus talle, et talle peegeldus kulguri antenni läikivalt metallilt silmapaar. Ta vaatas ehmunult kiiresti selja taha. Ees oli mitmekümne meetri ulatuses kartulivälju, selle taga kanjon, mille seinad olid samuti kaetud väänkasvudega, mõnes pimedamas lõhes oli lumi. Kartulis silmi ei paistnud. Alan mühatas ja astus edasi, igaks juhuks ikka paremale, peakanjonist eristava kaljuseina poole vaadates. Lõpuks nad jõudsid hallide keraamiliste plaatidega kaetud kosmoselaevani, millele oli lisaks Hiina hieroglüüfidele näha ka ladina tähtedega kiri „NUI PENG”. Nad liikusid laeva vasakust küljest – seal oli see kiri – mööda ja jõudsid laeva alumise osani, kus oli üks laeva ustest ning ajam. Kulgur pandi seisma. Xi ronis laeva. John tema järel, siis Alan ja viimasena Jessica kes saatis kulgurist ja oma kaamerast materjalid kosmoselaeva infopanka. Laeva lüüsiruumi põrand oli ilus ja puhas. Lüüsi teine uks oli suletud. Laeva lüüsiruumi paneelil põlesid LED-lambid. Seinale umbes kümne sentimeetri kõrgusele oli söega joonistatud palju väikeseid hieroglüüfe. Alan vaatas hieroglüüde, kallutas pea viltu ja mõtles mida öelda. Jessica kuulis õues taga metalli kolksumist. Ta vaatas selja taha. Ta märkas mitutkümmet rotti, kes olid metallist soomusrüüdes, relvastatud kirveste ja odadega, kõndides kahel jalal nagu kängurud. Esimesed rotid vaatasid suud lahti, alumised hambad paistmas. Oli ilmselge, et nad ei olnud uudishimulikud ega vihased, kuna nad ei tulnud nende poole. Üks rott piiksus midagi tagapool. „Ooh!!” hüüatas ta ehmunult, samal ajal kui Alan ütles „Bloody GMO rats!”. Rotid piiksusid. Paremalt langes ühe koopa ees maha suur hulk kartuleid või õigemini väänkasv-kartulitaimi. Koopast vaatasid välja mitu autosuurust katapulti ja ballistat.
Not good,” ütles Alan, ning tema jalga tungis ballistast välja lennanud nool. Ülejäänud ballistast välja lennanud nooled lendasid mööda, katapuldist välja lennanud kivi samuti. Nui Pengi sisemuses helises gong, lüüsi uks avanes ning enne kui sealt oleks inimene läbi mahtunud, tormas sealt piiksudes välja mitukümmend rotti, ning neid tuli veel. Esimestele pealetungivatele rottidele astus John vastu. Rotid lõid kartma ja taganesid, hoidsid odasid värisedes. John lõi ühele rotile jalaga näkku ning virutas tervele reale kohvriga. Jalaga pihta saanud rott lendas mitu meetrit, tagasi laeva sisemusse. Kohvriga pähe saanud rotid kukkusid pikali, esimene neist ei tõusnud enam. Nad piiksusid hirmunult.
My leg is becoming numb, I am afraid the bolt was poisoned,” ütles Alan ja raius geoloogikirkaga rotte. Üks rott jäi kolpapidi kirka otsa kinni.
Their spears cannot penetrate our scafanders,” julgustas Xi ja lõi rotte kätega ja kiskus üht julgemat rotti, kes oli klammerdunud tema sääre külge ja üritas seda hammustada ja nuiaga lüüa.
They are trying to blind us,” ütles Jessica, kui tema kiivri pihta visati musta tatti, mis meenutas tõrva või iirist.
Beware the webs!” hüüdis Alan, kelle jalgade ümber seoti nööri. „Piip! Piip!” karjus üks rott, vehkides ise energiliselt lipuga. „Pip! Pip!” piiksus teine rott ja jooksis pikka nööri käes hoides Jessica jalgade vahelt läbi.

Mõni tund hiljem ärkas Alan hämarasti valgustatud koopas. Ta näol oli mingi mask. Ta üritas oma kätt liigutada. See liikus vaevu. Ta tundis oma randmete ümber köidikuid.
„Piiks! Piiks!” ütles rott.
Oh shit,” tahtis öelda Alan, aga ta ei saanud, tema huuled veel ei liikunud, kurgus oli klomp ja suus oli vere maitse. Kostis mingi elektroonilise seadme piiks. Tema peaalune kerkis, ilmselt elektrimootori väel. Ta nägi oma jalgu, rotte, paari meditsiiniseadme kuvarit ning ühte suuremat kuvarit ja lippu, mille keskel ilutses sirp ja kartulitaim. „Piiks! Piiks!” ütles rott. Süttis kuvar. Kuvar laadis mingit videot, sinna ilmus hiina näojoontega mehe pea. Hiina mehe selja taga oli hiina lipp, mõlemal õlal olid rotid, ühel oli käes sirp ja teisel vasar. „Yu Shi Shao Yi-Yao Nu Tsõ Tang Xi Taikonateng shaishi Proxima Centauri B Cheng biu-baotou Tüng’xi.” ütles mees teleris ning jätkas oma kõnet. Alanil ei jäänud üle muud, kui kuulata. „Šü Šii,” jätkas pidulikult hiina mees teleris. „Ü ii!”, „Ü ii!”, „Ü ii!” skandeerisid rotid kolm korda ja lõid gongi.
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jne näol. Meie aadress küberavarustes on: toimetus@ulmeajakiri.ee
Veebruar 2017 (19)
Peatoimetaja: 02/17
Tiit Tarlap (13.XI 1954 – 24.II 2017)
Intervjuu Jaanika Juhansoniga
Eesti ulmeühingu üldkoosolek 2017
Repliik: Miks kosmosehõlvamisest asja saab
Palju õnne, Don Coscarelli
Noortest, kosmosest, düstoopiast ja mõnest raamatust ka
Kõver kiirgus: Kui Titanicus mängiks peaosa...
Raamatuarvustus: When Animals Attack
Intervjuu: Vanessa Morganiga
Raamatuarvustus: Sõidavad Eelija tulisel vankril
Raamatuarvustus: Mairi Laurik „Novembriöö kirjad“
Raamatuarvustus: Metš Kaleva
Raamatuarvustus: Assassin’s Creed. Taassünd
Raamatuarvustus: Ratsanik Melchior
Uudiskirjandus 02/17
Ulmkonnakroonika 2/17
Jutt: Kultuurievolutsioon
Järjejutt: Pilvelinna bluus. 2.
Jaanuar 2017 (18)
Detsember 2016 (16)
November 2016 (18)
Oktoober 2016 (17)
September 2016 (20)
August 2016 (20)
Juuli 2016 (18)
Juuni 2016 (19)
Mai 2016 (19)
Aprill 2016 (17)
Märts 2016 (17)
Veebruar 2016 (20)
Jaanuar 2016 (21)
Detsember 2015 (21)
November 2015 (23)
Oktoober 2015 (17)
September 2015 (20)
August 2015 (15)
Juuli 2015 (22)
Juuni 2015 (21)
Mai 2015 (16)
Aprill 2015 (17)
Märts 2015 (18)
Veebruar 2015 (16)
Jaanuar 2015 (13)
Detsember 2014 (19)
November 2014 (16)
Oktoober 2014 (15)
September 2014 (17)
August 2014 (11)
Juuli 2014 (17)
Juuni 2014 (18)
Mai 2014 (18)
Aprill 2014 (14)
Märts 2014 (14)
Veebruar 2014 (15)
Jaanuar 2014 (13)
Detsember 2013 (16)
November 2013 (14)
Oktoober 2013 (15)
September 2013 (14)
August 2013 (16)
Juuli 2013 (17)
Juuni 2013 (16)
Mai 2013 (17)
Aprill 2013 (17)
Märts 2013 (16)
Veebruar 2013 (20)
Jaanuar 2013 (18)
Detsember 2012 (14)
November 2012 (15)
Oktoober 2012 (20)
September 2012 (15)
August 2012 (17)
Juuli 2012 (17)
Juuni 2012 (16)
Mai 2012 (16)
Aprill 2012 (16)
Märts 2012 (16)
Veebruar 2012 (16)
Jaanuar 2012 (16)
Detsember 2011 (17)
November 2011 (14)
Oktoober 2011 (13)
 
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud. (0.0405)