Sellest ajast, kui hakati laialdasemalt kirjutama ilukirjandust, ilmnes ka vajadus kujutada oma teostes vastasoost inimesi. Inimesi on peamiselt kahte sugu – naised ja mehed. Ulmekirjanduses võib neid sugusid olla muidugi niipalju, kui on tähestikus tähti või numbrijadas numbreid, võib ka üldse mitte sugusid olla – piirangud seab vaid fantaasia. Juba meie maailmas on viise, kuidas kaks sugu omavahel läbi käivad või ei käi, üpris palju ja erilaadseid. On neid, keda huvitab vastassugu vaid soojätkamise eesmärgil, on neid, kes tahavad sugu vahetada, ja on neid, kes tahavad omada kahte sugu korraga, ja on neid, kes on täiesti rahul ka ainult oma sooga, ja on neid, kes võitlevad asjade eest, mida nende soole keelatakse, ja on neid, keda kõik need eelnevad ajavad nii vihaseks oma soojutuga, et sure ära või tapa teised ära. Mis siis veel rääkida palju enamate võimalike soovõimalustega võõrtsivilisatsioonidest ja nende omavahelisest imelistest ja keerukatest seostest.

Niisiis sugu ja sellega seonduv on inimestele oluline. Sama oluline või isegi veel olulisem (kui seda on üldse võimalik ette kujutada, aga hea ulmekirjanik muidugi suudab seda) võib see olla võõrtsivilisatsioonide juures. Selleks aga, et kujutada lugejale usutavalt ja huvitavalt võõrolendeid oma sugudevahelisi ja -siseseid mänge mängimas, oleks hea alustada kohalike olendite sooelu lahkamisega. Niisiis tulingi mõttele tõstatada teema Tartu ulmekirjutajate töötoas. Pakkusin harjutuseks, et igaüks kirjutaks seekord loo, kus ta püüaks kujutada tõepäraselt vastassoost inimest: mehed pööraksid erilist tähelepanu naiste ja naised meeste kujutamisele. Teemadeks said üheskoos valitud „Näki uppumine“ ja „Ahastuse kuningas/kuninganna“ ning kirjutaja võis valida, kummal teemal ta kirjutab, või segada mõlemad teemad kokku. Need lood on huvitatuile avaldatud käesolevas Reaktori numbris. Aega kirjutamiseks oli napilt, pärast lugude valmimist lugesime need üksteisele ette ja analüüsisime kergelt. Mis neist arutlustest kõlama jäi?

Peamiselt jäi kõlama see, et tegelikult ei ole laias laastus vahet, mis soost su tegelane on, sest inimesi on väga erinevaid. Kaks samast soost inimest võivad omavahel olla täiesti vastandlikud ja samal ajal vastandlikud ka oma stereotüüpsele soorollile. Ja olla usutavad. Samas võivad nad jääda oma soorollidesse ning sellest hoolimata olla ikkagi usutavad tegelased. Inimene ei ole ju ainult tema sugu, see on kõigest üks osa tema identiteedist ja käitumismõjurist. Inimesi vormivad ka nende tunded, nende minevik-olevik ja neid ümbritsev kultuur.

Mette Ivie Harrisson on kirjutanud oma artiklis („Writing Characters of the Opposite Gender“) sugude kujutamisest ilukirjanduses, et tema meelest on naistel meeste kujutamise suhtes eelis: kuna elatakse patriarhaalses ühiskonnas, siis naisi ümbritseb meeste kultuur rohkem kui vastupidi. Mina isiklikult sellega ei nõustu. Pigem arvan ma, et naised ja mehed näevad üksteist erinevalt ja see, kas tegelane on usutav, sõltub mõnikord ka sellest, millisest soost isik teksti loeb. Naistele tunduvad naiste poolt kujutatud mehed tõetruumad kui meestele ja vastupidi – meestele tunduvad meeste poolt loodud naiskarakterid üldjuhul usutavamad kui naistele. Kuna mehed ja naised kujutavad vastassoost isikut oma vaatepunktist lähtuvalt, siis mõjuvadki nad oma sookaaslastele usutavamalt, sest nad näevad asju sarnasemalt. Seepärast tundub mulle, et kui on soov oma tegelastega mõlemale soole usutavalt mõjuda, siis on kõige kindlam kujutada oma tegelasi eelkõige inimestena ja alles siis vastavalt sellele, mida sa oma looga öelda tahad, lisada sinna näpuotsaga juurde teatud soolisi elemente, et anda tegelasele lugejate jaoks kindla soo tunnused. Kui hakata iseenese kogemust sisse segama, siis olen teinekord oma loo mustandis jätnud üldse määratlemata, kummast soost mõni tegelane on. Lähtuvalt sellest, kumb sugu lugu paremini edasi viiks, olen alles loo lihvimise käigus otsustanud, kas anda talle nimeks Mati või Kati, ning siis ta ka vastavalt riietanud ja lisanud mõned muud iseärasused, mis mõjutaksid lugejat pidama teda ühe või teise soo esindajateks. Aga see on muidugi lihtsalt üks viisidest, mis ei tööta alati ja iga looga. Ulmekirjanduses töötab selline süsteem aga ilmselt paremini kui üheski teises ˛anris, sest siin saab luua maailma, mida ei kammitse möödaniku traditsioonid, harjumused ja maailmanägemus. Vastupidi – ulmekirjanduses just ootakski näha ja lugeda, millised on maailmad, kus kõik sugudega seonduv on läinud teistmoodi ja mis sellest saab.


Mette Ivie Harrisson „Writing Characters of the Opposite Gender“
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jne näol. Meie aadress küberavarustes on: toimetus@ulmeajakiri.ee
Oktoober 2017 (20)
September 2017 (15)
August 2017 (19)
Juuli 2017 (21)
Juuni 2017 (19)
Mai 2017 (23)
Aprill 2017 (19)
Märts 2017 (18)
Veebruar 2017 (19)
Jaanuar 2017 (18)
Detsember 2016 (16)
November 2016 (18)
Oktoober 2016 (17)
September 2016 (20)
August 2016 (20)
Juuli 2016 (18)
Juuni 2016 (19)
Mai 2016 (19)
Aprill 2016 (17)
Märts 2016 (17)
Veebruar 2016 (20)
Jaanuar 2016 (21)
Detsember 2015 (21)
November 2015 (23)
Oktoober 2015 (17)
September 2015 (20)
August 2015 (15)
Juuli 2015 (22)
Juuni 2015 (21)
Mai 2015 (16)
Aprill 2015 (17)
Märts 2015 (18)
Veebruar 2015 (16)
Jaanuar 2015 (13)
Detsember 2014 (19)
November 2014 (16)
Oktoober 2014 (15)
September 2014 (17)
August 2014 (11)
Juuli 2014 (17)
Juuni 2014 (18)
Mai 2014 (18)
Aprill 2014 (14)
Märts 2014 (14)
Veebruar 2014 (15)
Peatoimetaja veerg 2/2014
Raamatuarvustus „Tumenejad“
Intervjuu: Berit Veidemann
Ulme ja poliitika
Dig Mars
Tänapäevasest õuduskirjandusest.
Vastassoost tegelane ulmekirjanduses
Pildimäng 02/2014
Ulmkonnakroonika 2/2014
Kirjastuste uudised 02/2014
Jutt: Vabasurma kalju
Jutt: Ihadest priiks!
Jutt: Ahastuse kuninganna
Jutt: Tõeline mees
Jutt: Näki mitu nägu
Jaanuar 2014 (13)
Detsember 2013 (16)
November 2013 (14)
Oktoober 2013 (15)
September 2013 (14)
August 2013 (16)
Juuli 2013 (17)
Juuni 2013 (16)
Mai 2013 (17)
Aprill 2013 (17)
Märts 2013 (16)
Veebruar 2013 (20)
Jaanuar 2013 (18)
Detsember 2012 (14)
November 2012 (15)
Oktoober 2012 (20)
September 2012 (15)
August 2012 (17)
Juuli 2012 (17)
Juuni 2012 (16)
Mai 2012 (16)
Aprill 2012 (16)
Märts 2012 (16)
Veebruar 2012 (16)
Jaanuar 2012 (16)
Detsember 2011 (17)
November 2011 (14)
Oktoober 2011 (13)
 
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud. (0.0076)