Kui jutus on sees vampiirid, kooljad, libahundid, siis liigitatakse lugu tihtipeale automaatselt õuduskirjanduse alla. Kunagi ehk õige tegu, tänapäeval – vist mitte eriti. Kasvõi juba seetõttu, nagu enamik meist on kogenud, et suurem osa tänapäeva õuduslugudest ei tekita lugejas õudu – kui, siis vahest ainult kirjanduskriitikutele loo kirjandusliku kvaliteedi seisukohalt.

Tundub paha lugu – kuid enamikel juhtudel polegi nende „õuduslugude“ eesmärk lugeja hirmutamine. Ei. Tegelikult on autor mingil põhjusel soovinud edasi anda vaid põnevat seiklust, kasutades tegelasteks mütoloogiamaailma negatiivseid karaktereid, võttes kangelasteks antikangelased ning dekoratsiooniks pigem öise kui päevase aja. Kas siis seetõttu, et säärastele antikangelastele on ajapikku tekkinud omalaadne tumeromantiline aura või püüdes tekitada seda aurat või otsides vaheldust või püüdes näidata elu pahupoolt fantaasiakirjanduse võtmes või mille tõttu iganes. Säärasele suletööle sobiks õuduskirjanduse asemel paremini kleepida sildiks kasvõi „tumedad fantaasiad“. Piir õuduse ja tumeduse vahel on muidugi õrn nagu ikka sõsar- või tütar˛anrite puhul. Kunagi ei või teada, mis on kellele vaid seikluslik-romantiline fantaasialugu ja kellele see tõepoolest mõjub nii, et pelgab ilma turvatunnet loova ereda lambita hiljem magama jääda.

Võib tekkida ehk küsimus – kui piir on segane, siis milleks seda peent vahet üldse teha? No kui ei tekita õudust, siis ei tekita, tühja temaga, ega siis ˛anri nimi lugu riku. Enamiku jaoks vast ei rikugi, küll aga teeb gurmaanide jaoks segasuse selgemaks. Kui inimene ootab õuduslugu lugedes, et teda surmani ära hirmutatakse, siis on pettumustvalmistav küll, kui pakutakse süüa kõigest musta värvi maasikaseepi. Seevastu mõnega, kes otsibki maasikaseepi, võib juhtuda selline ebameeldiv lugu, et ta ei seikle kättevõetud poognatel oma meelehärmiks mitte tumefantaasiates ega isegi mitte gooti õudusloos, vaid satub ehk hoopis okserefleksi tekitavale soolikasabalisele rümbale, mingile rappimisfantaasiale, mille eesmärk omavahel öeldes pole samuti tihtilugu õuduse tekitamine. Eks seepärast tekibki ulmes neid alam˛anre nii hoolsalt nagu seeni peale vihma, et lugemist on palju ja vastavalt sisetundele püütakse tekstikuhjast leida just säärast lugu, mis kedagi antud hetkel kõige enam paelub: kellele teadusfantaasiat, kellele tumeromantikat, kellele küberunistusi, kellele mõõka ja maagiat.

Kui eestikeelsel ulmekriitikal on ilma võõrsõnu kasutamata olemas ühene võimalus piisavalt silte kleepida, siis on ka lugejal kergem laia valikuga ulmeriiulil orienteeruda ja leida just oma maitsele sobivat lugemist. Tänapäeval ei saa inimhinge sogaseid allhoovusi kobavat kirjasõna enam nimetada lihtsalt õuduskirjanduseks ja arvata, et sellega on kogu spekter kaetud. Tänapäevases raamatukaubamajas võiks väga vabalt asendada sõna õudus (kui säärast eririiulit vaevuks keegi ulmeteostele tegema) sõnaga tumekirjandus, ning see oleks kogu veritsev-muliseva sõnakatla kohta hoopis täpsem määratlus.
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jne näol. Meie aadress küberavarustes on: toimetus@ulmeajakiri.ee
Oktoober 2017 (20)
September 2017 (15)
August 2017 (19)
Juuli 2017 (21)
Juuni 2017 (19)
Mai 2017 (23)
Aprill 2017 (19)
Märts 2017 (18)
Veebruar 2017 (19)
Jaanuar 2017 (18)
Detsember 2016 (16)
November 2016 (18)
Oktoober 2016 (17)
September 2016 (20)
August 2016 (20)
Juuli 2016 (18)
Juuni 2016 (19)
Mai 2016 (19)
Aprill 2016 (17)
Märts 2016 (17)
Veebruar 2016 (20)
Jaanuar 2016 (21)
Detsember 2015 (21)
November 2015 (23)
Oktoober 2015 (17)
September 2015 (20)
August 2015 (15)
Juuli 2015 (22)
Juuni 2015 (21)
Mai 2015 (16)
Aprill 2015 (17)
Märts 2015 (18)
Veebruar 2015 (16)
Jaanuar 2015 (13)
Detsember 2014 (19)
November 2014 (16)
Oktoober 2014 (15)
September 2014 (17)
August 2014 (11)
Juuli 2014 (17)
Juuni 2014 (18)
Mai 2014 (18)
Aprill 2014 (14)
Märts 2014 (14)
Veebruar 2014 (15)
Peatoimetaja veerg 2/2014
Raamatuarvustus „Tumenejad“
Intervjuu: Berit Veidemann
Ulme ja poliitika
Dig Mars
Tänapäevasest õuduskirjandusest.
Vastassoost tegelane ulmekirjanduses
Pildimäng 02/2014
Ulmkonnakroonika 2/2014
Kirjastuste uudised 02/2014
Jutt: Vabasurma kalju
Jutt: Ihadest priiks!
Jutt: Ahastuse kuninganna
Jutt: Tõeline mees
Jutt: Näki mitu nägu
Jaanuar 2014 (13)
Detsember 2013 (16)
November 2013 (14)
Oktoober 2013 (15)
September 2013 (14)
August 2013 (16)
Juuli 2013 (17)
Juuni 2013 (16)
Mai 2013 (17)
Aprill 2013 (17)
Märts 2013 (16)
Veebruar 2013 (20)
Jaanuar 2013 (18)
Detsember 2012 (14)
November 2012 (15)
Oktoober 2012 (20)
September 2012 (15)
August 2012 (17)
Juuli 2012 (17)
Juuni 2012 (16)
Mai 2012 (16)
Aprill 2012 (16)
Märts 2012 (16)
Veebruar 2012 (16)
Jaanuar 2012 (16)
Detsember 2011 (17)
November 2011 (14)
Oktoober 2011 (13)
 
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud. (0.0069)