Kirjastus Varrak


kaksteist

Kaksteist. I raamat
Justin Cronin
Tõlkinud Peeter Villman

Cronin jätkab sealt, kus jäid pooleli „Teekonna” seiklused, kuid kandub ka tagasi, aega enne seda kui vallandus viirus, mis tekitas maakeral katastroofi. Inimesed püüavad endiselt mingil moel mõista, kuidas uues olukorras elada, kaksteist esialgset nakatunut on loonud oma telepaatilised armeed ja keset kõike seda kõnnib endiselt Amy, mõistatuslik tüdruk, kes liigub ringi otsekui lunastaja. Temaga on liitunud oma kindluslinnast väljatunginud seltskond ning seiklusi selles katastroofijärgses maailmas jätkub neile kuhjaga.


vareste pidusook II

Vareste pidusöök. Teine raamat
George R. R. Martin
Tõlkinud Mario Kivistik

Seitsmes Kuningriigis jätkuvad rahutud ajad. Ehkki Lannisteride võim tundub taas tugev, on kasvamas ka Seitsmeusu uue juhi ja tema jüngrite mõju, mis ilmutab ennast üpris ootamatul moel. Raudsaarlased kimbutavad Avarmaad, kuid nende uue kuninga eesmärgid on hoopis suuremad ja kaugemad. Brienne’i otsinguid Sansa leidmiseks ei krooni edu, küll aga kohtub ta kellegi olulisega, ja see jällenägemine ei kujune kaugeltki rõõmsaks. Braavoses uut elu alustanud Arya saab rängalt karistada oma isepäisuse eest. Sam ja meister Aemon aga jõuavad pärast pikka ja rasket teekonda Muinaslinna, et kuulutada Tsitadellis oma ohusõnumit – kuid neidki ei võeta seal vastu nii nagu nad on lootnud…

Kirjastus Fantaasia


Haldjatants kaas

Haldjatants
Tiit Tarlap
Sari: Sündmuste horisont

"Soovidega peab ettevaatlik olema," arvas keegi. "Nendega on see häda, et vahel nad lähevadki täide."
(Seda sai omal nahal tunda noormees, kes haldjatega pidutsema läks.)

Tiit Tarlap on lugejale tuntud peamiselt militaarse kallakuga ulmeliste seiklusromaanidega, lisaks aga on ta kirjutanud mitmetesse þanritesse (peamiselt ikkagi ulmesse) kuuluvaid lühemaid lugusid. Neid on avaldatud erinevates kogumikes ja antoloogiates, kuid paljud on ilmunud vaid piiratud levikuga maakonnalehtedes. Igatahes on häid ja väga häid lugusid aastatega kogunenud piisavalt, et need ühtede kaante vahel välja anda.
Lisaks kosmoseseiklustele on kogumikus ka muinasjutu- ja müüditöötlust ning lihtsalt pisut ebatavalises võtmes mõtisklusi inimelu üle.

Kirjastus Tiritamm


ettemääratuse-mõõk

Ettemääratuse mõõk
Andrzej Sapkowski
Tõlkinud Kristina Uluots ja Aarne Puu

Nõiduri-sarja teine raamat.

Poola tuntuima fantaasiakirjaniku Andrzej Sapkowski Nõiduri-saaga teine raamat on taas haaravalt ja vaimukalt seikluslik, kuid samas intelligentne ja täis huvitavaid arutlusi.

Nõidurid kuuluvad tsunfti, kes on maast-madalast koolitatud tundetuteks koletiseküttideks ja nende ülesanne on kaitsta inimesi ebardite eest. Valgejuukseline Riivimaa Geralt, on küll palgasõdur, ent pole kaugeltki pelk külm ja masinlik tapja. Oma moraalikoodeksit ei hülga ta kordagi. Ajuti tunneb ta kokkukuuluvust pigem pahalaste ja monstrumitega, kui nendega, kes talle palka maksavad.

Ettemääratuse mõõgas pühendab autor rohkem tähelepanu Geralti suhetele ja siseelule – üksindus ja oma erinevuse tajumine viivad ta otsuste ja tegudeni. Ka nõiduri suhe Yenneferiga on rohkem luubi all. Jõulisemalt kujutab Sapkowski siin inimsaatusi ja muutusi maailmas. Taas on Geraltil tegemist kahe rassi vastuoludega – üks neist on inimsugu, teine aga seekord driaadid. Geraltile osutub saatuslikuks talle määratud printsess Pavetta tütar Ciri, kes on peigmehekandidaadi eest põgenenud driaadide metsa, kust Geralt ta leiabki. Raamatu süngust mahendab ikka ja jälle Sapkowski huumor.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0704)