Mõnikord ma mõtlen... ei, mõtlen ma sageli, aga mõnikord ma mõtlen erinevuste ja seaduspärade asjus. Noh, et mis on omane ulmele kõikides riikides ja keeltes ning mis on erinev. Kui arvestada üleilmset kutuuriimperealismi, piirideta internetti ja üleüldist amerikaniseerumist, siis sageli on need mõtted seotud mineviku ja ulmeajalooga.

Tänapäeval erisused pigem kaovad – piisab, kui vaadata ulmeraamatute kaasi, et sageli ilmuvad tõlkeromaanid üle maailma samasuguse kaanepildiga... n-ö täiuslik burksimaailm, kus hamburger igas maailma otsas tähendab ühe ja konkreetse firma hamburgerit. Jah, eks kodukootus ole halb ja profitase on profitase, aga mõneti see standardiseerimine vaesustab.

Kuid kui rääkida erisustest, siis mingil hetkel jäin ma mõtlema väljaspool ulmeajakirju ilmuvale ulmele ja järsku mul plahvatas, et üks kardinaalne erinevus on nn endise sotsleeri ja kapitalistlike riikide ulmes küll. Populaarteaduslikud ehk siis aimeajakirjad. Sotsleeris oli üsna tavaline, et aimeajakirjad avaldasid enam-vähem igas numbris ka ulmejutu, kapitalistlikes riikides sellist traditsiooni pole. Olgu ma üldistan, aga laias laastus see nii oli ja mõneti ka veel on.

Peamine põhjus oli vast traditsioonides ja tavaliste ulmeajakirjade puudumises sotsmaades. Kogu sotsleeri peale oli ju kaks ehtsat ulmeajakirja: jugoslaavlaste "Sirius" (1976–89) ja poolakate "Fantastyka" (1982–). Ja siis oli kolm sariväljaannet, mida vahelduva eduga ka ajakirjadeks nimetati: rumeenlaste "Colecția "Povestiri științifico-fantastice"" (1955–74), venelaste "NF" (1964–92) ja ungarlaste "Galaktika" (1972–85). Rumeenlaste kaks korda kuus ilmunud väljaanne oli pigem vihikute sari. Venelaste sariantoloogia polnud kindlasti ajakiri, aga ise nad seda teinekord selliseks tahtsid pidada ning hiljem kandsid need köited ka perioodikat markeerivat ISSN numbrit. Ungarlaste väljaanne oli samuti antoloogiate sari, mis küll 1985. aastal moondus ehtsaks ja tänaseni ilmuvaks ulmeajakirjaks.

Kuna ehtsaid ulmeajakirju polnud, aga ulme pidi ju kusagil ilmuma, siis ilmus see igal pool mujal: laste-, noorte-, meelelahutus-, huumori- ja isegi kirjandusajakirjades. Kõige rohkem siiski populaarteaduslikes ajakirjades. Osaliselt andis põhjust selleks venekeelne termin "научная фантастика", mis tõlgetena levis kõigis sotsmaades ja nende keeltes. Oli ka ju nõukogude Eestis levinud see "teaduslik fantastika", mille asemele tuli hiljem ulme...



Kui teaduse populariseerija Jakov Perelman termini "teaduslik fantastika" 1914. aastal käibele tõi, siis rõhutas ta iseäranis seda teduse populariseerimise suunda ning taolise kirjasõna erilisust ülejäänud ilukirjanduse suhtes. Seega oli üsna loomulik ka taoliste juttude avaldamine populaarteaduslikes ajakirjades. Ja kuna ulmekirjandus taandati suuresti teaduse populariseerimise abivahendiks, siis polnud taolises ulmes ka kohta sotsiaalsetele probleemidele ning ühiskonna ja ümbritseva maailma mõtestamisele. Kuna kogu sotsleer järgis Nõukogude Liidus toimuvat, siis levis taoline arusaam ulmest ka laiemalt.

Vennad Strugatskid ja mitmed teised 1960ndate alguses ulmesse tulnud autorid olid ulmekirjanduse taolisele lihtsustamisele muidugi vastu. Samas, kõik sõltub siiski autorist ja tema oskustest – näiteks Dmitri Bilenkin, mees kes kirjutas vaid n-ö teaduslikku fantastikat, kirjutas enamjaolt just teaduslikest probleemidest ning kuidagi ei saa väita, et tema ulmejutud oleks kuidagi piiratud või primitiivsed. Ja taolisi autoreid oli veel ja veel. Samas andis see teaduse populariseerimise kilbile tõstmine paljudele autoritele otsekui vabanduse, et kirjandusliku poolega ei peagi eriti vaeva nägema, tekkis isegi nn ulmelise olukirjelduse alam˛anr, mis ühendas endas ajaleheartikli ja ulmejutu. Kõikse nukram, et ega enamus sellest kehvasti kirjapandud populariseerivast ulmest ei olnud ka eriti teaduslik. Ikka ja jälle tuleb öelda, et anne ja oskused määravad palju, kui mitte kõik.

Vennad Strugatskid ja nende nn koolkond oli teadusliku fantastika asjus enam kui leppimatud ning nad rääkisid kogu aeg, et ulme ja muu ilukirjanduse peaks lähenema ja sulanduma. Ideena ilus, aga praktikas kole! Mitte, et ei võiks. Kõike võib, aga kui üks suundumus liialt laiutama hakkab, siis tulevad need, kellel puudub sisemine sund ja kes teevad vaid seetõttu, et on popp või saab raha. Ei ole hea teaduslik fantastika milleski halvem, kui hea sotsiaalne ulme, või seiklusulme. Nagu paljud kirjanikud, nii ka vennad Strugatskid olid kirjanikena paremad, kui teoreetikutena.

Lääneriikides taolist popularisaatorliku ulme võimutsemist aga polnud. Jah, oli ja on nn hard SF, aga hoolimata teaduslikust pädevusest, on nende juttude-romaanide skeem reeglina niisama pulp, kui vähemteaduslikul ulmel sealmail.



Ajaloolise tõe huvides tuleks rääkida ka ameeriklaste ajakirjast "Omni" (1978–95), mis oli teadust populariseeriv klantsajakiri, kus igas numbris ilmus ka mitu ulmelugu. Kuigi seal ilmus korralikku teaduslikku fantastikat ja suuresti just sellest ajakirjast sai küberpunk tuule tiibadesse, ei olnud seal ilmuv ulme sugugi popularisaatorlik. Kuna ajakiri maksis ülihead honorari, siis tung oli suur ning lisaks nooremate autorite rajule teaduslikule fantastikale ilmus seal ka väga palju ulmekirjanduse servalalade ülinimekate autorite hämaraid tekste.

Kui otsida lääneriikide aimeajakirjadest sotsleeri laadi populariseerivat ulmet, siis kõige kindlam oleks vaadata ingliskeelset ajakirja "Nature" või saksakeelset "c't – Magazin für Computertechnik". Esimene neist avaldab regulaarselt ulmelaaste, kus rõhk pigem ideel kui kirjandusel ning teine avaldab ulmejutte, kus sageli teaduslik idee tõrjub sotsiaalseid kirjeldusi.

Kuid nii nagu hääbuvad ulmeajakirjad, nii on hääbumas ka popularisaatorlik alge ulmes. Enamikes endistes sotsmaades on omaaegsed populaarteaduslikud ajakirjad asendunud suurte kontsernide tõlkeväljaannetega, kus ilukirjandusele kohta pole. Traditsioonidega ajakirjad on konkurentsi tingimustes pidanud sellesama mudeli omaks võtma. Vaid Venemaal on paar-kolm aimeajakirja, mis regulaarselt ulmelugusid avaldavad. Tõsi, enamus sealilmuvast ei kvalifitseeru heaks ulmeks, suurepäraseks kirjanduseks ning ka värsketest ideedest pole põhjust rääkida. Millest iseenesest on ju kahju!
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jne näol. Meie aadress küberavarustes on: toimetus@ulmeajakiri.ee
Oktoober 2017 (20)
September 2017 (15)
August 2017 (19)
Juuli 2017 (21)
Juuni 2017 (19)
Peatoimetaja veerg 6/17
Intervjuu Urmas Alasega
Eesti parimad ulmelood läbi aegade!
Ulme, populariseerimine, ajakirjad
Palju õnne, Herschell Gordon Lewis
Abiks uue Star Treki seriaali ootamisel: Star Trek Continues
Sissejuhatus postaposse
Raamatuarvustus: Valmistub esimene mängija
Raamatuarvustus: Tuumahiid 3
Raamatuarvustus: Tearlingi kuninganna
Uudiskirjandus 6/17
Ulmkonnakroonika 6/17
Reaktori mai juttudest
Jutt: Suurim sport
Jutt: Kassiliiv
Jutt: Zombid tekitavad laipu
Jutt: Prinditud (l)ootused
Jutt: Surmasööja
Jutt: Koletu Kristatos
Mai 2017 (23)
Aprill 2017 (19)
Märts 2017 (18)
Veebruar 2017 (19)
Jaanuar 2017 (18)
Detsember 2016 (16)
November 2016 (18)
Oktoober 2016 (17)
September 2016 (20)
August 2016 (20)
Juuli 2016 (18)
Juuni 2016 (19)
Mai 2016 (19)
Aprill 2016 (17)
Märts 2016 (17)
Veebruar 2016 (20)
Jaanuar 2016 (21)
Detsember 2015 (21)
November 2015 (23)
Oktoober 2015 (17)
September 2015 (20)
August 2015 (15)
Juuli 2015 (22)
Juuni 2015 (21)
Mai 2015 (16)
Aprill 2015 (17)
Märts 2015 (18)
Veebruar 2015 (16)
Jaanuar 2015 (13)
Detsember 2014 (19)
November 2014 (16)
Oktoober 2014 (15)
September 2014 (17)
August 2014 (11)
Juuli 2014 (17)
Juuni 2014 (18)
Mai 2014 (18)
Aprill 2014 (14)
Märts 2014 (14)
Veebruar 2014 (15)
Jaanuar 2014 (13)
Detsember 2013 (16)
November 2013 (14)
Oktoober 2013 (15)
September 2013 (14)
August 2013 (16)
Juuli 2013 (17)
Juuni 2013 (16)
Mai 2013 (17)
Aprill 2013 (17)
Märts 2013 (16)
Veebruar 2013 (20)
Jaanuar 2013 (18)
Detsember 2012 (14)
November 2012 (15)
Oktoober 2012 (20)
September 2012 (15)
August 2012 (17)
Juuli 2012 (17)
Juuni 2012 (16)
Mai 2012 (16)
Aprill 2012 (16)
Märts 2012 (16)
Veebruar 2012 (16)
Jaanuar 2012 (16)
Detsember 2011 (17)
November 2011 (14)
Oktoober 2011 (13)
 
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud. (0.0085)