Käesolevat artiklit ajendas mind kirjutama eelmises Reaktoris olnud artikkel, kus räägiti, et hard-sf võtmes ei ole kosmosepiraatlus võimalik. Sooviksin sellele väitele vastu vaielda.

Miks ma siis härra Memphet'ran`i arvamusega nõus ei ole? Härra M esitab oma väited kitsalt tehnilisest vaatevinklist, kuid unustab ära, et ükski tehnika ei toimi ilma inimesteta, ja kus on inimesi, kus ringlevad suured rahad, seal on sotsiaalsus, poliitika ja mahhinatsioonid. Härra M-i artiklis on palju võrdlusi merelahingutega ja ta väidab, et kosmoselahingud ei saa tehnilisest vaatepunktist mitte mingil juhul nõndaviisi toimuda, piraatlus aga ei ole üldse võimalik. Ütleme, et tal on tehnilise poole pealt 100% õigus, ma ei ole ekspert, kuid tahaksin välja tuua teemad, mis minu meelest laseks kosmosepiraatlusel suurepäraselt toimida ka härra M-i artiklis välja toodud tehnilise taseme juures.

Ma ei ole teadlane, ma olen ulmekirjanik ja seetõttu ei piisa mulle lihtsalt ägedatest seadmetest, vaid ma asetan need mingisse tausta. Kui kosmosepiraatlus asetada inimühiskonda, siis tulevad lisaks sõjalisele võimekusele juurde psühholoogia, juriidika, poliitika ja raha. Üks asi on tehnilised vidinad ja hoopis teine asi on selle kasutajad. Kuigi see härra M-i meelest ei saa kuidagi nii olla, siis hakkab kosmosepiraatlus ilmselt toimima nii mitmeski aspektis üsna mineviku või tänapäeva merepiraatluse moodi. Härra M-i piraatlusskeem, mille ta välja toob, on järgmine: On kaks punkti (planeeti, kosmosejaama, asteroidikaevandust vms) mille vahel liiguvad kaubalaevad. Piraatidel on mõttetu kaaperdada nende kahe punkti vahel liiklevaid laevu, kuna teise päikesesüsteemi otsa on näha, kuhu nad saagiga lähevad. Sest siis ründab kaubalaeva kaotanud osapool oma võimsa laevastikuga piraatide baasi ja asi ants.

Mina väidan, et see on liialt eksitav lihtsustus. Võtkem näide kaasajast – maailma suur probleem oli (ja ilmselt on ka praegu, kuigi sellest enam väga palju ei räägita) – piraatlus Aafrika rannikul. Ka praegu teatakse tänu GPS- ja sateliitsüsteemidele väga hästi kuhu kaaperdatud laevad viiakse ja teatakse ka, kus elavad piraadid. Kas see teadmine aga aitab kaubalaevade omanikke, või riike kelle jurisdiktsiooni alla need laevad kuuluvad? Kas Ameerika Ühendriigid või Vene Föderatsioon või India Vabariik, kelle kodanikud piraadirünnakute läbi kannatasid, ei oleks võimelised oma suurte laevade, lennukite ja armeedega selle piraadiranniku tema osmikulinnadest puhtaks pühkima? Loomulikut oleks nad selleks sõjalisest seisukohast lähtudes võimelised. Kas nad seda aga teevad? Ei ole teinud. Ja täpselt samamoodi saavad tegutseda ka piraadid kosmoses, sellest hoolimata, et teatakse väga hästi, kes ja kus nad on. Nad leiavad endale kellegi, kes neid valitsuste tagatubades kaitseb, maksavad talle saagist osa, ja ehkki tehniliselt oleks väga lihtne nad hävitada, siis juriidiliselt tehakse see väga keeruliseks ja ennäe – kaaperdusäri lööbki õitsele.

Piraadid löövad mõne planeedi kuule, asteroidivöösse või kosmosesse oma asunduse püsti ja mõnulevad seal nagu põrsad põhus. Kaaperdatud laevade ja lasti ostjad tulevad ise nende juurde. Nagu härra M isegi väidab, siis kosmoselaevad on meeletult kallid asjad. Samamoodi ka moodsad kaubalaevad, ning just seetõttu ostavad nende omanikud need ise tagasi, näiteks poole hinnaga, mis kuluks uue laeva ehitamiseks. Maksavad ka lasti ja meeskonnaliikmete eest lunaraha ja on veel õnnelikud, et nii kergelt pääsesid, sest see on palju odavam, kui hakata uut laeva ehitama.

Algne artikkel ilmus detsembrikuu reaktoris
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jne näol. Meie aadress küberavarustes on: toimetus@ulmeajakiri.ee
Oktoober 2017 (20)
September 2017 (15)
August 2017 (19)
Juuli 2017 (21)
Juuni 2017 (19)
Mai 2017 (23)
Aprill 2017 (19)
Märts 2017 (18)
Veebruar 2017 (19)
Jaanuar 2017 (18)
Detsember 2016 (16)
November 2016 (18)
Oktoober 2016 (17)
September 2016 (20)
August 2016 (20)
Juuli 2016 (18)
Juuni 2016 (19)
Mai 2016 (19)
Aprill 2016 (17)
Märts 2016 (17)
Veebruar 2016 (20)
Jaanuar 2016 (21)
Detsember 2015 (21)
November 2015 (23)
Oktoober 2015 (17)
September 2015 (20)
August 2015 (15)
Juuli 2015 (22)
Juuni 2015 (21)
Mai 2015 (16)
Aprill 2015 (17)
Märts 2015 (18)
Veebruar 2015 (16)
Jaanuar 2015 (13)
Peatoimetaja veerg 01/15
Raamatuarvustus: Metro 2033
Raamatuarvustus: Pikksõda
Ulmefilmid aastal 2015
Muljeid väiksest larbifestivalist Norras
Repliik kosmosepiraatlusest
Mänguarvustus: Hearthstone: Heroes of Warcraft
Muljeid talvisest lauamängulaagrist 2015
Reaktori ristsõna 2015
Ulmkonnakroonika 01/15
Kirjastuste uudised 01/15
Jutt: Labirünt
Tõlkejutt: Lucy
Detsember 2014 (19)
November 2014 (16)
Oktoober 2014 (15)
September 2014 (17)
August 2014 (11)
Juuli 2014 (17)
Juuni 2014 (18)
Mai 2014 (18)
Aprill 2014 (14)
Märts 2014 (14)
Veebruar 2014 (15)
Jaanuar 2014 (13)
Detsember 2013 (16)
November 2013 (14)
Oktoober 2013 (15)
September 2013 (14)
August 2013 (16)
Juuli 2013 (17)
Juuni 2013 (16)
Mai 2013 (17)
Aprill 2013 (17)
Märts 2013 (16)
Veebruar 2013 (20)
Jaanuar 2013 (18)
Detsember 2012 (14)
November 2012 (15)
Oktoober 2012 (20)
September 2012 (15)
August 2012 (17)
Juuli 2012 (17)
Juuni 2012 (16)
Mai 2012 (16)
Aprill 2012 (16)
Märts 2012 (16)
Veebruar 2012 (16)
Jaanuar 2012 (16)
Detsember 2011 (17)
November 2011 (14)
Oktoober 2011 (13)
 
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud. (0.0144)