16. jaanuari õhtul võis Jõulumäe spordikeskuses näha veidrat vaatepilti: inimesed nii üksi kui hulgakesti tassisid majja kaste, kust piilusid välja veidrad värvilised karbikesed. Sportlaste moodi nad just välja ei näinud – nemad käivad ju ometi spordikottidega… ja milline sportlane võtab trenni kaasa kasti õlut? Ei, see oli hoopistükis talvine lauamängurite suursündmus Brain Gamesi lauamängulaager, kuhu sel aastal jõudis 103 inimühikut.

Foto autor: Priit Paabo

Ei ole vist vaja küsida, mida seal peamiselt tehti. Lauamängude tarbeks oli spordikeskuses eraldatud kaks suurt ja kaks pisemat saali, kuhu kõik vabalt ära mahtusid. Lisaks võis mängida ka igal pool mujal, kus vähegi sai – siinkirjutaja algatusel hakati vastu ööd mängima vastuvõtuputka laua peal ning ka sauna eesruum ei pääsenud puhtalt. Mängijate seas oli nii vanu (umbes 50aastaseid) kui noori (noorim oli väidetavalt 12aastane), nii kogenuid kui algajaid ning kõigil oli väga lõbus.

Nagu mainitud, tõid enamiku mängudest kohale osalejaid – kellel oli, see krabas huvitavamad (nii teiste kui ka enda jaoks) kaasa. See päädis sellega, et viimasena tulijad, kelle hulgas oli ka artikli autor, ei leidnud enam vaba pinda, kuhu oma tagasihoidlik kaasahaaratud kogu toetada. Mängude jaoks eraldatud laual kõrgus mehine hunnik, mis oli kohati ka pikimatele vähemalt rinnuni.

Foto autor: Erik Peinar

Kuna mängude valik oli suur, siis oli ilmselge, et ühe nädalavahetusega kõike mängida ei jõua. Seega tuli teha karm valik, kas tutvustada oma lemmikmänge või püüda õppida midagi uut. Paljud otsustasid viimase kasuks, kuid oli ka neid, kes uusi mänge väga vähe proovida said ning sisustasid oma tunde hoopis reeglite selgitamisega. Varem Reaktoris tutvustatud mängudest olid kohal „Betrayal at the House on the Hill“, “High Frontier“ ning “Troonide mäng“ - võimalik, et oli ka teisi, kuid laual leidus nõnda palju karpe, et pilk ei suutnud kõiki tuvastada.

Foto autor: Erik Peinar

Nagu ühest lauamängulaagrist arvata võib, mängiti ööpäev läbi. Kui viimased hommikused mängijad ära väsisid, ärkasid virgemad juba üles ning alustasid taas. Võimalik, et reede öösel vastu laupäeva tekkis miski paus, kui Reaktori reporter kusagil viie paiku ära vajus ning virgus möödunudõhtusest õllest alles kella ühe ajal päeval, kuid laupäeva öö vastu pühapäeva oli mehitatud kogu aeg. Laupäeval toimus ka Jaanus Mae Superfuti turniir, kust võttis osa täitsa mitu laudkonda.

Kui lühemad mängud vaheldusid laudadel pidevalt, oli üks, mis jäi lauale ka pikemalt sama seltskonnaga püsima. See oli „High Frontier“, millele viis mängijat pühendasid oma kõrgendatud tähelepanu lausa 12 tunniks. Vahepeal oli vaja küll ka saunas käia ning üks mängija suutis kesköisesse libahundimängu sattuda, mistõttu tekkis pisike paus, kuid umbes kümme tundi mänguaega tuli kenasti kokku, selle sisse mahtus ka tunnike lühendatud reegliteseletamist.

Foto autor: Erik Peinar

Rahvas oli mõnus, tegevust leidis igal hetkel ning hea, kui paar korda laagri jooksul võita õnnestus. Usun, et suvine lauamängulaager võib liikuda sel aastal kohustuslikult soovitavasse programmi.

Koostajate Kristjani ja Marika loal toome ära ka viktoriini küsimused, mis olid üpriski keerulised ka vanadele kaladele. Vaadake, paljudele teie pihta saate. Viktoriini käigus oli keelatud kasutada elektroonilisi abivahendeid. Vastused leiate artikli lõpust.

1. Millised on need kaks lauamängudisainerit, kelle loodud mängudest lausa kaks asuvad hetkeseisuga boardgamegeeki lauamängude edetabeli TOP 10s? (Autori nimi 1p, Autori nimi 1p)
2. Milline mäng oli Brain Gamesi poolt esmaesitlusel lauamängumessil Spiel 2014? Täpsustuseks: see mäng ise anti samuti 2014 aastal välja. (Nimi 1p)
3. Millisel aastal korraldati esimene Esseni lauamängu mess SPIEL? Eksida võib kuni 1 aastaga (Aastaarv 1p)
4. Kui vanaks saab boardgamegeek.com lauamänguportaal selle aasta 22. jaanuaril? Eksida ei või. (Mitme aastaseks 1p)
5. Milline on vanim teadaolev lauamäng? (nimi 1p, aasta 1p). Eksida ei või.
6. Thomas Lehman tegi ühest oma ülipopulaarsest mängust täringuversiooni, mille ametlik mänguaeg on pikem kui algsel mängul. Mis on selle mängu nimi? (Nimi 1p)
7. Alates eelmise aasta Novembrist kuulub Fantasy Flight Games ühe teise suure lauamängukirjastuse alla. Mis on selle lauamängukirjastuse nimi? (Nimi 1p)
8. Eesti staažikaim Esseni lauamängumessi kajastavate reportaažide autor trükimeedias. (Nimi 1p)
9. Nimeta Eesti ühe edukaima lauamänguautori nimi, kes ka eelmise aasta Esseni lauamängumessil oma mänge tutvustas. Nimeta lisaks ka kuni 3 tema mängu. (Nimi 1p, Mängu nimi 1-3p)
10. Nimeta Eestis ilmuva veebipõhise lauamänguajakirja nimi ja nimeta Eestis ilmuva veebipõhise ulmeajakirja nimi. (Nimi 1p, Nimi 1p)
11. Nimeta sel aastal Essenis toimuva lauamängumessi SPIEL kuupäevad. (1p kui 50% pakutud kuupäevadest kattub, 2p kui täpselt kattub.)
12. Eestis on viimasel ajal väga populaarseks saanud kohalike autorite poolt välja antud jalgpalliteemaline lauamäng. Lisaks oli see lauamäng esitlusel ka eelmise aasta lauamängumessil SPIEL. Nimeta mängu nimi, autori nimi ja esmakordselt Eestis väljaandmise aasta. (Autori nimi 1p, Mängu nimi 1p, aasta 1p)
13. Nimeta Facebookis 2 aktiivsema lauamängudeteemalise kogukonna nimi. (Nimi 1p, Nimi 1p)
14. Mitmendale kohale tuli 2014. aastal Katani Asustajate maailmameistrivõistlusel Eesti esindaja? Nimeta koht ja eestlase nimi. (Nimi 1p, koht 1p.)

Foto autor: Erik Peinar

Kuna rahvast oli palju, leidis siinkirjutaja, et ei ole mõistlik ainult enda arvamust avaldada, vaid uurida ka teistelt, kuidas laager tundus. Järgnevalt siis mõned muljed:

______________________


Seekordne lauamängulaager toimus, nagu juba mitmendat aastat, Jõulumäe spordikompleksis 16. - 18. jaanuaril, kus mängurite päralt olid kõik vähegi suuremad ruumid, mis polnud otseselt söömiseks mõeldud. Osales rohkem kui sada persooni, mistõttu ei olnud probleemi leida kedagi, kellega mingi mäng ette võtta. Nii suurt lauamängude kuhja ei olnud minu silmad veel enne näinud – nii suuri kui ka väikseid karpe oli lademes. Reedel sai mängitud kahte pikemat mängu ja mõned lühemad: alustasin oma lemmikmänguga Le Havre – majandusmäng, kus tuleb võimalikult palju raha hankida hoonete ostmisel või muul viisil; järgnes Nations – strateegiamäng, kus erinevates ajastutes kogutakse võidupunkte, üks väheseid mänge, kus on võimalik valida erinevate raskusastmete vahel; päeva lõpetuseks tuli kolm korda järjest üsnagi kiiret mängu nimega City – kaardimäng, mille ühe partii kestus on mingi 15-20 minutit. Sellega siis saigi reede otsa. Kell oli mingi 5:45 hommikul.

Foto autor: Erik Peinar

Laupäevane äratus kell kümme, kerge eine ja kohe taas tegutsema - alustasin siis Merchants and Marauders'ga, kus mängijad on kas kauplejad või mereröövlid Kariibimeres. Peale seda mängu sai ette võetud eepiline High Frontier, kus ehitatakse kõikvõimalikest juppidest kokku kosmoselaev ja põrutatakse sellega maalt minema naaberplaneete ja asteroide hõivama. Kuna High Fronter oli suhteliselt pikk mäng (meil kulus selle lõpetamiseks ca 12 tundi) siis kalpsasime vahepeal sauna ning vahepeal sai ka paar kiiret Skulli tehtud. Magama sai taas ca 5:45 ajal.

Pühapäeval kümme üles, sööma ja pärast einet laagri viimase mängu kallale, milleks oli Clash of Cultures koos laiendiga Clash of Cultures: Civilizations. Lõpetuseks võib siis öelda, et iga hea asi saab jube kiirelt otsa. Nagu ei saanudki eriti midagi teha, kui juba tuli uuesti kodu poole liikuma hakata, loodetavasti järgmine laager saab rohkem mängida.

Margus Makke, ulme- ja lauamängufänn


______________________


See oli mu esimene üritus mis tuli korraldada päris suurele rahvale - leian, et sain sellega väga kenasti hakkama:)
Isegi Reaktor arvas, et minu nägemust sellest trallist oleks kena artiklis avaldada.

Kell 14 sai laagriuksed valla. Esimesed kiired olid Martti ja Martin. Kastid käes ja uhke tunne rinnus – nii nad sisse tammusid. Õhtusöögiks oli 90% inimestest laekunud ja lauad mängudega hõivatud. Mitte vaid lauad, vaid ka põrandad, sest kaste oli keeruline neisse virnadesse paigutada. Inimestest pakatas positiivseid emotsioone ja rahulolevaid tundeid.
Kuna olin asja eestvedaja siis palju mahti lauda istuda polnud – ikka oli vaja kiirelt piiluda, kas kõik korras, kes sauna tahab, kas toiduga kõik korras, või et kes viiks läbi reedeöise hundimängu. Eks see oli siis minu mäng.

Kuna olin enne laagrit avaldanud soovi, et tahan proovida midagi, millega enne ei ole kokku puutunud, siis andis Ove rohelise tule.

Lauale laotus Sekigahara. Wow – tõesti võõras maailm… 7 mänguminutit ja minu vägi on laostatud. Uue katsega suutsin edukalt vastu panna. Laua ümber tekkinud publikust oli tajuda, et see mäng pole vaid mulle uus väljakutse. Peale pikke tunde, kus oli palju vastuhakku ja valusaid hetki, saabus… siinkohal jätan tulemuse enda teada.

Lahkudes lauast võiduka emotsiooniga sai valvelaud hõivatud ja tutvustatud ka võhikule, millega me tegeleme, et lauamäng polegi vaid Scrabble ja Reis ümber maailma. Sai antud lubadus, et tutvustan tulevikus veel seda maailma.

Foto autor: Priit Paabo

Laupäeva hommik – kes tõusis, kes läks magama. Lauamängurahvas on ka laulurahvas. Kuna meie püsilaagerdaja pidas sel päeval sünnipäeva, sai ka suure kambaga sünnipäevalaul üles võetud – võimas. Aitäh, Tarmole kes ei lasknud mul jääda nirusse olukorda.

Ja mängimine jätkus, emotsioonikalt ja võidukalt kõigile.

Vaadates erinevaid saale tabas hinge rahulolu – kõik olid meeletult rahul tekkinud olukorraga. Mäekõrgune lauamänguvirn vahetas kuju, uued mängjad ja uued mängud vaheldusid laudadel. Kellegil polnud aega mõelda argimuredele ja seda oli hea kõrvalt vaadata.

Laager lõppes pühapäeval pool tundi enne ametlikku lõpuaega 17:30. Viimane võit läks Tartusse.
Uksed lukku, tuled kustu ja lubadused veel ja veel mängida õhku ning sõit kodude poole algas.

Margit Veeborn, lauamängufänn ning ürituse korraldaja


______________________


Käimasoleva aasta jaanuari 3. nädalavahetusel peeti Pärnu külje all Jõulumäel maha järjekordne lauamängulaager. Mitmes see ametlikult olla võis, ei oska mina aimata, aga minu jaoks oli see teistkordne viibimine säärases lauamängusõprade mekas. Pean tunnistama, et olen olnud lauamänguhuviline juba aastaid ja tasapisi olen oma kodusesse riiulisse nii mõnegi enda maitsele sobiva lauamängu soetanud ning oma sõpruskonnas liigitatakse mind ilmselt andunud lauamängude fänniks. Laagrit külastades on rõõm tõdeda, et olen alles tõsine amatöör selles vallas.

Minu jaoks ja minu kogemuse põhjal on lauamängulaagrid erakordsed sündmused. Minuteada ei näe kuskil mujal Eestis korraga nii palju toredaid inimesi, keda seob huvi erinevate lauamängude vastu. Kellel juhtub väikegi kiiks lauamängude vastu olema, see leiab laagrist mitte ühe, vaid kindlasti vähemalt terve laudkonna inimesi, kellel sarnane maitse. Ja mänguhuvi on inimestel selline, et vaevu leitakse aega söömiseks ja magamiseks.

Aga miks peakski kallist aega nii igapäevastele asjadele raiskama, eriti kui saali nurgas on ootamas mitu kuupmeetrit erinevaid lauamänge, mis kõik ootavad kaane paotamist. Kuskil mujal ei ole nii head võimalust uusi mänge mängima õppida. Ja suur tõenäosus on, et reeglite piinliku täpsusega lugemise asemel saab kohe mängima asuda, sest keegi ikka on valitud mängu varem mänginud. Nii võidab (sõltuvalt mängust) tundide viisi mänguaega, sest ei pea pärast paaritunnist reeglite õppimist mänguhoos iga erijuhtumi tõttu taas reeglites tuhnima hakkama.

Eelmises kolmes lõigus olev jutt on muidugi laagriliste jaoks enesestmõistetav, kuid neile, kes varem lauamängulaagrisse pole sattunud, annab see võib-olla väikese vihje, miks nii noored kui vanad lauamänguhuvilised ikka ja jälle laagrisse kogunevad ja kellaaega ja kalendritki unustades erinevatesse mängumaailmadesse upuvad.

Paraku olen heietades teemast kõrvale kaldunud. Tahtsin rääkida just enda kogemusest seekordses laagris. Algus polnud paljutõotav. Laagri avamise aegu olin alles Tallinnas ja üritasin jõuda toimetustega sinnamaale, et ikka reedese päeva sees Jõulumäel autoga "silduda". Läks õnneks. Pool tundi enne keskööd olin kohal. Mängude mängimine oli selleks hetkeks muidugi täies hoos ning tuli jupike aega oodata, et kuskil keegi mängu lõpetaks.

Foto autor: Erik Peinar

Aega läks, aga asja sai. Kuigi kell näitas, et laupäev on kätte jõudnud, õnnestus mul leida laudkond, mis alustas mulle veel tundmatut mängu. Mänguks oli Castles of the Mad King Ludwig. Tuli välja, et tegemist on üsna minu maitse järgi mänguga. Pisut oksjonit, planeerimist ja ehitamist. Tuleb tunnistada, et esimese korraga küll sai veidi mõne asjaga märgist mööda lastud, aga sellegipoolest sain teada, et tegemist on väga toreda mänguga, mis küll ei lähe minu lemmikmängude tippu, aga kindlasti mängiks heal meelel seda mõned korrad veel, et mängu kõiki omadusi adekvaatselt hinnata.

Õhtu (või oleks õigem öelda öö) lõpuks sai veel pisut kaardimänge mängitud. Siis jõudis kätte hetk, kus kõik vabad käed pigem puhkama tahtsid minna ning käimas olevad üksikud mängud näisid veel kestvat. Siit ka otsus paariks tunniks ikkagi magama suunduda (mis tundus muidugi raisatud ajana).

Raisatud aega korvas kindlalt järgmine hommik, mil juba eelmisel õhtul sõlmitud kokkuleppe alusel ootas ees Caverna. See mäng on (hoolimata sellest, et ma seda veel endale soetada pole saanud) kindlalt üks minu lemmikuid. Ning sellest ka põhjus, miks esimesel võimalusel endale koha just selle mängu lauda broneerisin. Oodatult sisustas mäng aja kuni pärastlõunani. Mil sai proovitud mõningaid lühemaid mänge enne, kui ees ootas selle laagri maiuspala.

Foto autor: Priit Paabo

Mäng, mida mulle ja teistele laudkonnakaaslastele reklaamiti mänguna, mis vähemalt esimese kümne minuti jooksul nutma ajab ja teise sama ajaühiku möödudes vihaselt/tüdinult/pettunult lauast minema peletab, osutus reklaamitust märksa vähem frustreerivaks. Mäng, millest juttu tuleb, kannab pealkirja High Frontier ja hoolimata sellest, et sain seda laagris mängida ainult ühe korra (aega võttis see u 12 tundi, millest puhas mänguaeg u 8 tundi), on see tõsine kandidaat minu lemmikmängude tippu.

See on äärmiselt põnev ja haarav võistlus, kus sõna otseses mõttes püüeldakse tähtede poole... või vähemalt nende suunas. Eesmärgiks on arendada tehnoloogiaid ja koloniseerida Maale lähedasi taevakehasid - planeete, nende kuusid või asteroide. Võin kindlalt öelda, et see mäng on vähemalt sama huvitav, kui see esmapilgul tundub ja kui mänguga on kaasas ka inimene, kellel reeglid selged, siis on selle mängu mängimine puhas nauding.

Reeglite õppimine on omal käel kuuldavasti aga üsna tülikas ja keeruline, kuna mängukarbis leitav õpetus on mitmeski mõttes segadust tekitav. Aga seda probleemi kahjuks endale tekitada ilmselt ei saa. Sest kuivõrd ka tahaks tormata poodi High Frontieri ostma, siis peab tõdema, et see on kõikjal lettidelt otsa saanud. Heal juhul saab seda osta hingehinnaga Amazonist või mõnelt sarnaselt leheküljelt, kus keegi oma vanast mängust mingil põhjusel vabaneda tahab. Seega tuleb panustada neile, kel see mäng olemas... ja neid on Eestis vähe, väga vähe.

Nagu matemaatika näitab, siis High Frontier sisustas minu jaoks kogu ülejäänud osa teisest laagripäevast ja jupikese ööd sinna otsa. Mäng lõppes siis, kui kell oli juba võtnud hommikul suuna viielt kuuele ja sel hetkel hakkas südametunnistus pisut valutama ja mõistus sundis ikkagi mõned tunnid head mänguaega taas unele ohverdama, sest pühapäevaõhtune pimedas sõit Jõulumäelt Tallinnasse tõotas niigi väga unine tulla.

Foto autor: Priit Paabo

Viimasel päeval ei pääsenud ma enda lemmikmängust, kuigi üritasin seda vältida. Sõltuvuse vastu ikka ei saa kuidagi, nii et suurema osa pühapäevasest laagripäevast veetsin Le Havre't mängides. See mäng ilmselt suurt tutvustamist ei vaja. Tegemist on majandusmängude absoluutse tipuga – vähemalt minu jaoks. Mitmekülgsed lähenemisvõimalused ja erinevate võiduni viivate võimaluste hulk on siin piisavalt suur, et kokku umbes 4 tunni (või enama, kui vahepeal pikemat seletamist ette tuleb) jooksul põnevus ja huvi üleval püsiksid. Le Havre on minu jaoks üks nendest mängudest, kus aeg kipub lendama, ehk siis ajataju kaduma. See on muidugi minu arvates ühe hea mängu tunnus.

Laagri lõpus mängitud mänge kokku lugedes, pidin pettuma, et mängude arv osutus palju väiksemaks, kui olin lootnud. Aga see-eest olin saagiga väga rahul. Võimalus mängida häid mänge suurearvulise laudkonnaga on privileeg, mis laagris nii tavaline näib, aga oma sõpruskonnas harva teoks õnnestub teha.

Õnneks on olemas erinevad lauamänguõhtud, kuhu tuleb edaspidi ennast ilmselt sagedamini poetada, kui töö seda võimaldab. Ja alati jääb järgmine laager, kus taaskord kõik toredad lauamängude fanaatikud kogunevad ja kolm päeva üksteiselt mõõtu võtavad.

Kalev Vaidla, lauamängufänn


______________________


Nagu ikka tegin suuri plaane soovimängude osas. Kõiki neid ei jõudnud muidugi kolme päeva jooksul mängida. Kuid lisaks vanadele tuttavatele õnnestus proovida ka paari minu jaoks täiesti võõrast mängu. Eriti hea meelega meenutan Istanbuli.

Selle autoriks on Rüdiger Dorn (tema mängudest olin enne mänginud Goad), mängijate arv 2-5, kestvus keskmiselt 50 minutit, väljalaskeaasta 2014 – üsna värske, ehk ka sellepärast vähetuntud.

Laua ümber istusime neljakesi, reegleid seletas Andres, kuid isegi tema mängis seda esimest korda.

Mängu temaatika on idamaine, ilmselgelt on tegemist majandus või kaubandusmänguga.

Erinevaid hooneid ja paiku (mitu turgu, teemaja, sultani palee, politseijaoskond, postkontor, mošeed, kalliskivikaupmees) külastades saab teha neile kohtadele sobivaid tegevusi (puuviljade kogumine ja müümine, abikaartide soetamine, õpipoiste kokku kogumine, vargale ülesannete jagamine ja teiste mängijate varaste politseile üle andmine – muidugi soliidse tasu eest, raha kogumine) selleks, et võiduks vajalik hulk kristalle muretseda.

Foto autor: Priit Paabo

Mõnes üksikus paigas tuleb tegevuse sooritamiseks ka täringuid veeretada, mis lisab muidu väga ratsionaalsesse toimetamisse ka veidi juhuslikkust.

Komponendid on kvaliteetsed ja idamaiselt kirevad, mängu tempogi idamaiselt rahulik.
Istanbul jättis mulle laagris ette võetud mängudest eredaima mulje ja soovitada võiksin seda julgelt kõigile, kellele seda tüüpi mängud vähegi istuvad

Priit Paabo, lauamängufänn


______________________


Antud üritusest on kirjutanud ka Alina kodulehel Würfel

Viktoriini vastused:

1. Vlaada Chvátil (Through the Ages, Mage Knight Board Game)
Uwe Rosenberg (Agricola, Caverna: The Cave Farmers)
2. Wash Dash
3. 1983
4. 15 aastaseks
5. Senet, 3100-3500 e.m.a (GO on pärit ca 2500 e.m.a, male ca 500 m.a.j. (praegused reeglid 1475))
6. Roll for the Galaxy
7. Asmodee (õige ka: Asmodeè, Asmodee Group, Asmodée Éditions)
8. Tarmo Rajamets
9. Meelis Looveer , tema mänge: Alles Käse = Hm juust, OmNomNom, Kes keda sööb, Tark mees taskus, Toiduahel, Food Chain, Tähekabe
10. VP ja Reaktor
11. 8. - 11.oktoober 2015
12. Superfut, Jaanus Mae ja 2013
13. Würfel (140) ja Lauamängujutud (331)
14. Sander Stroom 1. Koht

Pisipildi autor: Erik Peinar
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jne näol. Meie aadress küberavarustes on: toimetus@ulmeajakiri.ee
Oktoober 2017 (20)
September 2017 (15)
August 2017 (19)
Juuli 2017 (21)
Juuni 2017 (19)
Mai 2017 (23)
Aprill 2017 (19)
Märts 2017 (18)
Veebruar 2017 (19)
Jaanuar 2017 (18)
Detsember 2016 (16)
November 2016 (18)
Oktoober 2016 (17)
September 2016 (20)
August 2016 (20)
Juuli 2016 (18)
Juuni 2016 (19)
Mai 2016 (19)
Aprill 2016 (17)
Märts 2016 (17)
Veebruar 2016 (20)
Jaanuar 2016 (21)
Detsember 2015 (21)
November 2015 (23)
Oktoober 2015 (17)
September 2015 (20)
August 2015 (15)
Juuli 2015 (22)
Juuni 2015 (21)
Mai 2015 (16)
Aprill 2015 (17)
Märts 2015 (18)
Veebruar 2015 (16)
Jaanuar 2015 (13)
Peatoimetaja veerg 01/15
Raamatuarvustus: Metro 2033
Raamatuarvustus: Pikksõda
Ulmefilmid aastal 2015
Muljeid väiksest larbifestivalist Norras
Repliik kosmosepiraatlusest
Mänguarvustus: Hearthstone: Heroes of Warcraft
Muljeid talvisest lauamängulaagrist 2015
Reaktori ristsõna 2015
Ulmkonnakroonika 01/15
Kirjastuste uudised 01/15
Jutt: Labirünt
Tõlkejutt: Lucy
Detsember 2014 (19)
November 2014 (16)
Oktoober 2014 (15)
September 2014 (17)
August 2014 (11)
Juuli 2014 (17)
Juuni 2014 (18)
Mai 2014 (18)
Aprill 2014 (14)
Märts 2014 (14)
Veebruar 2014 (15)
Jaanuar 2014 (13)
Detsember 2013 (16)
November 2013 (14)
Oktoober 2013 (15)
September 2013 (14)
August 2013 (16)
Juuli 2013 (17)
Juuni 2013 (16)
Mai 2013 (17)
Aprill 2013 (17)
Märts 2013 (16)
Veebruar 2013 (20)
Jaanuar 2013 (18)
Detsember 2012 (14)
November 2012 (15)
Oktoober 2012 (20)
September 2012 (15)
August 2012 (17)
Juuli 2012 (17)
Juuni 2012 (16)
Mai 2012 (16)
Aprill 2012 (16)
Märts 2012 (16)
Veebruar 2012 (16)
Jaanuar 2012 (16)
Detsember 2011 (17)
November 2011 (14)
Oktoober 2011 (13)
 
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud. (0.1364)