Maagilise maailma varjud
Krista Logberg

Isabel Clark elab oma tavalist igapäevast elu, mida aeg-ajalt ilmestavad huvitavad külastajad tema töökohas, Lady Grey pubis. Kõik muutub aga päeval, kui ilmsiks tulevad perekonnasaladused, mida ta vanemad oleksid soovinud igavesti varjata. Isabel tõugatakse nõiduslikku maagiamaailma, mis eksisteerib paralleelselt meie omaga ja millesse kord sisenedes pole võimalik tagasi pöörduda. Noor naine satub maagilisse seiklusse, kus ei tea kunagi, kes on su sõber või vaenlane, kus Surmale meeldib eludega mängida ja Saatus tõstab klaasi kõikide nende valikute terviseks, mida eluteel tehakse. Talle õpetajaks ning kaitsjaks määratud vardja Gage Marksoni eesmärk on hoida elus Isabeli, kes on mingil põhjusel just see puuduv lüli, kes peaks suutma päästa hävingule määratud maailma. Iga sammuga, mis viib teda eesmärgile lähemale, saab Isabel aru, kui oluline on otsustada ise oma elutee üle ja teada, kes sa tegelikult oled.

Ajaloosugemetega müstiline põnevik „Maagilise maailma vardjad“ on Krista Logbergi debüütromaan.

Kirjastus Eesti Raamat
282 lk

Tilk tõrva tulevikku
Joonas Kollo

22. sajandi algus kätkeb endas suurepäraseid tehnoloogilisi edusamme ja inimkonna pühendumust teadusele. Termotuumareaktorid on saanud juhtivaks energiaallikaks, tootes keskkonnasõbralikku energiat. Nutiseadmed on valmistatud painduvast materjalist, muutes need veelgi mugavamaks. Ökoelektrifarmid on välja töötatud, et toota keskkonnasõbralikult ja jätkusuutlikult toitu ning energiaressursse. Tehnoloogia on tugevalt põimunud inimeste igapäevaellu ja teaduse areng on inimkonna peamine eesmärk.

Mattheus Toom, 28-aastane entusiastlik noor Eesti Füüsika Instituudi (EFI) teadlane oli pühendunud oma tööle teleportatsiooni osakonnas ning tema kirg ja uudishimu teaduse vastu olid kõigile näha. Katsetused olid paljulubavad, kuid varsti saab ta teada, et EFI välilaboris on ühe suurima teleporteriga juhtunud intsident, mille tagajärjel moodustusid välilabori ümber tundmatud ohtlikud anomaaliad. Mattheus osaleb ekspeditsioonides, uurimaks ohtlikke anomaaliaid, kuni jõuab väga kummalise avastuseni.

Joonas Kollo (1993) on algaja ulmekirjanik, „Tilk tõrva tulevikku“ on tema debüütromaan.

Kirjastus Eesti Raamat
264lk, pehmekaaneline

Muinasjutt
Stephen King

“Muinasjutt” on ülemaailmse menukirjaniku Stephen Kingi 2022. aasta The New York Timesi bestselleritabeli esikohaomanik. Fantaasiaromaani peategelaseks on 17-aastane tavaline Illinois’ koolipoiss Charlie Reade, kelle ema hukkus kümne aasta eest hoolimatu juhi süül autoõnnetuses, misjärel on ta isa maadelnud alkoholismiga. Viga saanud vanemat naabrit Howard Bowditchit ja tema haiget saksa lambakoera Radarit hooldama hakates saab Charlie teada suure saladuse naabrimehe tagaaias asuva salapärase kuuri kohta. Kui Bowditch infarkti sureb, saab Charlie temalt päranduseks helikasseti, millel naabrimees avaldab talle, et oli tegelikult 120-aastane ning et tema kuuris asub värav teise maailma, fantaasiamaailma, kust on pärit ta varandus ja kus asub üks maagiline päikesekell, millel on noorendav võluvõime. Kindla plaaniga haige Radar tagasi nooreks ja terveks muuta, suundub Charlie tollesse paralleelmaailma, kus satub peagi hea ja kurja võitluse keskmesse.

Stephen King (snd 1947) sai 1970ndate algul populaarseks õudusromaanidega, kuid tänaseks on ta looming ületanud igasugused žanripiirid, nagu demonstreerib ka ta erinevate elutööpreemiate loetelu: õuduskirjanduse suurmeister (1992), Bram Stokeri elutööpreemia (2002), Rahvusvahelise Õudusgildi Elava Legendi aunimetus (2003), USA Riikliku Raamatufondi medal silmapaistvate saavutuste eest ameerika kirjanduses (2003), Maailma Fantaasiaauhinna elutööpreemia (2004), põnevuskirjanduse suurmeister (2007). Kõiki neid preemiaid kroonis president Barack Obama poolt 2015. aastal Kingile antud National Medal of Arts, mis on võrreldav meie kultuurkapitali elutööpreemiaga. Rõhutatult žanrikirjandust viljelenud autor tunnistati sellega osaks ameerika peavoolu kirjanduspärandist.

Kirjastus Fantaasia.
Tõlkinud Jay Skaidrins
Kaanepilt Liis Roden.
558 lk.

Death Cafe
Paavo Matsin

Menuromaanide „Gogoli disko“ ja „Lenini valss“ autori Paavo Matsini uus teos „Death Café“ on maagilise realismi võtmes kirjutatud düstoopiline romaan, mille tegevus toimub tänapäeval ja lähitulevikus. Romaani idee pärineb autori lapsepõlvest, kus ta igatses lugeda raamatut, milles erinevate lemmikteoste tegelased tegutseksid üheskoos.

„Death Café“ tegelasteks on surnuist üles äratatud ja nüüdisaegsesse Euroopasse elama saadetud eesti kirjandusklassikud: Oskar Luts, A. H. Tammsaare, Betti Alver, Juhan Liiv ja Uku Masing. Episoodilistemates rollides astuvad üles ka Ernest Hemingway jt. Kuidas võiksid elada ja millest mõelda meie suured kirjanikud nüüdisajal? Mida ja kus nad sööksid? Milliseid tekste kirjutaksid? Keda nad armastaksid ja vihkaksid? Mida nad arvaksid Euroopat tabanud sõjast? Seda kõike saabki teada romaanist „Death Café“.

Väljaandja: Lepp ja Nagel OÜ
160 lk

Alex Globin. Poolsaar
Peeter Wõrk

Seikluslik romaan „Alex Globin. Poolsaar“ viib meid lähitulevikku, kus inimeste pidev jälgimine ning sõna- ja mõttevabaduse puudumine on norm. Peategelane Alex on vabadust ja vabamõtlemist armastav mees, kes meelitatakse mängu, mille eesmärgiks on puurida ahistavasse ametnikeriiki väljapääsu avaus. Jälgimise eest pidevalt põgenev Alex harutab süsteemi kütkest lahti hulga ettevõtlikke inimesi ning lõpuks sünnib saladuslik Poolsaar.

Raamatu autor Peeter Wõrk on ettevõtja, suhtleja, seikleja, vaatleja, kes tunneb end ühtmoodi hästi nii pintsakus ärikohtumisel kui ka plätades teel uute seikluste poole. Palju reisinud laia silmaringiga isemõtlejale ei jää märkamata süsteemivead ning õnne ja vabadust pärssivad ühiskonnareeglid. Tal on selge nägemus, kuidas stress ja rutiin asendada elurõõmsa ja õnneliku igapäevaga. Reeglid talle ei meeldi, ta soovib naerunäoga keeruliseks aetud süsteemidest läbi liuelda nagu allveelaev.

Tema eelmised raamatud Õnnelik Hommik / Joyciety (2012) ja Vaba Hommik / Joyciety 2, Globini elu (2017) on filosoofilised mõttearendused inimese olemusest, õnnele viivatest teedest ning vabadustest tänases ühiskonnas.

Väljaandja: PW Parters OÜ
257 lk

Kui mind enam ei ole, otsi idast
Quan Barry

Haruldaselt kaunis romaan, mis liugleb läbi tuulise Mongoolia ja saadab kahte võõrdunud kaksikvenda kohustuste, vastuolude ja uuesti leitud mõistmise teekonnal.

Noor munk Chuluun saab ülesande leida taaskehastunud laama – vaimne õpetaja, kes võib olla sündinud kus tahes Mongoolia lõpututel tasandikel. Rännakukaaslane, identne kaksikvend Mun on mungaelu, mida nad kunagi jagasid, hüljanud. Otsing on kahe venna läheduse proovikivi, sest mõlemat on õnnistatud võimega kuulda teise mõtteid.

Kas meie elud kuuluvad meile endale või oleme me osa millestki suuremast? „Kui mind enam ei ole, otsi idast“ on hämmastav vaatlus võitlusest oma veendumuste eest ja tähenduse leidmisest kiiresti muutuvas maailmas, see on meditatsioon, kuidas leppida sellega, mis lihtsalt on.

Quan Barry (snd 1973) viib lugeja läbi maastiku, mis on sama halastamatu kui ka ilus ja kultuuriliselt mitmekesine, alates Lääne-Altai mägedest kuni kõheda Gobi kõrbe ja Tšingis-khaani iidse pealinnani. Astudes mööda lõputuid teid, otsivad rändajad vastuseid taevasematele ja maisematele – armastuse, kokkukuuluvuse ja vendluse – küsimustele.

Kirjastus Rahva Raamat
Tõlkinud Elina Adamson
352 lk