Nagu pealkirjastki järeldada võib, on tegemist Ransom Riggs´i teise raamatuga ebatavaliste laste sarjast ja oodata on ka kolmandat. Kuna seda eesti keelde veel tõlgitud pole, saab inglisekeelse väljaandega tutvuda portaalis goodreads.

„Tontide linnas“ jätkuvad eriliste võimetega orbude (kelleks on oma nooruslikes kehades seitsekümmend aastat veetnud vanainimesed) seiklused seal, kus eelmise raamatu lõpus pooleli jäid. Tontide ja hingetute ehk koletiste, kes jahivad laste hingi, käest põgenema pääsenud lapsed hulbivad ülekoormatud paatides merel. Torm keerab ühe paatidest kummuli, osa pagasist läheb kaotsi, lapsed on mandrile jõudes näljased, läbikülmunud, üks neist veritseva haavaga ja teine haige... Nagu poleks sellest veel küllalt, on laste eestkostja, Miss Peregrine linnu kehasse vangistatud ja vajab kiiresti abi inimeseks tagasi muutumisel, enne kui inimlikkus temast lõplikult kaob. Kuni neljanda peatükini ongi vaid hala ja hädaorg ning kirjeldused peategelase ja tema pruudi suudlustest. Vahele mahub küll ka ühe hingetu tapmine.

Neljandas peatükis lisandub huvitavaid tegelasi, kelleks on ebatavalised loomad. Nende abiga pääsevad põgenikud Londonisse, kus nad peavad üles leidma ühe ülimalt olulise ebatavalise olendi, kes ainsana suudaks linnuks muutunud Miss Peregrine´i tagasi inimeseks muuta. Ülesanne pole sugugi kerge, sest lapsed mitte lihtsalt ei rända, vaid reisivad ajas eriliste ühenduskohtade ehk ajasilmuste kaudu ning neil tuleb minna 1940. aastasse, keset sõda ja langevaid pomme, kannul tontide armee. Algab tihe sündmuste jada, mille järgi saaks vändata põnevusfilmi täis kaklusi, tapmisi, verd ja veidrikke. Käiakse läbi mustlaslaagrist, kirikust, tsirkusest ja jäätunud majast. Raamat lõpeb ootamatu pöördega, mis näitab kõike eelnenut täiesti uues valguses ning jääb jällegi huvitava koha peal pooleli.

Raamatu kiituseks võin öelda, et kuigi see on mõeldud vanemale koolieale, kõlbab romaani lugeda ka täiskasvanul, sest erinevalt tavalisest lasteraamatutest on tegelased küpsema mõtlemise ja käitumisega, tõestades autori väidet, et laste kehadesse on vangistatud vanainimesed. Mõnes kohas lööb küll vanainimese lapselikkus välja, aga sellist keha omades on rumal käitumine andestatav.
Kõige tähelepanuväärsemad on illustratsioonideks kasutatud mustvalged fotod, mis autori väitel pärinevad erakogudest ja vanakraamiturgudelt. Fototöötlust olevat kasutatud minimaalselt, kuid pilte vaadates tundub see väheusutav, sest mõnel pildil on peata inimene või laps, kellel haigutab keres ümmargune auk. Anomaaliaid on teisigi. Igatahes suutis autor pildid hästi teksti sisse sobitada ja lugu piltidega kohandada, kirjeldades tegelasi ja sündmuskohti just sellistena, nagu need fotodel olid kujutatud.

Laituseks toon lisaks imalatele suudluste ja kallistuste stseenidele välja imeliku detaili seoses nutitelefoniga, mis peategelase taskus nii esimese kui teise raamatu sündmuste ajal kasutult vedeles. Telefon sai märjaks, põrutada, külma ja kuuma. Lisaks oli sellel aku tühi. Aga teise raamatu lõpus hakkab see järsku imeväel tööle. Tehakse Inglismaal alles vägevaid telefone, kas pole?
Kokkuvõtteks soovitan „Tontide linna“ kõigile seikluste ja õuduste armastajatele, sest siin jätkub mõlemat. Tegemist on ülimalt kummalise ja kõhedusttekitavaid pilte sisaldava raamatuga.
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jne näol. Meie aadress küberavarustes on: toimetus@ulmeajakiri.ee
Oktoober 2017 (20)
September 2017 (15)
August 2017 (19)
Juuli 2017 (21)
Juuni 2017 (19)
Mai 2017 (23)
Aprill 2017 (19)
Märts 2017 (18)
Veebruar 2017 (19)
Jaanuar 2017 (18)
Detsember 2016 (16)
November 2016 (18)
Oktoober 2016 (17)
September 2016 (20)
August 2016 (20)
Juuli 2016 (18)
Juuni 2016 (19)
Mai 2016 (19)
Aprill 2016 (17)
Märts 2016 (17)
Veebruar 2016 (20)
Peatoimetaja veerg 02/16
Mairi Laurik „Süsteem“ - Midagi enamat kui järjekordne YA-SF
Intervjuu: Mairi Laurik
Reaktori logokonkursi kokkuvõte
Raamatuarvustus „Perdido tänava jaam“
Tallinna lühilarbifestival - põhjala-tüüpi mängud Eestis
Raamatuarvustus „Tontide linn“
Deadpool, ropendav ja ropult hea kangelane
Raamatuarvustus „Käsk tappa“
Eesti esimene koomiksipood
Raamatuarvustus „Pikad varjud“
Armastajad keset külma kosmost
One Punch Man – Jaapanlaste paroodia superkangelastest
Doctor Who: William Hartnelli aastad
Kurioosum 02/16
Ulmeuudised 02/16
Uudiskirjandus 02/16
Tõlkejutt: Paar suutäit päevas
Jutt: Kes varju püüab
Jutt: Tundekasutus
Jaanuar 2016 (21)
Detsember 2015 (21)
November 2015 (23)
Oktoober 2015 (17)
September 2015 (20)
August 2015 (15)
Juuli 2015 (22)
Juuni 2015 (21)
Mai 2015 (16)
Aprill 2015 (17)
Märts 2015 (18)
Veebruar 2015 (16)
Jaanuar 2015 (13)
Detsember 2014 (19)
November 2014 (16)
Oktoober 2014 (15)
September 2014 (17)
August 2014 (11)
Juuli 2014 (17)
Juuni 2014 (18)
Mai 2014 (18)
Aprill 2014 (14)
Märts 2014 (14)
Veebruar 2014 (15)
Jaanuar 2014 (13)
Detsember 2013 (16)
November 2013 (14)
Oktoober 2013 (15)
September 2013 (14)
August 2013 (16)
Juuli 2013 (17)
Juuni 2013 (16)
Mai 2013 (17)
Aprill 2013 (17)
Märts 2013 (16)
Veebruar 2013 (20)
Jaanuar 2013 (18)
Detsember 2012 (14)
November 2012 (15)
Oktoober 2012 (20)
September 2012 (15)
August 2012 (17)
Juuli 2012 (17)
Juuni 2012 (16)
Mai 2012 (16)
Aprill 2012 (16)
Märts 2012 (16)
Veebruar 2012 (16)
Jaanuar 2012 (16)
Detsember 2011 (17)
November 2011 (14)
Oktoober 2011 (13)
 
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud. (0.0074)