„Domineeriv värv: tumepunane“ on esimene neljaraamatulisest noortele suunatud fantaasiasarjast. Raamatu lugemisel oli domineerivaks emotsiooniks, mitte tumepunane, vaid tunne, et ma loen mitte ülemäära hästi tõlgitud noortekat. Autor, Koidu Ferreira, on Eestis sündinud ja kasvanud ning vähemasti tiitellehe tagakülje järgi võib eeldada, et lugugi on eestikeelsena kirjutatud, kuid kahjuks on vahepealsed välismaal elatud aastad vajutanud tugeva pitseri autori keeletunnetusele. Ausalt, ma käisin päris mitu korda vaatamas, kas tõepoolest pole tõlkija nime kuhugi ära peidetud.

Raamatu minategelane, Cordevia, elab mitmetuhande aasta kauguses tulevikus. Täpselt pole seda lahti kirjutatud, kuid vihjatakse, et meie tänase inimtegevuse tulemusena on osoonikiht minema pühitud ning päike oma liigteravusega kogu eluslooduse hukanud. Kuna eelmainitud katastroof toimub ajal, mil meie tehnoloogia on piisavalt kaugele areneda jõudnud, suudab inimkond elus püsida päikese eest varjatud baasides, milles kasvatatakse ja sünteesitakse toitu ning viljastatakse inimelu algeks vajalikke rakke. Raamatu tegevustiku alguses on planeet elutu kõrb, mille päevased pinnatemperatuurid kerkivad sedavõrd kõrgele, et hukutaks hooletu jalutaja väga lühikese ajaga.

Meie tänase maailmapildi mõistes on baaside elukorraldus üsna mõistetavalt enam kui kummaline - haiguste ja muu ebaõnne leviku vältimiseks on meeste ja naiste vaheline füüsiline kokkupuude keelatud. Inimarengu projekti raames võetakse täisealistelt naistelt ja meestelt sugurakke ning kui laps on katseklaasis valmis kasvatatud, antakse paarile tagasi - näe, teie laps, kasvatage teda nüüd. Ilmselgelt mõjutab see laste ja vanemate omavaheliste suhete intensiivsust. Peagi selgub muidugi, et baasiski on elu märksa mitmekesisem, ning piirid keelatu ja teostatava vahel ei ole hoopiski nii selged.

Samal ajal ja samas ruumis eksisteerib teinegi paralleelne maailm. Poole sõnaga vihjatakse võimalusele, et kuskil kaugel minevikus võis tegu olla ühe reaalsusega, mis mingil põhjusel kaheks hargnes. Planeet on sama, mõlemal olid kunagi inimesed, kuid ühel on inimesed tänaseks ainsad allesjäänud elusolendid. Teises paralleelreaalsuses on lokkav loodus ning talutava võimsusega päike, kuid inimesed, nõrgukesed, ammu väljakütitud. Lihtsalt lõbu pärast ning... Vaat seda peab küll igaüks ise lugema, mis nendega täpsemalt juhtus. Suurem osa romaani tegevustikust toimubki tolles teises reaalsuses, kus on loomad, linnud ja taimed, mille sarnaseid meie maailmas ei leidu, ning enamikus neist peitub oht.

Taaskord käisin ma eest kontrollimas, et kas tõepoolest ongi raamat koheselt eestikeelsena kirjutatud. Raamatu tegevustik antakse lugejale läbi 17-aastase Cordevia silmade, kuid mulle tundub, et autor ei olnud ka ise päris täpselt läbi mõelnud, millisel hetkel, milliselt distantsilt Cordevia oma lugu jutustab. Ühest küljest oli tegevustik antud moodsamale noortekirjandusele omases toore emotsiooniga stiilis ehk väga väikese ajalise nihkega. Teisalt kasutas Cordevia omaenese sõnade saatelausena „jonnisin ma“, „vingusin ma“ või põhjendas oma käitumist sõnadega „ma ei tea isegi täpselt, miks“ ning see läheb minu meelest lühikese ajalise nihkega jutustamise korral inimloomusega vastuollu. Lugu muutuks (sama emotsiooniannuse kasutamise korral) usutavamaks, kui tegelane ennast halvas valguses näitavates kohtades oma sõnu mahendaks, nö sõnadega punastaks või kohmetuks. Lisaks on mul usk, et teismelised, olgu nad siis millised tahes, omavad ka oma valede otsuste ja impulsiivsete tegutsemiste taga mõtet või emotsiooni, mille edasiandmist taoline loo kirjapanemise viis eeldaks.

Raamatutegelaste käitumine oli samuti meie kultuuriruumist vaadatuna ebaloogiline, kuigi anglo-ameerika noortekirjandusele (ja ka noortefilmidele) väga omane. Pidurdamatud kiimahood võõrliigist kiskja (ei sädele, kuid on kiire, tappev ja omakasupüüdlik - ehk „täisusliku naeratusega täiuslik d˛entelmen“) suunas vahelduvad sotsiaalse saamatuse ning kiusuga, mida meie ühiskonnas seostatakse pigem vanusega 12-13. Mina ei mõistnud neid noori, nemad ise ei mõistnud ennast ning neil puudus täielikult põhjus-seos-tagajärg tüüpi analüüsioskus. Selleks vanuseks peaks ju mingi elukogemus siiski olemas olema.

Niisiis, esimene raamat neljaosalisest tsüklist. Maailm oli intrigeeriv ning ulmekäsitlus loos meeldivalt julge - seetõttu jään ma ootama järgede ilmumist ning loo tervikuks kokku saamist. Tõsi, loogikavigugi võib leida omajagu, kuid sel korral jäävad need oma suuruselt teostuse läbimõtlematusele alla. Noorteromaanina, mille peamiseks lugejaks on just need 12-aastased noored tütarlapsed, kes alles avastavad romantilisema kirjanduse võimalusi, on raamatul kindlasti oma koht ja lugejaskond olemas. Hoolimata otsesesse sihtrühma mittekuulumisest soovin minagi sarja edasisi raamatuid suure tõenäosusega lugeda, kuid ma hoian pöidlaid, et autor suudaks järgmise loo kirjutamise ajaks sammu võrra edasi astuda.
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jne näol. Meie aadress küberavarustes on: toimetus@ulmeajakiri.ee
November 2017 (23)
Oktoober 2017 (20)
September 2017 (15)
August 2017 (19)
Juuli 2017 (21)
Juuni 2017 (19)
Mai 2017 (23)
Aprill 2017 (19)
Peatoimetaja veerg 4/17
Intervjuu: Jüri Kallasega
HÕFFil, kaheksandat korda
Repliik – kaheksa lühijuttu aastas
HÕFF 2017 – lõputa filmid, seltskondlikud üritused ja lekkiv WC
Palju õnne, Lon Chaney
Raamatuarvustus: Eneseväärikusel pole sellega mingit pistmist
Eesti õudus uues kuues
Raamatuarvustus: Astronaudi soovitused eluks Maal
Filmiarvustus: Vene uus ulmefilm: Külgetõmbejõud
Reaktori märtsi juttudest
Raamatuarvustus: Täheaeg 16 Hirmu planeet
Raamatuarvustus: Domineeriv värv: tumepunane.
Uudiskirjandus 4/17
Ulmkonnakroonika 4/17
Jutt: Te olete teine
Jutt: Mitmekihilisem
Jutt: Räppar vastu tahtmist
Järjejutt: Celestia. 2.
Märts 2017 (18)
Veebruar 2017 (19)
Jaanuar 2017 (18)
Detsember 2016 (16)
November 2016 (18)
Oktoober 2016 (17)
September 2016 (20)
August 2016 (20)
Juuli 2016 (18)
Juuni 2016 (19)
Mai 2016 (19)
Aprill 2016 (17)
Märts 2016 (17)
Veebruar 2016 (20)
Jaanuar 2016 (21)
Detsember 2015 (21)
November 2015 (23)
Oktoober 2015 (17)
September 2015 (20)
August 2015 (15)
Juuli 2015 (22)
Juuni 2015 (21)
Mai 2015 (16)
Aprill 2015 (17)
Märts 2015 (18)
Veebruar 2015 (16)
Jaanuar 2015 (13)
Detsember 2014 (19)
November 2014 (16)
Oktoober 2014 (15)
September 2014 (17)
August 2014 (11)
Juuli 2014 (17)
Juuni 2014 (18)
Mai 2014 (18)
Aprill 2014 (14)
Märts 2014 (14)
Veebruar 2014 (15)
Jaanuar 2014 (13)
Detsember 2013 (16)
November 2013 (14)
Oktoober 2013 (15)
September 2013 (14)
August 2013 (16)
Juuli 2013 (17)
Juuni 2013 (16)
Mai 2013 (17)
Aprill 2013 (17)
Märts 2013 (16)
Veebruar 2013 (20)
Jaanuar 2013 (18)
Detsember 2012 (14)
November 2012 (15)
Oktoober 2012 (20)
September 2012 (15)
August 2012 (17)
Juuli 2012 (17)
Juuni 2012 (16)
Mai 2012 (16)
Aprill 2012 (16)
Märts 2012 (16)
Veebruar 2012 (16)
Jaanuar 2012 (16)
Detsember 2011 (17)
November 2011 (14)
Oktoober 2011 (13)
 
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud. (0.0072)