1888… Punasele planeedile saadetud automatiseeritud sondid edastasid viimased teated, mis paljastavad ühemõtteliselt, et planeedi pind koosneb hindamatutest loodusvaradest. Leitute hulgast on avastatud ka kaks uut ressurssi:
Celerium – uus element perioodilisustabelisse. Celeriumi omadused on üllatavad. Teadlased kavatsevad kasutada uut ainet kütusena, mis peaks tõstma ükskõik millise masina võimsust tuhandekordselt, avades sellega tee tähtedele.
Silvaniit – materjal, mis on tihedam kui ükski teine aine Maal.
Kinnitati ka uskumus, et planeedi pinnal tõesti leidub jääd. Seda võib kasutada atmosfääri loomiseks, mis lubaks omakorda planeedi koloniseerimist.
Sina oled kaevanduskompanii juhataja. Sina pead kontrollima punase planeedi pinna alla peitunud maagitaskuid, et rakendada neid uusi loodusvarasid.
Sa ei tohi kauem oodata…. Marsile!


Kõigile aurupungifännidest lauamänguritele on see mäng küll üks must-be objekt. Tegu on aurupungi kõige ehtsama esindajaga, mis teeb kujundusega silmad ette kõigile enam-vähem sama ˛anri esindajatele (Kronos, Brass, Dust ja ka Industria). Mäng on vana prantsuse mänguguru Bruno Fiadutti loomingust, kelle debüütide hulka kuulub näiteks ka eesti keeles ilmavalgust näinud „Citadels“ ja 2008 aastal ilmunud (ning 2011 aastal uue kuue saanud) „Red November“. Tuleb ka ära mainida tema koostööpartnerit Bruno Cathalat (mängu „Mr. Jack“ looja), kellega koos see mäng on välja mõeldud.

Nagu pildilt näha võib, on tegu 1888 aasta Marsi geopoliitilise kaardiga, kus võib näha kümmet piirkonda (7 neist servadel, kolm keskel). Sel ajal oli viie suurema korporatsiooni eesmärgiks saata kosmoselaevadega punase planeedi poole võimalikult palju inimesi, et vaesed mehed ja naised saaksid alustada tööd võõral taevakehal. Vähe on teada kolme keskmise piirkonna kohta, kuna sealsed tolmutormid ning eeterlikud resonantsid häirivad sidet ning takistavad avastusretki.

Kes ajalugu täpsemalt mäletab, teab, et just selliste laevadega läksid esimesed inimesed Marsile. Praeguseks on need küll paljuski täiustunud, kuid vana head ja töökindlat aurumasinat ei asenda ka tänapäeva tehnoloogiaga miski. Vasakpoolsel pildil võite näha laeva ühelt poolt, kus on silt sihtkohaga just nagu tänapäeva voorimeestelgi, punane hoiatussilt, mis näitab soovitatavat inimeste arvu laevas eeldusel, et nad end seal mugavalt tahavad tunda. Viimasena võite vaadata illuminaatorist hingematvaid Marsi vaateid, mille toovad teieni M&M visiokorporatsioon (soovi korral võite suurendada teile väga tuttavaks saavat kaevandusrajatist, mille kitsad olud tunduvad pärast nende kosmosest vaatamist lausa priiskavad). Paremal poolel võite näha laeva teist poolt, mis on kaetud varjevärvusega, et pääseda õhupiraatide lõhkevate kahurikuulide eest.

Ülal võite näha tolle aja igapäevast nähtust: Kosmoselähetuste keskust. Tänapäeva kiire elutempo juures suudame me vaevalt uskuda, et sel ajal suurimaks läbimurdeks arvatud keskus suutis korraga lähetada orbiidivälisele trajektoorile vaid viis laeva korraga. Kuid just sellisest primitiivsest asutusest saadeti teele esimesed astronaudid, kes muutsid elutu punase pinna viljakaks oaasiks päikesesüsteemis.

See algupärane illustratsioon avastati aastal 2156, kui kaevati välja New Utopia varemed. Teadlased usuvad, et esimesed astronaudid hakkasid meeletust kurnatusest tingituna kummardama neid teele saatnud isikuid. Selle järgi võib eeldada, et mitte kõik ei tulnud siia vabatahtlikult.

Hiljem kinnitab Vasistas Borealisest leitud maal varasemaid teooriaid. Kui mõningad astronaudid tulid planeedile vabal tahtel otsima uut võimalust, siis nagu viitavad tõendid, oli selle aja majanduslik situatsioon piisav, et suruda mitmed pereisad korporatsiooni tahte ees põlvili ning, saadetuna korporatsiooni rahade eest „Uude Maailma“, pidid nad siin poolsunnismaiselt oma reisiraha tagasi teenima – kui õudne võis olla selle aja elu. Lühikese ajaga jõudsid planeedile teadlased, kes avastasid maapõuest uusi maavarasid või leidsid märke ohust, maadeavastajad, kes tegid pikki retki kaardistamaks tohutuid jõesänge planeedi pinnal, sõdurid, kes tõid endaga kaasa vägivalla, ning piloodid, kes ei suutnud kuidagi leppida asjaoluga, et maanduma peaks sinna, kus kästud. Loomulikult ei läinud kõik alati planeeritult ning mitmed laevad plahvatasid enne õhkutõusmist. Kahtlustati küll sabotaa˛i, kuid midagi ei suudetud tõestada.

Ülal võite näha vanu ürikuid, mis kirjeldavad erinevatest piirkondadest saadud geoloogilisi, geograafilisi ning bioloogilisi aruandeid. Osad neist, nagu arvata võib, osutusid võltsinguteks – praeguseks on lihholoogid tõestanud, et Ausonia piirkonnast kadus harilik ränisamblik (Menegazzia silicisbrata) juba 400 miljonit aastat tagasi. Sellest hoolimata on sellest ajast teateid harvade eksemplaride avastamisest sealkandist.
Ürikute hulgas leidub ka diplomaatilisi kontrahte, mille nimel kaevanduskompaniid olid nõus üksteisel kõrisid läbi närima. Selliste lepingute juures ei olnud kellelgi kahju mõnesaja astronaudi surmasaatmisest – see kirjutati kompanii statistikasse ning kapitalist arvati maha perele saadetav kompensatsioon, kui selleks üldse vajadust nähti.

Sellisena kujutavad tänapäeva teadlased ette esimeste astronautide töötingimusi uuel planeedil. Nagu näha, olid need äärmiselt kehvad ning tihtipeale pidid nad töötama päevi ilma toiduta. Kuid kvantiteedis peitus kvaliteet – mida rohkem töölisi kompanii Marsile lähetas, seda kindlam oli ettevõtte võimalus teenida tehtud kulutused tasa. Just seetõttu olid kompaniid nõus oma kulu ja kirjadega nõus töölisi punasele planeedile saatma. Lepinguga seotud töölised ei osanud oodatagi, millega nad ennast sidunud on.
Kõige väärtuslikumaks osutus celerium, millega töötavad ka tänapäeva tähelaevad – vana ning töökindel tehnoloogia. Jää tundus esimestele astronautidele küll täiesti mõttetu loodusvarana, kuid kui üks väike kompanii enamus jääd võileivahinnaga endale ostis, sellest õhku hakkas tootma ning lõpuks selle ka maksustas, hakkasid kõik selle vastu huvi tundma.

Sellega lõpeb meie lennuliini ajalooline planeedi tutvustus. Maa&Mars lennuliinid soovivad kõigile kena päeva ja meeldivaid elamusi Marsil. Maandume 10 minuti pärast….

Pildid pärinevalt lauamänguportaalist BGG.
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jne näol. Meie aadress küberavarustes on: toimetus@ulmeajakiri.ee
Detsember 2017 (18)
November 2017 (23)
Oktoober 2017 (20)
September 2017 (15)
August 2017 (19)
Juuli 2017 (21)
Juuni 2017 (19)
Mai 2017 (23)
Aprill 2017 (19)
Märts 2017 (18)
Veebruar 2017 (19)
Jaanuar 2017 (18)
Detsember 2016 (16)
November 2016 (18)
Oktoober 2016 (17)
September 2016 (20)
August 2016 (20)
Juuli 2016 (18)
Juuni 2016 (19)
Mai 2016 (19)
Aprill 2016 (17)
Märts 2016 (17)
Veebruar 2016 (20)
Jaanuar 2016 (21)
Detsember 2015 (21)
November 2015 (23)
Oktoober 2015 (17)
September 2015 (20)
August 2015 (15)
Juuli 2015 (22)
Juuni 2015 (21)
Mai 2015 (16)
Aprill 2015 (17)
Märts 2015 (18)
Veebruar 2015 (16)
Jaanuar 2015 (13)
Detsember 2014 (19)
November 2014 (16)
Oktoober 2014 (15)
September 2014 (17)
August 2014 (11)
Juuli 2014 (17)
Juuni 2014 (18)
Mai 2014 (18)
Aprill 2014 (14)
Märts 2014 (14)
Veebruar 2014 (15)
Jaanuar 2014 (13)
Detsember 2013 (16)
November 2013 (14)
Oktoober 2013 (15)
September 2013 (14)
August 2013 (16)
Juuli 2013 (17)
Juuni 2013 (16)
Mai 2013 (17)
Aprill 2013 (17)
Märts 2013 (16)
Veebruar 2013 (20)
Jaanuar 2013 (18)
Detsember 2012 (14)
November 2012 (15)
Peatoimetaja novembriveerg 2012
PÖFF 2012
Intervjuu: Cory McAbee
Studio Foglio koomiksid
Küberpungilikud sümptomid tänapäeva maailmas
Raamatuarvustus: Accelerando
AniMatsuri siis ja nüüd
Oktoobrikuu parima arvustuse määramine
Hiline Lõikus III
Lauamänguarvustus: Mission: Red Planet
Novembrikuu pildimäng
Oktoobrikuu ulmkonnakroonika 2012
Novembrikuu kirjastuste uudised
Jutt: Pimeduse poolel
Jutt: 21. detsember
Oktoober 2012 (20)
September 2012 (15)
August 2012 (17)
Juuli 2012 (17)
Juuni 2012 (16)
Mai 2012 (16)
Aprill 2012 (16)
Märts 2012 (16)
Veebruar 2012 (16)
Jaanuar 2012 (16)
Detsember 2011 (17)
November 2011 (14)
Oktoober 2011 (13)
 
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud. (0.0162)