Käesolevas loos soovin tutvustada huvilistele larpisarja Hiline Lõikus. Osalesin selle kolmandal mängul, ning sain väga mõnusa elamuse. See on suurepärane postapokalüptiline maiuspala rollimänguhuvilisele, sellisele, kes ei põlga ära militaarteemat, kellel automaadid ning vihisevad kuulid panevad silmad särama ja märjad jalad ning metsa kadunud toit on mängusisene, mitte mänguväline probleem.

Mida tuleb esile tuua ja kiita, on see, et mängujuhid on näinud vaeva, et Lõikus ei kujuneks pelgalt sõjasimulatsiooniks vaid on lisanud ka puhtalt rollimängimist võimaldavat neile kel meeldib seigelda Lõikuse-maailmas ilma militaarkarjääri valimata ning saavad oma adrenaliinivajaduse rahuldatud ainsatki kuuli tulistamata. Lisaks lahingumöllus ellujäämisele on loodud terviklik maailm koos majandusmudeliga, inimestevaheliste suhetega, poliitikaga, intriigidega, mis igaüks annab loole oma varjundi ja oma sügavuse.

Allpool kasutan mängujuhtide loal hulgaliselt tekstilist ja illustreerivat materjali Hilise Lõikusega seotud veebilehtedelt, mille nimekirja leiate artikli lõpust.


Pildil: Tech näeb vaeva minevikutehnika kallal

ALGUS

Kriisid reeglina kihistavad inimkonda ja ei olnud erandiks ka Suur Pauk - suuremad, rikkamad ja mõjuvõimsamad tekitasid endale pärast sõda tugevasti kindlustatud Linnad, kraapisid endi kõrvale kokku helgeimad (ellujäänud) pead ja osavaimad sõdurid ning ülejäänud rahvas jäeti seinte taha mädanema.
Nii tekkinud Linnad olid piisavalt kaugel üksteisest, et kujundada välja oma ideoloogia, omad põhimõtted ning üksteisele mitte jalgu jääda. Konflikte muidugi oli, kuid reeglina oli teise Linna ründamine liialt kulukas protsess.


Pildil: Kasutatud sidemete steriliseerimine

HiliseLõikuse larpiseeria kolmandale mängule, mis seekord toimus Tapa polügoonil jõudsin läbi lakkamatu sügisese vihma. Loodus ise elas vist mängule kaasa, sest kohandas ennast just parajaks tuumasõja järgse maailma lõpututeks hallideks pilvedeks, madalaks sombuseks taevaks ja „radioaktiivseks“ sabinaks, kus sadas kord vähem, kord rohkem, kuid täielikult ei lakanud veevaling kordagi. Imekspandaval kombel ei häirinud see niipalju kui mina nägin, kedagi. Kui sa kord juba oled maailmalõpujärgsesse maailma vabatahtlikult seiklema tulnud, siis oleks patt paremat ilma tahta.

Kohapeal oli juba sõjaväelaagri meeleolu. Kõikjal sagisid ringi rohkem või vähem laigulistes välivormides postapokalüptikud, relvastatud plasti tulistavate, kuid elutruude airsoft-automaatide, püstolite ja pumppüssidega. Ainult kaupmeeskonna neegrid uhkeldasid oma UAZ-i ümber eredavärviliste rõivaste ja Kalašnikovi automaatidega. Need tegelased tõid naeratuse suule vist igaühele, kes mustanahalisi kohtas.


Pildil: Tumedanahaliste kaubaveok on rünnaku all

Mängujuht varustas mindki piletihinna sisse käiva relvaga ning juhatas meie Uniooni Asula ekspeditsioonisalga juurde. Seal sain laskemoona, laadisin salved, tegin paar proovilasku ja juba läkski asjaks.


Pildil: Loo autor lasi vangil end pildistada

SÜNDMUSED

On mattunud liiginformatsiooni, propaganda ning vastupropaganda alla hetk millest see sündmusteahel algas. Kuidas juhtus, mis juhtus, kes tegi? Vastused kõigile nendele küsimustele on erinevad, olenevalt kellega rääkida. Fakt aga on see, et Konföderatsiooni Linn ja Uniooni Linn sattusid omavahel sõjajalale. Peagi pärast esimesi ärevaid uudiseid tekkinud konfliktist jõudis Asula elanikeni järgmine, oluliselt hirmsam, uudis: maani oli maha põletatud üks Uniooni mõjusfääri kuuluv Asula. Õige pea kinnitasid seda ka Asulate skaudid, kes olid kohale jõudnud ainult veel vaevu hõõguvate rusude vahele. Ellujääjaid polnud, kuigi kõiki surnukehi ei leitud - majade rusude läbituhlamiseks polnud enam ei aega ega mõtetki. Kes täpselt sellise kohutava teoga hakkama sai, ei tea keegi. Konföderatsiooniga oli muidugi sõda, kuid Asulad ise jäeti tavaliselt sellistes konfliktides rahule, kuna nad omasid rohkem väärtust tervetena. Üksikud Konföderatsiooni Linna ja Asulate sõdurid, kes vangi langesid, väitsid jumalakeeli, et nende poolel olid inimesed sellisest julmast teost sama jahmunud ning kohkunud. Sõda puhkes sellegipoolest. Kuna territooriumite vaheline piir koosnes radioaktiivsete laikude vahele jäävast paarist pudelikaelast, mida kumbki pool meeleheitlikult kaitses, jõuti peagi patiseisu.


Pildil: Uniooni asula tsiviiljuht (keskel) ja võitlejad

Möödusid nädalad. Lähenema hakkas talv ning kumbki osapool polnud suutnud saavutada mõne pudelikaela juures ülekaalu. Linnad pöörasid silmad oma Asulate poole. Kuskilt pidi tulema see lisajõud, et saavutada üksainus otsustav läbimurre vastase territooriumile. Nii värvati meie Asulast tasu eest ekspeditsioonisalk, kes pidi sõja käiku ühes neist pudelikaeltest pöörde tooma. Ka Konföderatsiooni pool käis kuuldavasti Asulates kibe värbamistöö.

Meie rühm jõudis pärast mõnepäevast rännakut määratud punkti, leides eest vana, aga mingil määral kuiva punkri. Kuna käsk oli lihtsalt kohale jääda ning kõrvad lahti hoida, siis seda ka tehti. Muidugi käivitus asulaelanike praktiline meel ning lähiümbruskonda hakati läbi kammima vana tehnoloogia, keemia ning heljurõisikute olemasolu osas. Kõike leiti külluses ning kraam tassiti punkrisse kokku.


Pildil: Konföderatsiooni üksuse tugipunkt

Kohale saabus lõpuks Linna üksus, kelle komandör aega raiskamata selgitasid olukorda, et on vaja üles lükata sidepidamiseks vajaliku antenni milleks ta vajas meie salga tehnikamehe abi. Mast sai püsti rekordajaga, hakates vahendama Linna kindrali käsklusi Uniooni põhijõududele, kes mitte väga kaugel raskeid lahinguid pidasid.

Masti valvates saadi vahepeal kontakt Kaupmeeste Gildiga ning asuti nendega läbirääkimistesse. Gild oli ka huvitatud nii kollase heljurõisiku gaasist kui ka vanast peentehnoloogiast, millest asularahvas niikuinii ise midagi ehitada ei osanud, kuid oli varmas kokku otsima ja edasi müüma.

Täiesti ootamatult aga lendas sügisene idüll vastu taevast kui mets hakkas kaikuma automaadivalangutest ning hüüetest. Konföderatsiooni kui Uniooni asulate üksused olid üksteist leidnud. Metsikud ning halastamatud lahingud kestsid tunde ja mõlemad osapooled kandsid kaotusi nii surnute, haavatute, kui ka vangilangenute näol.


Pildil: Uniooni asula kuulipildur oma relvaga, kel hellitusnimeks "Kati"

Hävingukeeris kestis kuni pimedani, mille jooksul toimus erinevat sorti sündmusi- rünnati Gildi inimesi Uniooni lisaüksuse mahitusel, tseremoonitsemata lasti maha Konföderatsiooni militaarjuht, rünnati ja võeti üle Konföderatsiooni baasi ning samal ajal rünnati ning võeti üle Uniooni baasi. Selle sündmusteahela täielik analüüs võtaks liialt palju aega ja ruumi, nii et kes on sellest täpsemalt huvitatud, saavad lugeda nendes juhtumistes osalenud inimeste muljeid ja läbielamisi selles vabadokumendis

LÕPETUS

Kuid, lõpuks saabus ka vaikus ja rahu. Asulad vahetasid vange ning läbirääkimiste ja Linnade sõdurite kaudu tuli välja, et kogu sõda oli Linnade mahhinatsioon liiga tugevaks muutunud Asulate vastu. Kardeti konkurentsi ning seepärast olid Konföderatsiooni ja Uniooni Linn leppinud kokku leppinud, et mahitavad asulad üksteise vastu sõtta ja seda stsenaariumit olla kasutatud juba aastaid. Ise nimetasid nad seda asulate elanike seast välja kutsutavat süstemaatilist enesehävitustööd Lõikuseks.

Asularahvad needsid Linnu, lubati omavahelist sõprust ning lepiti kokku sidekanal mille kaudu üksteisega Linnu vältides turvaliselt kontakti luua saaks. Oma uus teadmine hoiti salajas – kardeti, et kui Linnad saavad teada, et Asulad teavad, siis tehakse nad kiiresti Linnade ühendvägede ja kaugemalt palgatud võõrasulate vägede poolt maatasa.

Lootust sisendasid rahvale siit-sealt leitud vettinud lendlehed, mis kutsusid inimesi rändama lõunasse, kus olla väidetavalt Linnadevaba piirkond. Kaks asulat otsustasid asjaolude uurimiseks saata välja ühisekspeditsiooni. Jälgige teadaandeid, teiegi võite kandideerida selle ohtliku retke osaliseks!

Pean tunnistama, et mul ei ole tükk aega nii lõbus olnud ning kui vaadata teistegi osaliste mängujärgset entusiasmi veel pikalt peale üritust suhelda läbi Skype ühisvestluses, kus rollimäng mühinal edasi käis, siis polnud ma ainuke.

Eks selleski mängus oli kitsaskohti ja väikseid probleeme nii korraldusliku poole (liiga palju laskemoona) ja mängijate omavaheliste, ajuti mänguväliseks nähvamiseks läinud ütlemiste pärast (lähimaa pealt plastiga näkku saada just tuju heaks ei tee), kuid need on üksikud kobistamised mida on sajaprotsendiliselt võimatu vältida ja mis üldist rõõmu kordaläinud mõnusa ajaveetmise üle ei tumendanud.

Hilise Lõikuse teema dragon.ee-s, kus olemas kõik vajalik materjal huvilisele - link

Lisaks veel eraldi maailma taust - siin

Facebooki lehekülg - siin

Ja loomulikult treilerid:

Hiline Lõikus 2 treiler - link

Hiline Lõikus 2,5 treiler - link

Hiline Lõikus 3 treiler - link

Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jne näol. Meie aadress küberavarustes on: toimetus@ulmeajakiri.ee
Detsember 2017 (18)
November 2017 (23)
Oktoober 2017 (20)
September 2017 (15)
August 2017 (19)
Juuli 2017 (21)
Juuni 2017 (19)
Mai 2017 (23)
Aprill 2017 (19)
Märts 2017 (18)
Veebruar 2017 (19)
Jaanuar 2017 (18)
Detsember 2016 (16)
November 2016 (18)
Oktoober 2016 (17)
September 2016 (20)
August 2016 (20)
Juuli 2016 (18)
Juuni 2016 (19)
Mai 2016 (19)
Aprill 2016 (17)
Märts 2016 (17)
Veebruar 2016 (20)
Jaanuar 2016 (21)
Detsember 2015 (21)
November 2015 (23)
Oktoober 2015 (17)
September 2015 (20)
August 2015 (15)
Juuli 2015 (22)
Juuni 2015 (21)
Mai 2015 (16)
Aprill 2015 (17)
Märts 2015 (18)
Veebruar 2015 (16)
Jaanuar 2015 (13)
Detsember 2014 (19)
November 2014 (16)
Oktoober 2014 (15)
September 2014 (17)
August 2014 (11)
Juuli 2014 (17)
Juuni 2014 (18)
Mai 2014 (18)
Aprill 2014 (14)
Märts 2014 (14)
Veebruar 2014 (15)
Jaanuar 2014 (13)
Detsember 2013 (16)
November 2013 (14)
Oktoober 2013 (15)
September 2013 (14)
August 2013 (16)
Juuli 2013 (17)
Juuni 2013 (16)
Mai 2013 (17)
Aprill 2013 (17)
Märts 2013 (16)
Veebruar 2013 (20)
Jaanuar 2013 (18)
Detsember 2012 (14)
November 2012 (15)
Peatoimetaja novembriveerg 2012
PÖFF 2012
Intervjuu: Cory McAbee
Studio Foglio koomiksid
Küberpungilikud sümptomid tänapäeva maailmas
Raamatuarvustus: Accelerando
AniMatsuri siis ja nüüd
Oktoobrikuu parima arvustuse määramine
Hiline Lõikus III
Lauamänguarvustus: Mission: Red Planet
Novembrikuu pildimäng
Oktoobrikuu ulmkonnakroonika 2012
Novembrikuu kirjastuste uudised
Jutt: Pimeduse poolel
Jutt: 21. detsember
Oktoober 2012 (20)
September 2012 (15)
August 2012 (17)
Juuli 2012 (17)
Juuni 2012 (16)
Mai 2012 (16)
Aprill 2012 (16)
Märts 2012 (16)
Veebruar 2012 (16)
Jaanuar 2012 (16)
Detsember 2011 (17)
November 2011 (14)
Oktoober 2011 (13)
 
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud. (0.0535)