Kirjastus Raudhammas




French Ja Koulu
Indrek Hargla

trükiraudade vahele läks Indrek Hargla menuk "French ja Koulu" kordustrükk!

Eesti tunnustatuima ulmekirjaniku seiklusrohke ja lõbusa fantasy-romaani tegevus toimub riigis nimega Maavald, milles pole raske ära tunda Eestit. Ainult et rahaühikuks on seal tammed, võlukunst toimib, libahunt pole sugugi haruldus ja aega arvestatakse selles maailmas Rooma linna asutamisest. Tegelasteks on Maavalla rahvalaulik, arbuja ja salakuulaja Süvahavva Koulu; tema ustav ori, burgundlasest pisisuli French; libahundineiu Nell ja rahumaleva vanem Leibo, kes pistavad rinda võimsa välismaise salaorganisatsiooniga Dagoberdi Leegion.

Seigeldakse nii Tarbatus, Maavalla lõunakaare metsades kui sadamalinnas Rävalis. See on kummaline maailm - taevas lendavad dirižaablid ja maanteedel tossutavad autod, kuid võlukunst pole veel päriselt kadunud. Viiesaja aasta eest hakkas see hääbuma ja seepärast on tõelised võluesemed erilises hinnas. Neid jahibki Dagoberdi Leegion, ja üheks sihtmärgiks näib olevat Tarbatu Suur Ohvrikivi. Mõistagi juhtub aga veel palju pöörast.

Kirjastus Fantaasia





Rajake tähetolmus
Tiit Tarlap

Romaani tegevustik toimub üsna kauges tulevikus, mil inimkond on levinud üle paljude tähesüsteemide, kuid selle sõnum on väga tänapäevane – tohutuid kaotusi nõudnud sõja tegelik põhjus on vaid majandushuvid, miljonid elud on purustatud, linnad tuhaks pommitatud, ja tulemuseks on vaid väikesele kildkonnale soodne kaevandusleping...
Just nimelt see asjaolu vihastab paljusid sõjaveterane, kes otsustavad hakata kosmosepiraatideks, õilsateks Robin Hoodideks, plaaniga röövida sõjas rikastunute kaubalaevu ja aidata sellega sõjas kannatada saanuid.



Üheksa homset
Isaac Asimov
Kaanepilt Meelis Krošetskin
Sari: Orpheuse Raamatukogu

Ulmeklassik Isaac Asimovi (1920–1992) arvukatest lugudest peavad kriitikud ja lugejad üsna üksmeelselt kõige tugevamaks novellikogu «Üheksa homset», mille üheksast loost on eesti keeles varem ilmunud vaid ajareisi-ulme meistriteos «Inetu poisike» legendaarses antoloogias «Lilled Algernonile». Lisaks leiab sellest valimikust aga veel kirjaniku ehk kõige tuntuma lühiloo üldse – hiigelarvuti Multivaci tsüklisse kuuluva «Viimase küsimuse», mis oli Asimovi isiklik lemmik oma mahukast loomingust, kirjaniku vahest kuulsaima lühiromaani «Amet», mis räägib haridusest, õpetamisest ja geniaalsusest, ning detektiiv Wendell Urthi sarja kuuluva teaduslik-fantastilise kriminaalloo «Surelik öö».
Kogumiku lood: «Amet», «Olen Marsportis ilma Hildata», «Hellad raisakotkad» tõlkinud Priit Kenkmann, «Võimutunne» tõlkinud Tatjana Peetersoo, «Surelik öö», «Kõik maailma mured», «Viimane küsimus» tõlkinud Jaana Talja. «Kirjutage mu nimi S-iga» tõlkinud Karel Allikas, «Inetu poisike» tõlkinud Linda Ariva

Kirjastus Varrak



WARCRAFT. DUROTAN. Eellugu
Christie Golden
Originaal: Warcraft: The Official Movie Prequel Novel
Inglise keelest tõlkinud Krista Suits
Toimetanud Mari Klein
256 lk, pehme köide

Oli kord viljakandev maa nimega Draenor. Seal elasid tundmatuid loomi küttides ja aeg-ajalt omavahel lahinguid lüües vaprate orkide klannid. Nende kõrval eksisteerisid niisama ebaharilikud draeneused. Kõige põhjapoolsemale alale, kus talved olid karmid ja suved lühikesed ja mida lõunapoolsete suguvendade sissetungi eest kaitses mäeahelik, üsna vaimude päriskodu lähedale oli omale elupaiga leidnud Härmahuntide klann. Korraga hakkas Draenor muutuma, lõunapoolsetel aladel hakkasid saakloomad haigestuma ega siginud enam, taimed kärbusid, talved läksid pikemaks ja karmimaks ja vaimud ei kõnelenud enam šamaaniga.
Olukorras, kus Draenorit näib ees ootavat hukk ja kus vaimudki on kui arust ära, tuleb noorel, äsja klanni juhiks tõusnud Durotanil otsustada, kas võtta vastu sorts Gul’dani ettepanek ja rännata koos tema hordiga tõotatud küllusemaale või püüda ellu jääda esivanemate aladel, nii nagu oli otsustanud vana pealik Garad.
Christie Goldeni romaan „Warcraft. Durotan” on kirjutatud Chris Metzeni populaarse arvutimängu „Warcraft” ainetel. Režissöör Duncan Jonesi käe all valminud samanimeline film esilinastus 2016. aasta suvel.
Jälgige Christie tegemisi Twitteris @ChristieGolden või tema veebilehel www.christiegolden.com.

PEEGLITE LINN. I raamat
Justin Cronin
Originaal: The City of Mirrors
Inglise keelest tõlkinud Peeter Villmann
Toimetanud Ede Kõrgvee
384 lk, kõva köide

„Peeglite linn” jätkub sealt, kus viiruskite triloogia teine osa „Kaksteist” pooleli jäi.
Kuivõrd viiruskite juhid on tapetud ja nende järeltulija hävinud, võivad inimesed hakata eeldama, et Maa on nüüd sellest nuhtlusest vabanenud ja nad võivad taas endistviisi elama hakata. Kahjuks need lootused nurjuvad. Esimene ja eriline viirusk, kõikvõimas Null ei saa üle inimesena elatud ajal kogetud vimmadest ja kibestumistest ning on otsustanud uimarditest reservväe abil nüüd kogu maailma hävitada. Tema plaanid on ääretult salakavalad ja võimalused tohutud. Ta püüab kaasata oma ettevõtmistesse ka Aliciat.
Inimeste maailmas aimavad Michael ja Lucius Greer, et kõik ei ole nii rahulik nagu pealtnäha paistab. Nad taipavad, et viimane ja kõige rängem heitlus seisab alles ees. Seetõttu hakkavad nad valmistuma laevatäie inimeste toimetamiseks kaugete merede taha, kohta, kus inimsugu saaks end lõpuks turvaliselt tunda. Kuidas see kõik välja kukub? Ees ootavad rasked ajad ning kõikide tegelaste ees seisavad keerulised valikud.
Justin Cronini (snd 1962) ülipõneva viiruskite triloogiast on kaks esimest osa „Teekond” ja „Kaksteist” varasemalt juba eesti keeles ilmunud.

Eikusagi
Neil Gaiman
Originaal: Neverwhere
Inglise keelest tõlkinud Sash Uusjärv
Toimetanud Krista Kaer
Kujundanud Liis Karu
408 lk, kõva köide

Richard Mayhew saabub Šotimaalt Londonisse ja asub tööle investeerimispanka. Näib, et kõik läheb kenasti, tal on hea töö ja kaunis kihlatu ja ta on oma eluga rahul. Ühel päeval, kui ta koos oma kihlatu Jessicaga restorani kiirustab, variseb nende ees kõnniteel kokku kummaline verine tüdruk. Richard ei suuda tüdrukut sinnapaika jätta, vaid viib ta koju, sest haiglasse palub tüdruk ennast mitte viia. Ja siis järsku on kõik muutunud. Richard satub tavapärase ja tuttava Londoni asemel selle all olevasse veidrasse maailma, kus tegutsevad rotirääkijad ja kus päästetud tüdrukut jahivad verejanulised mõrtsukad, siinses maailmas kehtivad omad reeglid ja tagasipääs endisesse ellu võib osutuda võimatuks. 
Neil Gaimani täiskasvanutele mõeldud meeldejääva õhustiku ja paeluvate tegelastega linna-fantasy „Eikusagi“ sai alguse seriaali stsenaariumist, millest autor otsustas romaani kirjutada ja mis ilmus esimest korda 1996. aastal. Eestikeelne tõlge on tehtud hilisemast versioonist, mida Gaiman täiendas, et see mitteinglise lugejatele arusaadavamaks teha, ja kuhu ta ka stseene lisas. Kirjastuselt Varrak on varem ilmunud Gaimani romaan „Ja tee lõpus on ookean“. 

Kirjastus Paradiis





Ratsanik Melchior
Rein Raud

Tipperdingeli noor krahv Melchior peab pärast tüli isaga kodunt lahkuma ning saab kaasa vaid kolm vanaisalt päranduseks jäänud asja: sadula, sule ja pasuna. Nende abil tuleb tal tagasi võita suguvõsa maavaldus, aga peagi selgub, et see ei ole sugugi lihtne ülesanne. Põnevat sündmustikku saadavad Melchiori sõprade, ketserist munga Balthasari ja alkeemiku Alexiuse arutlused hea ja kurja olemusest.
Esmakordselt 1991. aastal ilmunud romaan on üks esimesi kodumaise fantasy tippteoseid, mis kuulub vaieldamatult Eesti seikluskirjanduse kullafondi!
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jne näol. Meie aadress küberavarustes on: toimetus@ulmeajakiri.ee
Detsember 2017 (18)
November 2017 (23)
Oktoober 2017 (20)
September 2017 (15)
August 2017 (19)
Juuli 2017 (21)
Juuni 2017 (19)
Mai 2017 (23)
Aprill 2017 (19)
Märts 2017 (18)
Veebruar 2017 (19)
Jaanuar 2017 (18)
Detsember 2016 (16)
November 2016 (18)
Peatoimetaja: 11/16
Tõusud ja mõõnad eesti ulmes
Ideaalne ulmeajakiri
Paberajakirjade hääbumisest ehk „lugeja võidab!“
Palju õnne, Jamie Lee Curtis
Raamatuarvustus: Mairi Laurik „Mina olen Surm“
Mänguarvustus: Tyranny
Raamatuarvustus: Me armastame maad
Filmiarvustus: Dr Strange
Raamatuarvustus: Ulmejutt vähenõudlikule teismelisele tüdrukule
Raamatuarvustus: Väljajuuritud, et ümber istutada
Filmiarvustus: Fantastilised elukad ja kust neid leida
Kurioosum 11/16
Uudiskirjandus 11/16
Ulmkonnakroonika 11/16
Tõlkejutt: Kohaliku tähtsusega tee
Kolmas lõik romaanist Fata(l) Morgana
Jutt: Vesi
Oktoober 2016 (17)
September 2016 (20)
August 2016 (20)
Juuli 2016 (18)
Juuni 2016 (19)
Mai 2016 (19)
Aprill 2016 (17)
Märts 2016 (17)
Veebruar 2016 (20)
Jaanuar 2016 (21)
Detsember 2015 (21)
November 2015 (23)
Oktoober 2015 (17)
September 2015 (20)
August 2015 (15)
Juuli 2015 (22)
Juuni 2015 (21)
Mai 2015 (16)
Aprill 2015 (17)
Märts 2015 (18)
Veebruar 2015 (16)
Jaanuar 2015 (13)
Detsember 2014 (19)
November 2014 (16)
Oktoober 2014 (15)
September 2014 (17)
August 2014 (11)
Juuli 2014 (17)
Juuni 2014 (18)
Mai 2014 (18)
Aprill 2014 (14)
Märts 2014 (14)
Veebruar 2014 (15)
Jaanuar 2014 (13)
Detsember 2013 (16)
November 2013 (14)
Oktoober 2013 (15)
September 2013 (14)
August 2013 (16)
Juuli 2013 (17)
Juuni 2013 (16)
Mai 2013 (17)
Aprill 2013 (17)
Märts 2013 (16)
Veebruar 2013 (20)
Jaanuar 2013 (18)
Detsember 2012 (14)
November 2012 (15)
Oktoober 2012 (20)
September 2012 (15)
August 2012 (17)
Juuli 2012 (17)
Juuni 2012 (16)
Mai 2012 (16)
Aprill 2012 (16)
Märts 2012 (16)
Veebruar 2012 (16)
Jaanuar 2012 (16)
Detsember 2011 (17)
November 2011 (14)
Oktoober 2011 (13)
 
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud. (0.0394)