Eenoki raamatust: „Kui inimeste lapsi oli palju saanud, siis juhtus, et neil päevil sündisid neile kaunid ja kenad tütred. Ja inglid, taeva lapsed, nägid neid ja ihkasid neid ja nad ütlesid üksteisele: „Tulge, valime endile naised surelike seast ja saame nendega lapsi.“ Ja Semjaza, kes oli nende juht, ütles neile: „Ma kardan, et Jumal ei kiida küll seda tegu heaks, ja minul üksi tuleb maksta säärase suure patu eest.“ Ja nad kõik vastasid temale öeldes: „Lase meil kõigil anda ühine vanne ja siduda end vastastikuse needusega, et me ei loobuks plaanist ja teeksime seda.“ Siis andsidki nad kõik koos vande ja sidusid üksteist vastastikuse needusega. Ja neid oli kokku kakssada, kes laskusid Jeredi ajal Harmoni mäe harjale.“

Kersti Kivirüüda „Okultismiklubi 2: Inglitel puudub huumorimeel“ on otsene järg raamatule „Okultismiklubi“ ja kui esimeses osas räägiti palju keldi maagiast, siis seekord on põhirõhk nihkunud demonoloogiale. Tegevus toimub endiselt Vana-Kuuste endises mõisas, nüüdses koolimajas ja selle ümbruses. Tegelasteks on Vana-Kuuste kooli ajalooõpetajanna ning tema poolt kokku kutsutud nn. okultismiklubi, ehk rühm kooliõpilasi, kes uurivad kodukohaga seotud legende ning satuvad selle käigus peadpööritavatesse ja õõvastavatesse seiklustesse.

Esimene osa, kuigi üsnagi kergelt kirjutatud lugemine, ei olnud sugugi halb, vaid julgustas lugema ka teist osa. Pean ütlema, et teine osa jäi esimesele alla. Ajuti jäi mulje, et kirjutatud on kiirustades ja autor on võrreldes esimese osaga teksti sisu järeltöötlemisega veidi üle nurga lasknud. Liiga ruttu, liiga pealiskaudselt, liiga ülelibisevalt kapatakse kõigest edasi. Väga segaseks jäi, kuidas kogu see iiri ja egiptuse ja kristlik värk siis ikkagi omavahel põimusid. Vahepeal tahtmine hüüda, et oodake, pidage tuisku, ma ei saa enam hästi aru mis toimub!

Lisaks kiirele läbi sündmuste kappamisele oli raamatul veel teine puudujääk - tegelased oleksid võinud teiseks romaaniks omandada veidi rohkem sügavust. Juba ainuüksi 1000 aasta vanuse mehega ja tema taustaga oleks võinud veidi rohkem vaeva näha. Vägisi jäi mulje, et see aastatuhat oli mehel täiesti mööda külgi maha voolanud. Kuigi palju targemaks ta vahepealse ajaga küll eriti saanud ei olnud. Ei, ma võin uskuda, et inimene jääb milleeniumi jooksul ikka samasuguseks, aga ma tahaks siis ka teada miks? Miks ta tarkust ei kogunud? Ainus, mis ta vahepealse ajaga kogus, oli suur varandus. Tundus aga, et kasutada ta seda küll ei raatsinud. Mingeid käsilasi mees ei tunnistanud, tegi kõike isiklikult. Mis oleks keelanud Hansul palkamast paar kurjamit, kes oleks õpetajannal ja lastel kõri pihku võtnud? Lõpu järgi otsustades see, et mehel oli hea süda, mida tuhat aastat üksindust polnud rikkunud. Aga seda oleks tahtnud ka raamatust lugeda. Hans Schmidti iseloom ja isiksus jäi liiga hämaraks ning kaootiliseks, nagu ka teistel peategelastel.

Kuid raamatus oli ka häid osasid. Väga huvitav pööre sündmuste arengusse tuli õpetajanna äranõidumisega. Just midagi säärast, mis paneb edasi lugema, tahtma teada kuidas asi laheneb. Samamoodi nagu ka poisi ülevõtmine kummituse poolt. Ma soovitaksin siinkohal isegi püüda sellistel hetkedel huumorinuppu veidi maha keerata ja tumedamaid toone rohkem esile tuua, et need pöördelised sündmused rohkem mõjule pääseksid. Aga siinkohal räägib minus muidugi õõvaraamatute sõber, õudus aga ei ole „Okultismiklubi“ teema. Käesolev teos liigitub rohkem raamatukaante vahele pandud ameerika noortekomöödiaks. Tegelased on noored, rebitakse kildu ja inimsuhted on pealiskaudsuse etalon. Noortekomöödiale viitas ka see, et kui midagi öeldakse, siis ikka eesmärgiga, et lugeja saaks suutäie naerda. Vähemalt ma loodan, et see oli nii mõeldud, alati ei saanud aru.

Ei tahaks oma arvamusavaldust lõpetada negatiivse noodiga, kuid loodan, et juhul kui romaanile tuleb veel mõni osa, siis võtab autor oma tegelased veidi suurema luubi alla ning toob lisaks seiklustele rohkem välja nende omavahelisi suhteid, perekondi, iseloomusid, ihasid, sihte, muresid ja rõõme. Ja ma tõepoolest loodan, et kolmas osa tuleb. Kui autor oma veidi pealiskaudsest kirjutusviisist üle saab, siis võib okultismiklubi saaga muutuda üsnagi maitsvaks maiuspalaks mitte ainult koolinoortele.
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jne näol. Meie aadress küberavarustes on: toimetus@ulmeajakiri.ee
Detsember 2017 (18)
November 2017 (23)
Oktoober 2017 (20)
September 2017 (15)
August 2017 (19)
Juuli 2017 (21)
Juuni 2017 (19)
Mai 2017 (23)
Aprill 2017 (19)
Märts 2017 (18)
Veebruar 2017 (19)
Jaanuar 2017 (18)
Detsember 2016 (16)
November 2016 (18)
Oktoober 2016 (17)
September 2016 (20)
August 2016 (20)
Juuli 2016 (18)
Juuni 2016 (19)
Mai 2016 (19)
Aprill 2016 (17)
Märts 2016 (17)
Veebruar 2016 (20)
Jaanuar 2016 (21)
Detsember 2015 (21)
November 2015 (23)
Oktoober 2015 (17)
September 2015 (20)
August 2015 (15)
Juuli 2015 (22)
Juuni 2015 (21)
Mai 2015 (16)
Aprill 2015 (17)
Märts 2015 (18)
Veebruar 2015 (16)
Jaanuar 2015 (13)
Detsember 2014 (19)
November 2014 (16)
Oktoober 2014 (15)
September 2014 (17)
August 2014 (11)
Juuli 2014 (17)
Juuni 2014 (18)
Mai 2014 (18)
Aprill 2014 (14)
Märts 2014 (14)
Veebruar 2014 (15)
Jaanuar 2014 (13)
Detsember 2013 (16)
November 2013 (14)
Oktoober 2013 (15)
September 2013 (14)
August 2013 (16)
Juuli 2013 (17)
Juuni 2013 (16)
Mai 2013 (17)
Aprill 2013 (17)
Märts 2013 (16)
Veebruar 2013 (20)
Jaanuar 2013 (18)
Detsember 2012 (14)
November 2012 (15)
Oktoober 2012 (20)
September 2012 (15)
August 2012 (17)
Juuli 2012 (17)
Juuni 2012 (16)
Mai 2012 (16)
Aprill 2012 (16)
Märts 2012 (16)
Veebruar 2012 (16)
Peatoimetaja veebruariveerg
Raamatuarvustus: Egregorid ja nephilimid
Intervjuu: Kersti Kivirüüt
Kuu isepaljunevad tehased
Lauamänguarvustus: High Frontier
Baka 9 aastapäev
Näljaste linnade kroonika
Veebruari ulmkonnakroonika
Veebruarikuu kirjastuste uudised
Jutt: Surnud mehe kirjad
Jutt: Lõpp tuli ootamatult
Jutt: Plagiaator
Jutt: Lihtsalt lima
Jutt: Vanemate nimel
Jutt: Nõiaring
Koomiks: Teejuht postaposse
Jaanuar 2012 (16)
Detsember 2011 (17)
November 2011 (14)
Oktoober 2011 (13)
 
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud. (0.0078)