Peeter Helme on küll kirjandusmaastikul tuntud, kuid olles ulmeteemas võrdlemisi uus, äratas see mõningad lootused. Ehk mäletate Leo Kunnast, kes üllatas oma lugejaid ootamatu pöördumisega ulmekirjanduse poole, andes kolmel järjestikul aastal välja kogu Gort Ashryni triloogia. Tuleb tunnistada, et sel korral ei ole lood sedasi.

Helme, kelle sulest on senimaani ilmunud vaid üks ulmeline jutustus „Jõulud A. D. 3000“ (Eesti Ekspress 24. detsember 2012), püüab oma uusimas romaanis „Sofia“ tuua lugejani eepilist kosmoseseiklust, kuid jääb mitmes aspektis kahjuks hätta. On küll nii kosmos kui ka seiklus, kuid korralikuks ulmeromaaniks sellest siiski ei piisa. Kohati tundub, et asi ei ole jäänud kirjaniku, vaid pigem toimetaja taha, kelle tööks peaks olema kõiksugu ebaolulise väljarookimine ning vajakajäämistele viitamine.

Raamatu tegevus toimub 26. sajandil ehk nipet-näpet 500 aasta pärast. On olemas kosmoselaevad, mis küll kasutavad hüpermootoreid ning sõdurid, kes kasutavad moondeülikondasid, kuid sotsiaalne olustik ei ole karvavõrdki muutunud. Samas ei paku autor ka mitte mingit seletust, mis võinuks olla põhjustanud sellise ühiskondliku stagnatsiooni. Murettekitav on ka Helme suhtumine hüperajamitesse, mis populaarse teooria kohaselt kasutavad hüperruumi (nagu ka nimi viitab), kuna tavaruumis ei ole lihtsalt võimalik läbida 1,1 * 1015 km ühe nädalaga (see on 10 000 korda suurem kiirus kui valguse kiirus), kuid sellest hoolimata püüavad osad raamatutegelased rakendada seda koos gravitatsioonilinguga.

Raamatu peategelane Karl on ilmsem kõige vähetõenäolisem kangelane. Sellest hoolimata veetakse teda läbi kogu 222 lehekülje, korrutades lugejatele pidevalt, et teda on vaja, kuni viimased uskuma jäävad, ning suurimaks puändiks kogu raamatus on see, et selgub, et see siiski ei olnud sedasi. Teadlane, täpsemalt ksenoarheoloog, kes on ilmselt läbi häda süütusest lahti saanud, suudab esimese pilguga ära öelda, kui naine on 4-5 kuud rase, rebida rajalt maha raamatu kõige kenama tibi (uskuge, seda seksistseeni on kaugelt näha) ning, mis kõige pettumustvalmistavam, jääda kogu oma ebaõnne juures ellu.

Kuid hoolimata oma puudujääkidest on sellel ka positiivsed küljed. Näiteks on raamatus üpriski tihti esinevad palgasõdurid üpriski mahlase suuvärgiga ning kuigi võib täheldada, et autor ise sellise kõnepruugiga suuremalt ei tegele, tuleb tunnistada tema loovust. Samuti ei saa väita, et raamatu tausta vastu huvi ei tekiks – arvestades paljusid ebaloogilisi kohti, tahab lugeja paratamatult teada, mispärast on autor need just nõnda esitanud. Pidevalt mainitakse üht-teist põnevat (GMO-sõdalased, Barnardi Tähe piraadid, väljasurnud tulnukrahvad), kuid suuremaid seiku nendega ette ei tule. Jääb vaid loota, et autor on jätnud nende potentsiaali hilisemaks.

Kuna autor ise pidas selle aasta Estconil maha ettekande kirjanduskriitikast, kus mainis muuhulgas ka seda, et arvustamise kirjutamajätmine ei ole põhjendatav asjaoluga, et arvustajale raamat ei meeldi, siis olgu sedasi. Peeter Helme uusim ulmeromaan „Sofia“ ei ole kindlasti uus hitt. Lubadus raamatu kaanel, et see on esimene osa, lubab oodata raamatusarja. On see nüüd hea või halb, saame otsustada alles järgmise raamatu ilmumisel.
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jne näol. Meie aadress küberavarustes on: toimetus@ulmeajakiri.ee
Detsember 2017 (18)
November 2017 (23)
Oktoober 2017 (20)
September 2017 (15)
August 2017 (19)
Juuli 2017 (21)
Juuni 2017 (19)
Mai 2017 (23)
Aprill 2017 (19)
Märts 2017 (18)
Veebruar 2017 (19)
Jaanuar 2017 (18)
Detsember 2016 (16)
November 2016 (18)
Oktoober 2016 (17)
September 2016 (20)
August 2016 (20)
Juuli 2016 (18)
Juuni 2016 (19)
Mai 2016 (19)
Aprill 2016 (17)
Märts 2016 (17)
Veebruar 2016 (20)
Jaanuar 2016 (21)
Detsember 2015 (21)
November 2015 (23)
Oktoober 2015 (17)
September 2015 (20)
August 2015 (15)
Juuli 2015 (22)
Juuni 2015 (21)
Mai 2015 (16)
Aprill 2015 (17)
Märts 2015 (18)
Veebruar 2015 (16)
Jaanuar 2015 (13)
Detsember 2014 (19)
November 2014 (16)
Oktoober 2014 (15)
September 2014 (17)
August 2014 (11)
Juuli 2014 (17)
Juuni 2014 (18)
Mai 2014 (18)
Aprill 2014 (14)
Märts 2014 (14)
Veebruar 2014 (15)
Jaanuar 2014 (13)
Detsember 2013 (16)
November 2013 (14)
Oktoober 2013 (15)
September 2013 (14)
August 2013 (16)
Juuli 2013 (17)
Peatoimetaja juuliveerg 2013
Raamatuarvustus: Sofia
Intervjuu: Peeter Helme
Estcon 2013 - pisut muljeid ja arvamusi
Seiklused udusel Estconil
Stalker 2013
Vene ulmekirjanikud läbi huumoriprisma
Mänguarvustus: Evoland ja Penny Arcade
Juulikuu pildimäng
Juulikuu ulmkonnakroonika 2013
Juulikuu kirjastuste uudised 2013
Tõlkejutt: Pärast seitsmendat eksperimenti
Jutt: Kuutolm kord katab sind
Jutt: Trellitatud aeg
Jutt: Trellid saunaakende ees
Jutt: Hüvasti teras
Jutt: (:)trellid sauna akende ees
Juuni 2013 (16)
Mai 2013 (17)
Aprill 2013 (17)
Märts 2013 (16)
Veebruar 2013 (20)
Jaanuar 2013 (18)
Detsember 2012 (14)
November 2012 (15)
Oktoober 2012 (20)
September 2012 (15)
August 2012 (17)
Juuli 2012 (17)
Juuni 2012 (16)
Mai 2012 (16)
Aprill 2012 (16)
Märts 2012 (16)
Veebruar 2012 (16)
Jaanuar 2012 (16)
Detsember 2011 (17)
November 2011 (14)
Oktoober 2011 (13)
 
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud. (0.0083)