REEDE, 13. juuli

Reaktori toimetus ning muud asjaosalised laekusid Saarjärvele tavapäraselt enne teisi. Esimese asjana sai toimetuse telk üles lükatud ning seejärel lauluõli seltsis teisi asjaosalisi ootama asutud. Läks ikka tubli mitu tundi, enne kui järgmised osalejad platsi ilmusid.

P1120984-vi


15-nes Estcon algas kell 18. Kuskil tund aega toimus registreerumine, asjade paigutamine, tutvumine ja vaba suhtlus. Seejärel juhatas ürituse sisse Mart Kalvet ettekandega "Ulme ja muusika". Mart Kalvetit teavad ulmehuvilised eelkõige kui suurepärast tõlki ja sõnameistrit, aga lisaks sellele on temas peidus ka muusikaanne.

Nii rääkiski ta teemast, mida Estconil rahvas omavahel on mitmel korral arutanud, kuid keegi pole viitsinud ettekandeks vormistada. Audio-video oli ka, ehk siis oma teema vürtsitamiseks näitas Mart vahepeal muusikavideosid. Kahjuks kandis Mart oma jutu ette sedavõrd vuristades, et paljudel, kes ei olnud antud vallas pädevad, läks kuulamine keeruliseks. Õnneks lubas autor järgmiseks kuuks ka valmis teha artikli, mida siis Reaktori augustinumbris näha saab.

P1120980-vi


Jätkas Mart Redi. Teemaks "Mecha - ajalugu ja tänapäev". Jutuks tuli mecha definitsioon ja selle algusajad. Rääkija isiklik kontakt ja suhtumine antud teemasse. Mechade erinevad ilmingud läbi ajaloo ja meediumite: Mazingerist Pacific Rimini ning mõne sõnaga käsitleti ka mudelite ehitamisest. Kurta võis ehk teksti liigse anime-kesksuse üle ning norida liig väheste kirjandus näidete tõttu, aga muidu oli tegemist kindlasti meeleoluka ja ladusalt ettekantud jutuga.

P1130022-vi


Reedese ettekannete vooru lõpetas režissöör Raul Tammet. Ulmefilmid "Soolo" (1979) ja "Pulmapilt" (1981) Nagu juba Maaleht enne HÕFFi ütles: "Eesti ulmefilmid on väärt vaatamist". Vaatamist tuli ca tunni jagu, koos kolmanda, üllatusfilmiga, mille lõpus vastas Raul ka mitmetele põnevatele küsimustele.

P1130001-vi


Põhiprogramm lõppenud, läksid tubasemas keskkonnas lahti laua- ja kaardimängud. Esimesel korrusel avati aga näitus parimatest Reaktori illustratsioonidest ning kaanepiltidest. Lisaks said veel vatti saun, järv ning grill ja puude vahele püstitatud telgis läks käima filmiprogramm. Tegevust jätkus varaste hommikutundideni ning kuuldavasti mõned kangemad ulmehuvilised ei saanudki sel ööl magama.

Laupäevast ettekandevooru alustasid kell 11 Taavi Tuvikene ja Raul Sulbi, kes rääkisid teemal "Kuidas see kõik algas?", ehk siis tagasivaade ulmeühingu loomise ning algusaastatele,
mil Taavi ja Raul täiesti asendamatud olid. Kuna aga ilm oli võrdlemisi heitlik, näidates kord nii päikeselist kui vihmasemat poolt, otsustati edasised ettekanded teha varju all ning seega koguneti suurele välisrõdule.

P1130185-vi


Peale neid jätkas Andri Riid teemal „15 aastat Ulmekirjanduse BAASi“, kus ta heitis pilgu sellele, kuidas baas algas, mida seal põhiliselt arvustatakse, millised on arvustajad, millised "skandaalid" on arvustustegevust aja jooksul saatnud ning mida kõike selle põhjal võiks BAASist arvata. Jutt oli ladus ning vürtsitatud nii mõnegi tahedama arvustusega, mida inimesed aegade jooksul nii ühe kui teise raamatu kohta olid öelnud. Loodetavasti pusib Andri oma ettekande Reaktori jaoks augustikuuks ka arvutusmasinasse, kust see siis ka meie lugejateni võib jõuda.

Andri järel sai sõna Reaktori peatoimetaja Joel Jans, kes seletas kohalviibijatele „Miks kütta Reaktorit?“. Jutu käigus sai kuulajatele räägitud, kust tekkis üldse mõte uus ulmeajakiri luua, kui Algernon töötaval kujul kõrval oli, mis on selle ajakirja ülesandeks või missiooniks ning mille poolest erinetakse näiteks Algernonist.

Kohe peale Joeli jätkas Jutulabori ettekandega Sirje Kingsepp, kes tegi lühida ülevaate jutulabori blogi tekkimisest, kasutajatest ning statistikast.

P1130214-vi


Ka see ettekanne kuulatud, tehti rahva ajude puhkamiseks väike paus, mille ajal pakuti ka kõigile maksnutele lõunasööki. Peale seda algas Maniakkide Tänava juhendusel lühijutu kirjutamise töötuba voor I, kus võeti kätte ja kirjutati üks lühijutt vastavalt etteantud parameetritele. Tegemist oli siis eelmise aasta populaarseima töötoa kordusega, mis sai alguse iganädalasest üritusest Tartus ja viis edasi Jutulabori ja Reaktori sünnile.

Ettekannetest astus aga esile Arvi Nikkarev, kes elab Soomes ja hobikorras annab kirjastuse Skarabeus egiidi all välja ulmejuttude kogumikke, kusjuures tihti on tõlkijaks ta ise. Mitmeid kordi on tema kogumikud toonud talle Stalkerivõide või jätnud ta napilt teisena auhinna haardeulatusse. Kes võiks seega veel paremini osata eesti keeles teha ülevaadet sellest, mida soome keeles ulmest kirjutatakse? Antud ettekanne on ka illustreeriva pildimaterjaliga sellekuises Reaktorinumbris ära toodud.

P1130107-vi


Peale Arvi pikka, väga sisutihedat ning elavat Soome ulme ettekannet võttis Jüri Kallas kokku ulmeauhinna Stalkeri ajaloo ning statistika. Kuna seekordsed olid juba 15. Stalkerite jagamine tundus, et oli paras hetk teha väike tagasivaade hääletusele ja hääletajatele.

Teoreetiline pool läbitud, siirduti edasi praktika kallale ehk hakati käesoleva aasta Stalkereid jagama, misjärel seati kohalolijad fotoaparaadi ette ning klõpsiti neist ühispilti.

P1130229-vi


Ühispildile järgnesid kirjastuste plaanid ehk mida on kavas avaldada ning värsked uudiseid sellest, mida kohe varsti lettidele oodata on. Räägiti niipalju, kui kirjastused teada andnud olid või kohalviibivad kirjastuste esindajad avaldada said.

Järgnes Taivo Risti poolt läbiviidud Mälumäng, mida on Estconil tehtud nii kaua kui keegi mäletab. Teemadering oli nagu arvata võib ulmega seotud ja üllatavalt lai. Varasemate aastate küsimusi ja vastuseid saab lugeda võrguajakirjast Algernon.

P1130257-vi


Paraleelselt mälumänguga toimus LARP, mis kirjade järgi pidi olema postapo-westerni teemadel. Niipalju, kui täheldada võis, ei olnud suuremat sorti metsikut Läänt esindatud – tegevus toimus suurte postapokalüptiliste prügimägede keskel, kus maailmalõpust ellujäänud üritasid prahtist kasulikumat otsides püsima jääda. Mängu positiivse külje pealt tuleb aga ära mainida põnev elupunktide süsteem, mis põhines õhupallidel.

Sellega oli ka laupäeva programmi ametlik osa lõppenud ning taas võis lahti minna vabas vormis suhtlus, saunatamine ning grillivoor. Nagu ka reedel jätkus laupäevalgi jututeemasid pikalt ning mitmed vestlused venisid päikesetõusuni.

Kella 21 paiku õhtul toimus ka rollimäng (jutumäng), mis viis sel aastal 7 mängijat zombidega heitlema. Kasutatud seiklus, Kükita ummik, on ka Reaktori selles numbris ning iga huviline saab seda oma sõprade peal ise katsetada.

P1130261-vi


Pühapäev algas esimesena Lühijutu kirjutamise töötoa II vooruga, mille boonusena rääkis algaja noorkirjanik Triinu Meres jutukirjutamisest nii lugeja kui kirjaniku silme läbi.

Teiseks pühapäevaseks ettekandeks oli Indrek Hargla poolne „Ulmeseriaalid, mis polegi ulme“, mille käigus tundud ulmekirjanik lahkas süviti paljusid sarjasid, mis eesti vaatajatele rohkem või
vähem tuttavad olid.

P1130328-vi


Liisa Vesiku planeeritud ettekanne lükati sujuvalt järgmisse aastasse.

2012 aasta Estconi näol oli taas kord tegemist ühe mõnusa ulmeseltskonna suursündmusega, mis tuleks igal vähegi ulmehuvilisel isikul ise järele proovida. Kui varem ei trehva, siis näeme järgmisel aastal!
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0647)