Ulmestaar

Ats Miller on kindlasti tuttav kõigile, kes vähegi Estconil käinud on. Kes ei ole, võivad olla kuulnud temast niisama või vähemalt lugenud mõnda tema raamatut. On ta ju oma pseudonüümi Veskimees all üks Eesti viljakamaid kirjanikke (13 romaani, 10 lühiromaani ja peotäis muid pudinaid), tegeleb poliitikaga ning on ka Algernoni hingekirjas.

1. Mida praegu loed?
Hetkel lõpetasin (pühapäeval) silm krillis Heinleini "Uks suvesse" tõlke ülelugemise ja saatsin keeletoimetusse, enne seda aga lugesin Mart Laari "Sügissõda." (Ootasin lugemisega, kuni sain mõlemad osad koos lugeda.) Kahe sõnaga – vormilt on see ju alternatiivajalugu, aga igast sõnast on tunda, et kirjutab ajaloolane, kes teab, mida ta teeb. Ma ei viitsinud lugeda kõiki pseudoajaloolisi dokumente (ma ei viitsi neist enamasti ka pärisajaloo puhul läbi närida, neis on mittespetsialistile äärmiselt vähe köitvat), niisamuti kui ma päriselt ei usu, et nii hästi oleks läinud; jah, pole midagi võimatut, pole mingit deus ex machinat, kõik on võimalikkuse piires, aga ikkagi... teisalt – mine tea...

2. Mis naelutab sind raamatu külge?
Üldisemalt paneb lugema see, kui raamat minuga kõneleb. See on muidugi väga kujundlikult öeldud, eks ole... Kord on see usutav tegelane, kord usutav situatsioon, kord hea mõttekäik. Kummatigi annab selle kõik ära rikkuda. Kusjuures see kehtib kogu kirjanduse kohta – minu arvates on halb ulme mainstream-romaan, kus esineb üks miljardile kokkusattumisi ja tegelased käituvad põhjenduseta ajuvabalt. Üldiselt ma ei anna autorile andeks, kui tegelased ja situatsioonid on vaid hüpiknukkudeks autori käes ja ta üritab mulle müüa seedimatuid ideid... Näiteks eelmine raamat enne seda, Baxteri-Pratcheti Pikkmarss ei kõnetanud – kohati nauditav, kuid liiga palju mõttetut tormamist maailmast maailma. Ja vahetult enne seda Hutchinsoni Euroopa sügise puhul – vabandatagu mu ennasttäis olekut – tekkis tunne, et krt, ma ehk ei oska nii lobedalt, aga mõned asjad tulevad mul küll paremini välja...

3. Ulme kolm lemmikut? Paari lausega neist lugejaile.
Nii palju on uusi asju lugeda, et ma loen raamatuid üle äärmiselt harva... Heinleini „Stranger in a Strange Land” ootab, et ma selle eesti keeles üle loeks...
Filmidest olen aastate jooksul mõnda ikka korduvalt vaadanud... Olgu siis "Fifth Element" – kasvõi sellepärast, et Milla Jovovich näeb paljalt nii hea välja. „Resident Evilit” ma EI VAATA! Muusikast kuulan ikka ja jälle Mike Oldfieldi "The Songs of Distant Earthi."

HÕFF kuulutas välja õudusjutuvõistluse

Kirjastus Helios ja Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival kuulutasid välja lühijutuvõistluse “Horrorstör!”. Lühijutte hindab ekspertžürii ja toimub ka rahvahääletus. Konkursi eesmärk on anda ka sahtlisse kirjutajatele võimalus saada avaldatud autoriteks ja arendada Eesti fantaasiakirjanduse maastikku, eriti huvitavate õudusjuttude näol. Kirjutama on oodatud kõik, kes soovivad end kirjanikuna proovile panna ja kelle jaoks on õudus- või fantaasiajutu kirjutamine põnev väljakutse. Lugejais peab kirjutis tekitama hirmu- ja õudustunnet. Selleks võib kujutada tavatuid tegevuskohti või veidraid tegelasi – kõik fantaasiarikas on teretulnud.

Võib saata jutte, mis on kusagil juba ilmunud. Lühijutu pikkus on minimaalselt 5000 ja maksimaalselt 20 000 tähemärki ilma tühikuteta.

Konkursi võitjale on auhinnaks 20. Pimedate Ööde Filmifestivali pass, millega saab välja võtta kokku kuni 30 passipiletit Tallinnas ja Tartus toimuvatele linastustele. Apollo kingib võitjale kinkekaardi väärtuses 30 eurot. Teise ja kolmanda koha võitjatele on auhinnaks HÕFFi passid ja Grady Hendrixi õudusromaan “Horrorstör” koos autori pühendusega ja Apollolt õudusfilmide DVD. Viis parimat lühijuttu avaldab kirjastus Helios ka e-raamatuna. Parimad lühijutud loetakse žüriile ja publikule ette 30. aprillil kell 16.00 HÕFFil.

Lühijutud tuleb esitada 10. aprilliks 2016 (k.a) meiliaadressile konkurss@helios.ee või märksõnaga „Horrorstör!“ postiaadressile Suur-Sõjamäe 10a-27, 11415 Tallinn.

Allikas: Läänlane

Ulmeteemaline diskussioon AHHAA teaduskohvikus

Teaduskeskus AHHAA korraldab koostöös kirjandusfestivaliga Prima Vista selle programmi raames teaduskohviku formaadis vabas vormis diskussiooni ulmekirjanduse ja teaduse suhetest. Üritus toimub kolmapäeval, 4. mail 2016 kell 18–20 Tartus lokaalis Vein ja Vine (Rüütli tn 8). Temaatika valik tuleneb sellest, et AHHAA poolt korraldatava Teadlaste Öö Festivali selleaastaseks teemaks on ulme ja teadus, seega on antud teaduskohvik hea sissejuhatus ka AHHAA festivalile.

Teaduskohviku esinejaks on ulmekirjanduse ekspert, toimetaja ja väljaandja Raul Sulbi, kes kõneleb teemal «Teaduse ja ulmekirjanduse puutepunktid, ühisosa ja erinevused».

Ulmekirjanduse ja teaduse seoseid on eri riikides ja eri riigikordade ajal erinevalt rõhutatud ja moodsa ulme tekkeprotsessis kahe maailmasõja vahel on teaduse populariseerimisel olnud eluliselt oluline roll, selle pinnalt tekkisid ka esimesed ulmeajakirjad, kerkisid esile autorid jne. Ka Nõukogude Liidus tekkis ja levis teaduslik fantastika laiemalt justkui populaarteaduse kõrvalharuna. Hiljem, ulme kommertsialiseerudes ja fiktsionaliseerudes need seosed nõrgenesid ning valdavat osa tänapäeval viljeldavast ulmest on raske teadusega seostada, kuigi oma prognostilise ja teadust populariseeriva funktsiooniga ulme eksisteerib ka nüüdisajal.

Raamatuesitlus: Mairi Lauriku "Süsteem" ja Mann Loperi "Kellest luuakse laule"

21. märtsil kl 17 toimus Tartu Linnaraamatukogu kohvikus "Tort ja Trühvel" kirjastuse Fantaasia kaks raamatuesitlust: Mairi Lauriku "Süsteem" ja Mann Loperi "Kellest luuakse laule". Pakuti veini ja suupisteid ning räägiti kirjandusest ja maailmaloomisest.

Ulmeühingu aastakoosolek ja teine reede

Pärast aastakoosoleku lõppu toimus kell 19:00 Õlleministeeriumis harjumuspärane kuu teise reede üritus. Rahvast oli harjumuspärasest rohkem, kuna aastakoosolek oli ulmikuid pealinnast tavapärasest rohkem kohale meelitanud.

Indrek Hargla uue romaani "Raudrästiku aeg" esitlus

Teisipäeval, 8. märtsil kell 17:00 esitles Indrek Hargla oma uut ajaloolist kriminaalromaani "Raudrästiku aeg" Tartus Tasku Keskuse Rahva Raamatus. Autoriga vestles ulmeajakirja Reaktor toimetaja Joel Jans.

Kirjanike Liit kuulutas välja romaanivõistluse

Eesti Kirjanike Liit kuulutas Tammsaare muuseumis välja romaanivõistluse, mis saab teoks tänu Eesti ettevõtete Liviko, Penosil Eesti ja Tark Grunte Sutkiene toetusele. Eesti Kirjanike Liidu 2016. aasta romaanivõistluse välja makstav auhinnafond on 10 000 eurot, lisaks tõlgitakse üks käsikirjadest inglise keelde.

Romaanivõistluse toetajad teevad Kirjanike Liidule võistluse läbiviimiseks 24 000 euro suuruse sihtannetuse, millest auhinnafondi väljamakse on 10 000 eurot. Soodustamaks Eesti kirjanduse välislugejateni jõudmist, korraldab Eesti Kirjanike Liit eriauhinnana ühe romaanivõistlusele esitatud käsikirja inglise keelde tõlkimise, et võimaldada väliskirjastajatel käsikirjaga tutvuda.

„Kui me tahame oma kirjandusega välislugejateni jõuda – ja seda me ju tahame – siis on selle eelduseks väliskirjastajale arusaadavas keeles käsikirja olemasolu. Pahatihti on just siin kitsaskoht. Katsume nüüd selle sammuga aidata kaasa selle kitsaskoha ületamisele,” ütles romaanivõistluse korraldaja, Eesti Kirjanike Liidu juhatuse liige Peeter Helme.

Romaanivõistlusele oodatakse eestikeelseid ja varem avaldamata pikema proosa käsikirju mahuga vähemalt 200 000 tähemärki tühikuteta. Käsikirjade esitamise tähtaeg on 1. veebruar 2017, täpsemad tingimused leiab Eesti Kirjanike Liidu kodulehelt www.ekl.ee. Žürii hindab käsikirju anonüümselt.

Romaanivõistluse žüriisse kuuluvad Kirjanike Liidu esimees Karl Martin Sinijärv, dramaturg Heidi Aadma, kirjandus- ja tõlketeadlane Anne Lange, kirjanikud Veiko Belials, Märt Laur ja Holger Kaints, kirjanikud ja Kirjanike Liidu juhatuse liikmed Jan Kaus ning Tiit Aleksejev.

Esimesele taasellukutsutud romaanivõistlusele laekus 94 käsikirja. Esikoha pälvis kirjanik Armin Kõomägi käsikiri „Lui Vutoon“, teise koha vääriliseks valiti Märt Lauri käsikiri „Lahustumine“, kolmanda kohaga pärjati Jim Ashilevi käsikiri „Kehade mets“ ning neljanda koha pälvis Helen Eelranna käsikiri „Suluseis“. Lisaks auhinnalistele kohtadele märgiti ära kuue autori käsikirjad.

Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlus kutsuti taas ellu Eesti erakapitali toel 2014. aastal. Kirjanike Liidu romaanivõistlused toimuvad üle aasta, täna väljakuulutatud võistlus on taasellukutsutud võistlustest teine.

Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlus on 1926. aastal algatatud kirjastuse Loodus romaanivõistluse idee jätkaja ning lähtub oma tegevuses Eesti Romaaniühingu võistluse praktikatest ja põhimõtetest.

Lisainfo:
Peeter Helme
Romaanivõistluse korraldaja
Eesti Kirjanike Liidu juhatuse liige
Tel 5566 6499
E-post peeter.helme@gmail.com
Uudis veebis