Eesti ulmeauhinda Stalker on välja antud 15 aastat ning taaskord on põhjus auhinnast ja selle ajaloost pikemalt rääkida.

Võibolla oleks ma ise seekordse juubeli maha maganud, aga kuna Estcon 2012 organiseeriti juubelihõngulisena, siis palus ürituse seekordne peakorraldaja Veiko Belials mul teha ka statistiline ülevaade, et kes kõige enam Stalkereid on võitnud. Rääkisingi Estconil ulmeauhinna Stalker ajaloost ja suurematest võitjatest, aga et see toimus enne Stalkeri-tseremooniat, siis kajastas mu jutt vaid 14 aasta tulemusi... alljärgnev on aga 15-e aasta kohta.


Nii see algas...

Küsimus Eesti ulmeauhinnaks sai küpseks 1998. aasta alguseks – igatahes kogunesid sel kevadtalvel Eesti Ulmeühingu juhtfiguurid Raul Sulbi, Taavi Tuvikene, käesolevate ridade autor ja kirjanik Veiko Belials ning hakkasid üsna konkreetselt arutama, et milline see auhind võiks olla. Veiko Belials visandas isegi auhinnale statuudi.

Esimest korda kuulutati Stalkeri võitjad välja juba samal aastal, Estcon '98 raames 25. juuli õhtupoolikul. Võitjad kuulutas välja Eesti Ulmeühingu tollane president Raul Sulbi ning auhinnaks oli raamitud diplom ja sinkjas tilgakujuline raketti sümboliseeriv klaaskuju.

Raamatu kategooria tähendas praktiliselt tõlkeraamatuid, sest algupärandeid ei ilmunud, ka ei ilmunud eriti tõlkejutte ning esimesel aastal läks isegi algupäraste juttude hääletus osaliselt rappa. Ulmefänne ei huvitanud eesti autorite jutud, jutuhääletus kukkus plaanitud kujul läbi ning Stalker '98 algupärase jutu auhind anti välja viieliikmelise žürii otsuse põhjal.

1999. aastal oli juba kolm kategooriat – raamat ning pikad ja lühikesed eesti jutud. Stalker 2000 hääletuses oli juba neli kategooriat: parim raamat, parim tõlkejutt ning pikk ja lühikene eesti jutt. Järgmisel aastal lisandus veel parima kogumiku kategooria. 2002. aastal ka parima algupärase raamatu kategooria ning kuue hääletuskategooriaga ongi edasi mindud. Jah, teinekord, kui mõnes kategoorias on liialt vähe teoseid, siis on mõned kategooriad ka ühendatud. Samuti on muutunud hääletuskategooriate nimed, aga see on olnud rohkem aegade muutumisest tingitud iluravi.

Tuleb ka tunnistada, et ametlikult oli auhind aastaid ilma statuudita. Ei, asjaosalistel olid küsimused juba alguses selgeks vaieldud, aga ametlikku statuuti ei olnud. Ametlik statuut aga võeti vastu ja tehti avalikuks alles 2010. aastal. Saab ka niimoodi...

Auhinna algusaastatel hääletasid fännid korraldutoimkonna poolt koostatud nimekirjade põhjal. Koostamisprintsiibiks oli, et nimekirjas oleks ainult stiilipuhas žanriulme. Koos kategooriate lisandumisega leiti, et selline eelnev nimekirjade koostamine pole ehk parim lahendus ning alates 2000. aastast läksid Stalkeri nimekirja kõik eelmisel kalendriaastal eesti keeles esimest korda ilmunud ja vähegi ulmelist momenti sisaldavad teosed. Jah, ka seda otsust on hiljem korduvalt kritiseeritud, aga peamine argument selle otsuse kaitseks oleks just auhinna kandepinna laiendamine. Niimoodi saavad hääletusel osaleda ka need, kes loevad ulmet muu kirjanduse hulgas... alguses oli küll hirm, et kas selline korraldus tõrjub žanriulme kõrvale, aga see hirm oli siiski asjata...

Kõige rohkem hääletajaid oli aastal 2001, mil osales 64 huvilist, kõige viletsam aasta oli 2007, kui osales vaid 19 hääletajat. Eks see osavõtt käib n-ö lainetena: on mitu head aastat ja siis tulevad jälle kehvemad ning kindlasti jätab oma jälje ka see, et kas on mida hääletada. Kui on kehv ulmeaasta, siis on ka hääletajaid vähem.


Enim on võitnud...

Enim Stalkereid võitnud autor ei ole ilmselt kellegile üllatuseks – see on Indrek Hargla, kes on 15-e aasta jooksul võitnud 17 Stalkerit.
4 lühijuttu: «Spitzbergeni nokturn», «Vend Rus», «Vlad», «Emajõe ääres».
8 pikka juttu ja lühiromaani: «Excelsuse konkistadoorid», «Sindbadi kaheksas reis», «Väendru», «Püha Graal – 1984», «Ingellik olevus», «Minu päevad Liinaga», «Doanizarre udulaam», «Jõgeva elavad surnud».
3 kogumikku: «Pan Grpowski üheksa juhtumit», «Roos ja lumekristall», «Suudlevad vampiirid»
2 romaani «French ja Koulu» ja «Suudlevad vampiirid»

Kõige enam Stalkereid on võitnud Indrek Hargla. Pildi autor Veiko Kastanje.

Eesti autoritest võiks teisele kohale asetada Siim Veskimehe, kes on võitnud küll kõigest kolm Stalkerit: lühiromaanid «Keskpäevapimedus», «Kuldhordi teine tulek» ja jutt «Kaugete päevade valgus», aga kelle romaan «Pilvelinnuste ajastu langus» oleks ilmselt ka Stalkeri võitnud, aga 2004. aastal ilmus väga vähe eesti romaane ning algupärase ja tõlkeromaani nimekirjad liideti üheks. Kuid isegi tõlkeromaanidega koos saavutas Siim Veskimehe romaan kolmanda koha.

Kolm Stalkerit on võitnud ka Leo Kunnas, kelle kolmikromaani «Gort Ashryn» kõik köited said auhinnad. Kuna on ka väidetud, et see on tegelikult kõik üks romaan, siis on Kunnas unikaalne autor, kes on saanud ühe teose eest kolm korda auhinna.

Eesti autoritest on kaks Stalkerit veel võitnud.
Veiko Belials: kogumik «Helesiniste Liivade laul» ja jutt «Wereke, wereke, ega sa wesi...».
Karen Orlau: lühijutud «Rannahiidsed» ja «Oraakli surm».
André Trinity: kogumik «Unenägude jumal» ja jutt «Tähtede seis».

Tõlkeautoritest on kõige rohkem Stalkerivõite George R. R. Martinil: jutt «Liivakuningad» ning romaanid «Troonide mäng» ja «Mõõkade maru».

Kaks Stalkerit on võitnud.
Brian Aldiss: kogumik «Kontramorfoos» ja jutt «Totaalne keskkond».
Paolo Bacigalupi: jutud «Flööditüdruk» ja «Liiva ja räbu rahvas».
Orson Scott Card: romaan «Enderi mäng» ja jutt «Kuninglik liha».
William Gibson: kogumik «Põlev kroom» ja jutt «Põlev Kroom».
Sergei Lukjanenko: romaanid «Peegelduste labürint» ja «Öine vahtkond».
Dan Simmons: romaanid «Hyperion» ja «Endymion»
Norman Spinrad: kogumik «Suur lõõsk» ja jutt «Katkuaastate päevikud».
Charles Stross: romaan «Accelerando» ja jutt «Poiss ja tema jumal».
Roger Zelazny: romaanid «Amberi üheksa printsi» ja «Üksildane oktoobriöö»

Alati on oluline valik ning seda kinnitavad Arvi Nikkarevi kolm Stalkerit, mis ta on saanud endakoostatud tõlkeantoloogiate «Aphra», «Muumia» ja «Munk maailma äärel» eest.

Kuigi Stalkeri hääletusel ei hinnata tõlkekvaliteeti, sest seda oleks absurdne nõuda, sest ei ole ju kõik inimesed võimalised tõlget originaaliga võrdlema ja tehtule hinnagut andma... samas, eks kehv tõlge on ka kehv lugemiselamus ning seega on heal tõlkel alati rohkem võiduvõimalusi.

Kõige enam on tõlkijatest Stalkereid võitnud Arvi Nikkarev. Tõsi, tema tõlgitud tekstidest on võidu saanud kuus juttu ja lühiromaani, aga ta on tõlkinud täies mahus kõik need kolm antoloogiat, mis Stalkeri saanud ning samuti Brian Aldissi, Robert Silverbergi ja Norman Spinradi valikkogud, mis samuti auhinna vääriliseks hääletati.

Üsna lähedal Arvi Nikkarevile on ka Juhan Habicht (5 romaani) ning Mario Kivistik (4 romaani ja jutt). Rohkem kui üks tõlge on Stalkeri saanud ka Eva Lutsul (2 juttu) ja Tanel Rõigasel (2 romaani).

Kuidas edasi..?

Ilmselt juba järgmisel aastal lisandub uus kategooria, täpsemalt läheb tõlkejuttude kategooria kaheks: pikad jutud ja lühijutud. 100% kindel see pole, aga mitu aastat on see idee siin ja seal üles kerkinud, sai seda ka mitme inimesega viimasel Estconil arutatud ja vastuvõtt oli enam kui positiivne. Tõlkejutte on hakanud sedavõrd rohkelt ilmuma ning tundub ääretult jabur, et ühes kategoorias peavad omavahel võistlema praktiliselt romaani mõõtu lühiromaanid, mõneleheküljelised laastud ja kõik sinna vahelejääv.

Ka on käidud välja idee, et võiks hakata välja andma parima ulmeartikli Stalkerit. See idee on natuke segasem ja ei tekita ka eriti optimismi, sest on raske ette kujutada, et selline kategooria erilist entusiastlikku vastuvõttu leiab. Samas oleks ju tore, kui ka maakeelsete ulmealaste aimetekstide autoritel oleks oma auhind. Järsku peaks seda siiski otsustama žürii, või siis hääletavad fännid, aga eelnevalt koostatud nimekirjade põhjal. Tekste ju oleks, millest valida...

Tahaks loota, et viie aasta pärast saab pidada auhinna kahekümnendat juubelit ja kümne aasta pärast esimest veerandsajandit. Eks ulme kirjastamine Eestis käib mõõnade ja tõusudega, aga kõige kiuste on eesti keel veel olemas ja on ka inimesed, kes selles keeles kirjutavad ja sellesse keelde tõlgivad.


Kogu info Stalkeri võitjatest: www.ulme.ee/stalker