Raamatut reklaamitakse tagakaanel kui teravmeelset ja naljakat linnaulmet, milles alkohol on maagiline ja deemonid reaalsed. Deemonite reaalsus jääb eelnevast väitest hoolimata lugejale üpriski kaugeks, sest tegelased suudavad üleloomulikke olendeid näha ja nendega võidelda vaid alkoholijoobes.
Loo peategelane Bailey Chen on äsja lõpetanud ülikooli ja saab tööd ühes Chicago baaris, milles segatakse kokku maagilisi kokteile. Võlujookide joojad saavad endale üleloomulikud võimed, näevad verejanulisi koletisi ja võitlevad nendega. Kõlab nagu tugev deliirium, milles viibides nähakse, püütakse kinni ja hammustatakse sakummiks peale väikesi viinakuradeid.
Paralleelselt kollitapmisega areneb süžees ka armulugu peategelasest neiu ja tema kunagise lapsepõlvesõbra vahel, kellest on nüüdseks saanud tema juhendaja baaritöös. Asjad muudab keeruliseks see, et noormehe süda pole enam vaba ning tema kallimaks on kena deemonikütt.
Üldjoontes on tegemist hoogsa noorteromaaniga, mis meenutab oma sisu poolest tuntud „Vampiiritapja Buffy´t“, „Võluväge“ ja teisi sarnaseid telesarju. Tremensiteks nimetatud deemoneid tapetakse kõige käepärasega, nagu näiteks liiklusmärkide ja auto kojameestega. Igasugused teravad esemed, mida saab kellestki läbi virutada, lähevad loosi. Tankiks kasutatakse ratastel veerevat prügikasti ja isegi kanalisatsioonikaevu luuk osutub tõhusaks relvaks.
Tegelasi on palju, kuid enamus neist jäävad üpriski pealiskaudseteks ning karakterit ja elulugu seletatakse lahti ainult Bailey`l. Punkarist kõrvaltegelane Bucket tunnistab ühes stseenis, et ta on transsooline ja sinnapaika see teema jääbki. Rohkem sellel enam ei peatuta.
Kuna raamat on suhteliselt õhuke ja sellestki poole moodustavad vaimukate kirjeldustega vürtsitatud maagiliste kokteilide retseptid, jääb lugejale tunne, nagu poleks Paul Krueger viitsinud oma teose kallal rohkem vaeva näha. On tegevuskoht, inimesed ja palju kaklust, aga sügavamat sisu pole. Kuigi dialoogid venivad lehekülgede pikkuseks ja ruumielementide kirjeldused on põhjalikud, ei vii need lugu kuigi palju edasi.
Soovitaks seda raamatut lugemiseks teismelistele, kes otsivad kergemat lugemisvara. Liigselt mõtlema ei pea ja põnevust jätkub viimaste lehekülgedeni. Just nagu noortesarjas.
