Kujutlegem hetkeks ette dimensioonidevahelist raamatukogu! See on koht, kus aeg ei voola ning lugemisvaraga täidetud riiulid ulatuvad kümnete kilomeetrite kaugusele. Kahjuks ei ole raamatukogu lugejatele avatud, vaid keskendub vaid uurimistööde tegemisele ning rariteetide kogumisele ja säilitamisele.
Just sellise raamatukogu hoidja on Irene. Raamatukoguhoidjate töögi pole tolles kummalises paigas päris tavaline. Nimelt käivad nad erinevatest dimensioonidest raamatuid kogumas. Dimensioone on palju ning igaühega neist on seotud eripärad. Vahel on kogumise põhjuseks teose ainulaadsus, vahel soovitakse justnimelt ühe raamatu mitmeid sarnaseid versioone leida – „Faust“, mis erineb sõna võrra naaberdimensioonis sündinust või jutukogu, mille jutud on teises järjestuses. Dimensioone on palju ning igasse neist läheb Raamatukogust uks, üldjuhul mõnda keskraamatukokku. Osa dimensioone on meie maailmaga sarnased (eks meie omagi ole üks paljudest), kuid osa erinevamad kui mõned teised. Mõnes maailmas on maagia võimalik, teises tehnoloogia kõrgelt arenenud, kolmandas kirjutas sealne Émile Zola pilkeloolise näidendi "Söekaevurid".
Kohe raamatu alguses pannakse lugeja vastamisi põgenemisega. Irene, kes on kätte saanud vajaliku raamatu (selle nimel kuude viisi teenijatüdrukuks maskeerunult koolimaja koristanud ning viimasel hetkel vajaliku raamatu varastanud), peab kiiremas korras Raamatukokku jõudma, sest vargus avastati peaaegu enne selle toime panemist ning kinnilangemine ei ole valikus.
Kui tüdruk Raamatukokku jõuab ning veel enne kui korralikult hinge tõmmata suudab, puhkusest rääkimata, antakse talle kaasa õpipoiss ning suunatakse uuele missioonile. Missioon ei ole lihtne ning siingi lisandub krimihõnguline liin. Raamat, mida Irene otsib, ei ole midagi erilist ̶ Grimmid on muinasjutte kirjutanud nii paljudes dimensioonides. Ometi on just siinne versioon see, mida Raamatukogu vajab – selles raamatus on lisalugusid, mida mujal ei ole, lugusid, mis paljastavad killukesi raamatukogust. Missioon on niigi keeruline, sest maailm, millesse Irene siseneb, on kaosest nakatunud. Peagi selgub, et raamatu omanik on mõrvatud, raamat oma kohalt kadunud või varastatud ja dimensioonis on hoiatus Raamatukogu vihaseima vaenlase kohta. Lihtsamaks ei tee olukorda seegi, et kiuslik töökaaslane Irene'l tööd käest tahab võtta ning õpipoiss Kai on kõik muud kui tavaline noormees.
Äärmiselt hoogne ja muhe raamat, mis sobib lugemiseks ühtviisi nii varateismelisele kui täiskasvanu, olles kergestimõistetav, kuid kindlasti mitte liiglihtsakoeline. Lugesin vaimustusega ning maadlen siiani probleemiga, et kas jaksan järgmise osa eestikeelse tõlke ära oodata või libiseb silm enne ingliskeelset versiooni ostma. Igal juhul on tegemist sarjaga, mille edasist ilmumist ma suure põnevusega ootan.
