Triin LoideVärske kanarbikukuine Reaktor on peale pikka hammaste krigistamist ja oigamist, tähtaegade mõnuga ülelaskmisi ja (pea)toimetajatepoolseid paanikahooge üles saanud. Kahesaja aasta eest nentis Franklin, et siin ilmas pole miski kindel peale surma ja maksude, anno domini ütleb Loide optimistlikult, et miski pole kindel peale surma, maksude ja Reaktori. Ulme juures on vanade väärtuste ümberhindamine ja progress alati olulisel kohal olnud.

Seekordne number on üsna arvustusterohke - leiab raamatuarvustusi, mänguarvustusi ja nii Tõnis kui ka Jürka on mõlemad taas platsis, et eelmise numbri originaaljuttudele korralikult hagu anda. Arvustusi pidi isegi rohkem olema, aga kui Reaktor on kindel, siis see, mis Reaktorisse sisse läheb, pole sugugi nii kindel - inimesi tabavad haigused, tööülesanded ja mõnikord harva isegi eraelu. Ka ise kipun tihtipeale hädas olema sellega, et päevas on ainult 24 tundi ja peale pikka tööpäeva, mille käigus ma pean lugema ja teksti töötlema, tahaks kodus teha ükskõik mida muud peale teksti lugemise, sest silmad ajavad tuld välja juba. Sellest numbrist jäid seekord välja nii Ene Kallase kui minu arvustus värskele Tuumahiiule, sest me lihtsalt ei jaksanud. Lähevad oktoobrisse! Vabandust, Eva, luban, et selle võrra tulevad tõhusamad ja pikemad arvustused!

Aga au ja kiitus neile, kes oma asjadega valmis said - Jakob Rosin arvustab värsket Tuumahiidu, Agur luges Kivirüüdi "Väravat" ja mänguarvustajana sai käe valgeks Aap Toming, kes arvustas "Prey"-d. Loodan, et Aap teeb meile ka tulevikus kaastööd - mis võiks olla parem kui saada mängude mängimiseks täiesti asine õigustus? Kirjutan arvustust! Sama teed on ka Metsavana läinud - tema mängis "Children of the Dead Earth" nimelist mängu. Olge südamest tänatud, poisid, nüüd tahan mina ka neid mängida, aga mul pole selleks aega.

Aga käige mu sõnade ja mitte mu tegude järgi ja saatke oma tööd ikka võimalikult vara toimetusele ära. Ma ei küsi seda tingimata enda pärast, vaid see on kõigile asjapooltele mugavam - lood tahavad üldjuhul natuke toimetamist ja ülelugemist saada, keeletoimetaja võiks ka teksti üle rehitseda ja see on pigem reegel, mitte erand, et autoritel endal tekib ka peale teksti settidalaskmist mõtteid juurde. Saan tihtipeale palveid, et: "Oi, kuule, vaata ma kirjutasin seal nii, ma muudaks selle ümber!" Mina võiksin ju tekstid ka ilma toimetamata üles panna, geneetika pole mulle sellist featuuri nagu "punastamine" ette näinud, aga ma tahaks suhtuda kõigisse tekstidesse austuse ja tähelepanuga, mida need väärivad. Tekstid saavad parema läike ja vormi, kui need värske pilguga üle lugeda ja neil pisut settida lasta. Eriti erinumbrite puhul on see oluline ja oktoober on horror-eri, kuhu on oodata 2-3 korda niipalju juttusid kui tavaliselt. Palun saatke asjad ära pigem varem kui hiljem, sest muidu on väga raske neile illustratsioone saada! Enamikele autoritele on illustratsioonide olemasolu väga meeltmööda olnud, nii et...

Mis puutub toimetusele asjade saatmisesse, siis tuletan ka meelde, et Reaktor ootab igasuguseid kaastöid - oleme seisukohal, et kirjandus pole jänes, et eest ära jookseb; ja sama seisukoht ka filmidega. Vabalt võib arvustada ja mõtiskleda vanemate raamatute ja filmide üle, eriti hea oleks 2-3 raamatust, filmist või mängust koosnev võrdlev arvustuste-analüüsi komplekt. Nii et ennast ei pea tingimata piirama ainult uudiskirjanduse ja värskelt kinos jooksvate filmidega, võib vabalt oodata kuniks filmid, ee, muudesse kanalitesse jõuavad. Arvustused ja soovitused on tähtsad, eriti tänapäeva maailmas, kus valitseb totaalne ja täielik info üleküllus ja võib vist isegi öelda, et infokaos. Mul on lugemisnimekirjas hetkel kümneid raamatuid ja ma ei oska kuskilt alustada! Nii et kui vaatad, loed, näed midagi, mis on mõnus ja sa tunned, et see võiks ka teistele meeldida, siis arvusta seda asja BAAS-is või kirjuta meile pikem arvustus!

Aga ma olen juba piisavalt heietanud, nii et tutvustan uut numbrit edasi - seekord on meil teile pakkuda kolm uut juttu, kõik natuke omamoodi, nii et peaks jällegi olema midagi igale maitsele. Laura Loolaid on kirjutanud muheda loo, omalaadse ümbertöötluse Kreutzwaldi kuulsast muinasjutust. Ma ei oskagi seda žanriliselt määratleda, kange tahtmine oleks seda ugriulmeks nimetada, aga selle peale saaksin ma võib-olla mõne anonüümse ähvarduskirja. Inimesed on žanrinimetuste osas üllatavalt tundlikud. Uue ja väga hea loo on kirjutanud ka Manfred Kalmsten, kes ilmselt jahib uut Stalkerit; seda võiks lahterdada fantasy-ks või ehk isegiurban fantasyks. Linnaulme...? Ja lõpuks on meil teile esitada ka Reaktori uue autori Ander Skarbi teos "Valiant" - seda on raske üldse kuskile paigutada, sest teos sõidab mõnuga läbi mitmete erinevate setting-ute ja žanrite. Reaktor tänab lugude tublisid illustraatoreid - Kärt Mikli, Kadri Umbleja ja Toivo Tooming. Muide, siinkohal ka kerge mõtteaines kaastöölistele - kui teile keegi meie illustraatoritest meeldib, siis andke aga julgesti tööd esitades teada, kindlasti saate endale meeldiva illustraatori. Aga eks siin kehtib see, et kes ees, see mees, nii et vaata ülevaltpoolt mida oma kaastöödega teha.

Seekordne intervjueeritav oli Krafinna de Kraax, õnnesoovid sai endale Nigel John Dermot Neill ja septembrikuine ulmestaar on Taivo Rist.

Traditsiooniliselt leiab käesolevast numbrist ka uudiskirjandust, kerge ülevaate ulmkonnakroonikast, Agur käis roboteid vaatamas - Reaktor toetab meie tulevasi ülemvalitsejaid igati, kaua kestku nende kood ja olgu hästi hallatud nende raud! - ja seekord meil isegi on värske valik priskeid lahingponisid!

Aga kogu sisukorda pole mõtet ette lugeda, hakake aga otsast lugema. Loodan siiralt, et teile Reaktor meeldib - head lugemist!

Triin & toimetus


Kaanepildi autor on Triin Nuut.
Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0524)