Kuigi esimesed raamatud Geralti lugudega ilmusid juba '92 aastal, sai Geralt Riiviast kinopublikule tuttavaks alles uue aastatuhande alguses, kui 2001 Poolas vändati lavateos „Wiedzmin“ (inglise keeles „The Hexer“). Aastake hiljem lasti sama näitlejaskonnaga välja ka 13-osaline sari. Mõlemas mängib peaosalist Geralti Michal Zebrowski.

Sarjast

Mainin kohe alguses ära – vältimaks hilisemaid arusaamatusi – et olen nõiduri sarjast lugenud vaid äsjailmunud „Viimast soovi“. Kui raamatu näol on meil tegemist põhimõtteliselt jutukogumikuga, mis kronoloogiliselt ühes jadas ei jookse, siis sarjas on kõik omal kohal.

Lugu algab sellega, kuidas vana nõidur tuleb talusse saatuse lapse järele, kes on enne sündi ära lubatud (ka eesti mütoloogias esineb selliseid juhuseid: „Anna mulle see, mida sa esimesena oma väravast sisenedes näed.“). Sealt algab Geralti tee nõidurina: tema rohuproov, treeningud ning lõpuks rändamine täisväärtusliku kollikütina. Sarjas seletatakse kenasti ära Geralti vastuoluline loomus – pool nõidur, pool inimene. Väga ilusti näidatakse ka nõidurite treeninguid ning karistusviise Kaer Morhenis ning kõigi teiste vihkamist Geralti vastu vaid lihtsalt seepärast, et ta nõidurite aukoodeksist teistmoodi aru saab. Jah, nõidurid ei ole üldiselt just kõige taibukamad, kuna rohuproov, mis neile funktsioneerimiseks vajalikud võimed annab (pimedas nägemine, kiirem reaktsioon jne) vähendab üldjuhul ka nende IQ-d.

Pärast viimast katset, mille tigedad nõidurid talle ette seavad, saab Geralt kätte oma mõõgad ning ameti-amuleti. Sealt algab seiklus mööda maid, millest hiljem moodustub Nilfgaardi impeerium. Oma rännakutel kohtub ta paljude inimeste ning mitte-inimestega, kellega tutvus areneb millekski enamaks (ei ole vaid seksuaalse alatooniga, kuid ka seda). Kuna erinevalt teistest nõiduritest on Geralt seksuaalselt aktiivne, leidub seriaalis ka mõni seksistseen. Ja kuigi huumori mõttes on sari pisut kuivavõitu, ei ole see täiesti välja jäetud ning nii mõnigi koht võtab vähemalt muigama. Seevastu madinat ja mõnusat mõõga-koreograafiat näeb päris tihti.

Üldjuhul jääb sari raamatule truuks, erinedes siiski kohati kategooriliselt kirjasõnast. Kokkusaamist Yenniferiga, mida raamatu lõpupoole kenasti kirjeldatakse, jäetakse sarjas täiesti mainimata. See-eest on aga põnev jälgida Geralti tegelaskuju arengut läbi seriaali. Võrreldes äsja Kaer Morhnist tulnud naiivset ja noorukest kollikütti sarja lõpus esineva mõneti sügavasse filosoofiasse langeva nõiduriga, on erinevus selgelt näha.

Väga huvitav on autori/stsenaristi nägemus haldjatest, kes inimeste kuningriikidest välja aetuna on liialt kõrgid, et oma rõhujatega kaubandussuhteid luua või kerjama minna. Seevastu asuvad nad varastama ning sellega teenivad nad ära inimeste põhjendatud viha. Esialgu on tegu lihtsa rassilise rõhumisega, mis sarja keskel areneb välja tõsiseks holokaustiks. Huvitaval kombel aga kiusatakse taga vaid haldjaid (elfe), kuid päkapikud (pöialpoisid) jäetakse üldjuhul rahule. Samas võib see olla tingitud asjaolust, et päkapikud pakuvad oma teeneid hinnatud palgasõduritena kohalikele ülikutele. Heaks näiteks on Dennis Cranmer, kuid sarjas näeb neid veelgi.

Kannatumatuid vaatajaid võib muidugi häirida mõneti pikad dialoogid inimeseks olemise ning muu filosoofia, millest Geralt kogu sarja läbivalt üritab läbi hammustada. Suuremaid graafikapedante võib häirima hakata ka efektide kohati keskmisest madalam kvaliteet, kuid seda on märgata vaid paaris kohas. Üheks õnnestunumaks osaks sarja juures aga on heliriba, mis on ekraniseeringu juures tõesti kui rusikas silmaauku.

Seega, kui inimloomuse üle arutlemine ei häiri või häirib vaid vähe, siis on selle sarja näol tegemist tõelise pärliga, mis peaks rahuldama iga nõiduri-teemast vähegi huvitunud isiku visuaalsele ning kuuldavale kvaliteedile esitatud nõuded.

Filmist

Tundub, et kusagil sarja tegemise ajal muutus fännide või rahalise olukorra surve niivõrd tugevaks, et otsustati anda välja olemasolevast materjalist tehtud film. Põhimõtteliselt ongi tegu kahe tunni sisse surutud kogu sarja süžeega, millest on välja jäetud praktiliselt kogu seriaali esimene pool. Samad näitlejad, sama hea heliriba ning kõik filmis nähtavad lõigud kattuvad üks-ühelt sarjas olevaga. Läbi häda saab sellest läbi hammustatud, kuid soovitaks siiski oma aega investeerida eelmainitud pikemasse lavateosesse.

Siin aga sarja esimese osa jupike: jupike
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0389)