jyrkaJuunikuu jutte lugedes keerles mul korduvalt peas väljend „Erektorijärgne pohmakas“. Noh, et vähe materjali ja tase ka selline põhjakaapeline...

Paadikapten – Taaskohtumine
Erektorist loetud Paadikapteni jutust parem, aga vaid kröömike ja ega ma rohkem selle mehe asju lugenud pole...
Väga lühike jutt ning seetõttu ei saa ma ka sisust kuigi palju rääkida, sest vähegi pikem seletamine oleks liiast. Peategelaseks on paadialune, selline elule jalgu jäänud mees, kes kuidagi kulgeb ja midagi meenutab... eks ma sain aru, kes see mees on ja sain ehk ka pisut varem aru, kui autor plaanis.
Suurem probleem on pigem, et minule kui lugejale oli see jutt üsna mõttetu. Jah, midagi toimus, üks ideepojuke oli kah, aga seda on kuidagi liiga vähe. Tasemel profi tehtuna oleks see ehk loetavam ja isegi nauditavam, aga poleks see ka siis midagi erilist.
5/10

Karmo Talts – Ära kunagi usalda poolasid
Tüüpiline algaja jutt, aga kõigest järjekorras...
Sisuks on kuninga salakuulaja retk mässulise vasalli maadele. Fantasy ja puha, maagia, relvad, madin jne.
Kirja on pandud see aga päris kehvalt, et mitte hullemini öelda. Algab eikusagilt ja saab ka eikusagil otsa – võib-olla on osa sarjast, aga ma pole selles kuigi kindel. Samas, seda alguses olevat eelmise retke jääkmeenutusi poleks üldse vaja, sest midagi need jutule juurde ei anna, lihtsalt segavad. Jutt ise on telegramlikus stiilis: mine sinna, tee seda, lahenda olukord. Peategelane läheb, teeb ja lahendab ning lugejal pinge puudub, sest peategelane on sedavõrd kõva ja tore mees, et tal lihtsalt peab õnnestuma. Pealegi puudub autoril ettekujutus mastaapidest, sest tegevus toimub üsna hõreda asustusega kohtades ning võõras, kes seal ringi luusib ja küsimusi esitab, hakkaks kohe silma ja ärataks kahtlusi. Olgu, hakkas ja ärataski, aga lossis peaks ikka iga vahimees inimesi nägupidi teadma, eriti siseruumides...
Parem pole olukord ka keele- ja stiilirindel. Selle jutu lugemine tõesti väsitas... meenutan, et tegu peaks olema hoogsa seiklusjutuga. Väsitas just liigne sõnamudru, et asju oleks saanud ja pidanuks lihtsamini ja selgemalt ütlema. Ka häirisid mind selle fantasy-maailma rahvaste ja rasside-liikide nimed, noh need poolad ja küünarpikud – minul need pigem segasid lugemist. Ja see ei ole hea.
Iseäranis ärritas mind jutu lõpp, sest see polnud muu jutuga proportsioonis... et kiirustav ja pinnapealne. Ükskõikne samuti, sest hulk inimesi sai otsa, aga autorile ei paista see üldse korda minevat...
4/10

Maks Hull – Torm
Mitte kõige pikem jutt, aga kõvasti parem kui kaks eelmist... iseküsimus, kas see nüüd suur kiitus on.
Selline meeleoluline, kergelt poeetiline lugu väega tüdrukust ja Tormist.
Ma ei saaks öelda, et ma jutu lugemist väga nautinud oleks, aga pärast eelmist oli mõnus ikka küll. Nautimist segas vist ka see, et mulle ei lähe taolised lood korda. Kuid autor sai enesele võetud ülesandega enam-vähem hakkama...
7/10

Lõpetuseks tahaks ma öelda, et suhteliselt lahja number, et just algupäraste juttude poolelt. Kaks teksti olid sellised, mida vabatahtlikult ei loeks, kolmanda neelad alla, aga erilist maitseelamust ikka ei saa.
Ma saan aru, et autorid on algajad jne, aga vaadake palun peeglisse ja küsige endilt ausalt, kas te ise tahaksite selliseid jutte lugeda. Ma saan aru, et omaenda tehtut on raske kõrvalvaataja pilguga mõõta, aga proovige... proovige lugeda kiusliku pilguga.
Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0632)