Lätis hakkab uusi Reaktori huviorbiiti sattuvaid messe järjest juurde tulema. Unicon on aastaid olnud üritus, mida Reaktor ka kajastanud on, ning eelmisel aastal toimus Balticon, kuhu meie välkreporterid samuti jõudsid. Vaid Latcon, mis toimus nädala eest, jäi logistilstel põhjustel kuidagi ei jõudnud. 26.-27. mai toimus aga Riias Kipsala rahvusvahelistes näitusesaalides esimene Hypertown 2018, mis kujutas end rolli-, laua- ja arvutimängude (khm… e-sport), cosplay ning tehnoloogiamessi.


Kuna muud asjatoimetused võtsid aja ära, siis jõudsin messile alles laupäeva õhtul, mis osad meelelahutused oli juba lõppenud, kuid melu oli siiski täies hoos. Esimese asjana kuulsin dub-stepisarnast muusikat, mis oli küll väga kehv, kuid see-eest kohutavalt vali. Sisse minnes küsisin igaks juhuks ka letiteenindajalt, et kas see tüüp väljas ikka teab, et ta kehva mussi laseb – äkki keegi ei ole talle öelnud ning sihukese tümaka peale võib kuulmine pikapeale halvaks küll muutuda. Lubati ütlema minna.

Lauaservast sai haaratud ka festivali kava, millel koos festivali kaardiga oli ühe A4 jagu kasulikku informatsiooni. Nemad aga olid teinud sellest neljalehelise vihiku, millest poole moodustas nende suur logo, sponsorid (arusaadav) ning reklaam (ei ole hea näitaja täita ¼ oma kavast reklaamiga). Kusjuures ei mingit informatsiooni selle kohta, kes kusagil esineb ega isegi mingit infot messi enda kohta. Kui minimaalne informatsioon oli eesmärk, siis oleks saanud selle kenasti ära mahutada ka ühele leheküljele.

Brain Games oma lauamänguvalikuga. Kuigi valik oli kasin, oli igale maitsele midagi – ka mina leidsid sealt endale sobiva „Troonide mängu”.
Mess ise oli üpris pirakatesse ruumidesse paigutatud ning seal jagus ruumi kõigile ja peaaegu kõigele: ühes nurgas olid laua- ja rollimängud, teises laserilahingud, airsofti lasketiir, pingpongi lauad jne. Selle keskele jäid tehnikanäitus ja suur auditoorium, kus toimus ka cosplay võistlus. Teine suur ettekannetesaal jäi teisele korrusele ja selle olid suuresti hõivanud kohalikud youtuuberid oma paneelide ja vestlustega, mis, niipalju kui mina nägin, olid kõik läti keeles. Nännimüük toimus kohe sissekäigu kõrval, mis oli festivalikaardil märgitud sama määrdunud rohelise värviga, mis oli kavas märgitud Gamedev üritustega, tekitades minus veelgi enam kahtlust ürituse korraldajate pädevuses.


Minu kahtlused aga panid unustama Läti rollimängurite seltskond, kellega sai pikalt juttu aetud ning neid Estconilegi kutsutud ning kontakte vahetatud. Tundub, et sealne seltskond on üpris aktiivne ning festivalil toimus erinevate mängujuhtide käe all 4-5 mängu korraga. 2-tunniliste seanssidena veeti selliseid 4 tükki päevas. Üks neist oli ka inglise keeles, kuid kuna tahtsin natuke rohkem ringi vaadata, siis ei hakanud seal kohta ära võtma. Seda enam, et mängusüsteem oli d20…

Rollimängijad „Seiklejate gildist” (orig. Dēkaiņu Ģilde)
Ka ettekanded ei olnud ürituse kavast puudu – peamiselt toimusid need youtuuberite või cosplayerite aladel. Käisin ise kuulamas ettekannet tiibade valmistamisest. Esinev neiu rääkis väga asjalikku juttu ning hiljem sai temaga ka juttu tehtud ning ideesid pakutud.

Vanem generatsioon jälgimas uut generatsiooni nende elukeskkonnas.
Ainukeseks nuhtluseks nii rollimänguritele kui ettekande pidajatele oli kõikjal kostuv muusika. Festivalil on päris palju rahvast ning müra oli piisavalt – miks on vaja veel keskkonda reostada heliga, mis mõnele ei pruugi meeldida. Ma ei ütle, et muusika sitt oli – seda muidugi kohati ka -, kuid vaesed mängujuhid rollimängijate sektsioonis, kus neil olid tohutusuures saalis maksimaalselt 4 m seinad ümber (ilma laeta), käisid kohati mängija juurest mängija juurde, et neile midagi öelda. Cosplayerite auditoorium oli küll paremas seisus (kõrgemad tekstiilseinad saali laeni välja), kuid nad olid ka kõlarile lähemal, mistõttu ei olnud ka sealsete ettekannete pidajate elu just meelakkumine.

Käisin ka kildiga uurimas, kas ma võin sellega sõita. Härrasmees naeris vaid ja osutas kildile...
Mäng „Bakterial Overtake”, millest ma laupäevaõdakusel näperdamisel midagi aru ei saanud, osutus pühapäevasel lähemal uurimisel täiesti omamoodi kontseptsiooniks. Tundus sihuke äge mäng, kus sa esindasid baktereid, olles võimeline end geneetiliselt parandama, tugevamaid viirusi looma ning aeg-ajalt Musta Surmana maakera laastada. Püüdsin esiti tükk aega mingit juhendit leida. Kahel nutikutega laual olid tekstiga lehekesed, kuid minu omal ei olnud. Haarasin siis teise laua pealt ühe ning asusin uurima. Pusisin mis ma pusisin, kuid abi ei sellesti. Lõpuks leidsin mängust seest miskit „Help” sektsiooni. Alles siis taipasin, et mängu tegevus seisneb motoorse rahutuse leevindamises – sa toksid sõrmedega, luues sedasi baktereid. Pärast mõnda William Tell Oveture’i oli mul juba piisavalt punkte, et panna tööle esimesed teadusprotsessid, mis võtsid aega tunde, mille ajal võid sa tänaval jalutades oma seadmel rõõmsalt sõrmedega ”Seagulls! (Stop It Now)” rütmi trummeldada.

Hash Rush: nunnu välimusega mäng, kuid nende demo oli küllaltki piiratud. Väidetavalt pidi see saama seotuks ka mingit sorti krüptorahaga.
Lisaks mulle isiklikku huvi pakkunud LEGO Mindstorms demojatele, oli messil ka tohutu hulk kõiksugu atraktsioone. Tundub, et VR on tõusev trend – messil oli 3-4 VR-demojat, mis olid tohutult populaarsed; mina igastahes jaole ei saanud. Küll aga juhtusin laupäeva õhtul kokku droidide võiduajajatega, kes korraldasid sealset võiduajamist. Anti mulle siis VR prillid ning öeldi, et kae sisse. Kuna tasuta kogemusest on raske ära öelda, siis viskasin pilgu sisse, kus droidikaamera püütud valgus kargas otse sinu silmadesse ning pean tunnistama, et see oli äge. Pühapäeval sain ära proovida ka droidi juhtimise simulaatori arvutiekraanilt puldiga ning kuigi see jäi natuke eelmiselt päevalt saadud kogemusele alla, oli see rohkem akadeemiline. Aga äge oleks sõita kuhugi põldude vahele droidi ja VR prillidega ümbrust vaatama. Kujutan ette, et sedasorti taju edastamine võib olla väga vahva.

Huviline katsetamas VR lendamist.
Tore mess ning kuigi on täheldada mõningaid korralduslikke vigu, siis mis sa esimese korra kohta ikka ära teed. Loodame, et teine tuleb parem, kuna tegu ei ole üldse halva messiga (kui nad pideva muusikamängimise ära jätaks), mida meie cosplayerid, rollimängurid või lauamängurid külastada võiks.

Promomas Eesti ulmet ning kogudes nodi (õlu on särgi taga ning loomulikult olin ma võtte tegemise ajaks särgitu)