Kirjastus Fantaasia





Eneseväärikusel pole sellega mingit pistmist
Heinrich Weinberg
Sari: Sündmuste horisont

Teckland Leathercord on tavalise kolkaplaneedi kolkaülikooli lektor – vähemalt enda meelest. Ühel päeval aga tapetakse jõhkralt ta naine ja süüdistatakse selles teda...

„Teckland Leathercord!!!” kõlas kusagilt eemalt vali hüüd.
Võpatasin (nagu omal ajal, kui isa oli mind pahanduselt tabanud) ja pöördusin vaatama, kes mind hüüdis. Turvakontrollist rabeles läbi seltskond tegelasi, kelle väljanägemine ja käes olevad relvad lubasid neid pidada mingit sorti seadusesilmadeks. Kõlas ehmunud hüüatusi ja tekkis tagasihoidlik segadus – tavakodanikud ja jaama teenindav personal reageerisid relvadele ülemäärase ärevusega.
Minu parimates ettekujutlustes lõppenuks kohtumine pearahaküttide või korravalvurite või auväärse InterPol’i agentidega kireva tulevahetuse, suitsu, sädemete, totaalse kaosega vastase leeris, hüpete, põigete ja napilt-napilt pihtasaamisest pääsemisega (noh, võib-olla ka mõne kergema tabamusega, millest adrenaliini toel vastu kõiki tõenäosusi üle ollakse) ja viimases vaatuses kindlasti aegluubis jooksmisega sulguvate õhulüüsi väravate poole. Teisel pool lüüsi oleks pääsemine „Tähetolmu” turvalise sisemuse näol. /…/
Tegelik elu on erinev sellest, mida loome oma fantaasiates.

Kirjastus Tänapäev




Novembriöö kirjad
Mairi Laurik

Eesti teadlaste läbimurre nanotehnoloogias on siia toonud teistmoodi rahasid ja uusi vajadusi.‭ ‬Sajandi viimase veerandi alguseks on praeguse Tamsalu kohale püstitatud hiiglaslik tehas.‭ ‬Koos teaduskeskuse,‭ ‬töölistele mõeldud elamiste ning organisatoorse ja meelelahutusliku infrastruktuuriga moodustub kõrge betoonmüüriga piiratud tehaselinn.‭ ‬Või Kummituslinn,‭ ‬Tondilinn,‭ ‬Maailmalinn,‭ ‬nagu seda kutsutakse väljaspool müüri.‭ ‬Keire on suurema osa oma teadlikust elust elanud just müüri taha jäävas linnas,‭ ‬alul omast tahtest,‭ ‬siis olude sunnil.‭ ‬Käesolevas raamatus jutustab naine isiklikku Tamsalu-lugu kirjade vahendusel oma elukaaslasele.‭ ‬Tondilinn‭ – ‬see oli Tamsalu teine nimetus neil linna algusaastatel.‭ ‬Siis kui tehasehooned alles kerkisid ja maa-alused trassid ehitati,‭ ‬siis kui linna veel eraautosid lubati ja sõjaväeline osa polnud arenenud tänasele tasemele‭ – ‬tol ajal juhtus seal liiga palju veidraid õnnetusi.‭ ‬Nüüdseks on linn õppinud,‭ ‬kohandunud ümber,‭ ‬valmistunud probleemideks ja samas neid märksa paremini vältiv.‭ ‬Mina ja veel paarkümmend õnnetut olime Tamsalu viimased‭ „‬äärmised ebaõnnestumised‭” ‬ja isegi meie tulime sellest siiski eluga välja‭! ‬Vähemalt enamik meist,‭ ‬kuid nii on see vist alati nende suurte õnnetustega‭ – ‬ikka leidub neid,‭ ‬kelle jaoks tuleb abi liiga hilja või oskamatult.‭ ‬MAIRI LAURIK on võitnud Tänapäeva noorteromaanivõistluse teosega‭ „‬Mina olen Surm‭” (‬Tänapäev,‭ ‬2016‭)‬.‭ ‬Tema romaan‭ „‬Süsteem‭” (‬Fantaasia,‭ ‬2016‭) ‬märgiti ära Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel.�

Kirjastus Paradiis





Doanizarre udulaam
Indrek Hargla‭

Põnev,‭ ‬fantaasiarikas ja väga värvikalt kirja pandud lühiromaan‭ „‬Doanizarre udulaam‭“ ‬ilmus esmakordselt‭ ‬2009.‭ ‬aastal ja võitis Eesti ulmeauhinna.

See lugu räägib noormehest nimega Asger,‭ ‬kes on kirjanik ja elab Doanizarre-nimelises linnas.‭ ‬Doanizarre on rahulik ja vanamoodne koht Skaaria kuningriigis,‭ ‬kus inimesed elavad vähemalt saja aasta vanuseks,‭ ‬kus liigutakse üleskeeratavate tõldadega ning taibukamad meistrid ehitavad mehaanilisi inimesi.‭ ‬Seda maailma ähvardab aga kummaline pealetungiv udulaam,‭ ‬mida läheb uurima teaduslik ekspeditsioon.‭ ‬Ka kirjanik Asger kutsutakse kaasa,‭ ‬sest ta on ju võõramaalane ja tulnud kusagilt udulaama-tagusest riigist.‭ ‬Mida lähemale jõutakse udulaamale,‭ ‬seda rohkem hakkab avanema ka Asgeri päritolu kohutav saladus.‭ ‬Ja just Asgerist peab saama kangelane,‭ ‬kelle maagilised teadmised võivad Doanizarre hävingust päästa.

Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jne näol. Meie aadress küberavarustes on: toimetus@ulmeajakiri.ee
Oktoober 2017 (20)
September 2017 (15)
August 2017 (19)
Juuli 2017 (21)
Juuni 2017 (19)
Mai 2017 (23)
Aprill 2017 (19)
Märts 2017 (18)
Veebruar 2017 (19)
Jaanuar 2017 (18)
Peatoimetaja: 01/17
Intervjuu: Sash Uusjärv
Kaks tõlget – kaks erinevat eesti keelt
Ulmeühingu aastakoosolek
Palju õnne, Roger Vadim
Raamatuarvustus: Viimased tuhat aastat
Et sa kaotaksid kõik ehk Õudselt põnev tumepõnevik
Star Wars: Rogue One
Raamatuarvustus: Houellebecq maailma ja elu vastu
Raamatuarvustus: Lev Grossman „Võlurid“
Raamatuarvustus: 6ism2e_dpi_error
Küberkaheksajalad tulevad
Raamatuarvustus: Neil Gaiman „Eikusagi“
Kurioosum 01/17
Ulmkonnakroonika 01/17
Uudiskirjandus 01/17
Jutt: Trollipeatuses
Järjejutt: Pilvelinna bluus. 1.
Detsember 2016 (16)
November 2016 (18)
Oktoober 2016 (17)
September 2016 (20)
August 2016 (20)
Juuli 2016 (18)
Juuni 2016 (19)
Mai 2016 (19)
Aprill 2016 (17)
Märts 2016 (17)
Veebruar 2016 (20)
Jaanuar 2016 (21)
Detsember 2015 (21)
November 2015 (23)
Oktoober 2015 (17)
September 2015 (20)
August 2015 (15)
Juuli 2015 (22)
Juuni 2015 (21)
Mai 2015 (16)
Aprill 2015 (17)
Märts 2015 (18)
Veebruar 2015 (16)
Jaanuar 2015 (13)
Detsember 2014 (19)
November 2014 (16)
Oktoober 2014 (15)
September 2014 (17)
August 2014 (11)
Juuli 2014 (17)
Juuni 2014 (18)
Mai 2014 (18)
Aprill 2014 (14)
Märts 2014 (14)
Veebruar 2014 (15)
Jaanuar 2014 (13)
Detsember 2013 (16)
November 2013 (14)
Oktoober 2013 (15)
September 2013 (14)
August 2013 (16)
Juuli 2013 (17)
Juuni 2013 (16)
Mai 2013 (17)
Aprill 2013 (17)
Märts 2013 (16)
Veebruar 2013 (20)
Jaanuar 2013 (18)
Detsember 2012 (14)
November 2012 (15)
Oktoober 2012 (20)
September 2012 (15)
August 2012 (17)
Juuli 2012 (17)
Juuni 2012 (16)
Mai 2012 (16)
Aprill 2012 (16)
Märts 2012 (16)
Veebruar 2012 (16)
Jaanuar 2012 (16)
Detsember 2011 (17)
November 2011 (14)
Oktoober 2011 (13)
 
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud. (0.0497)