Ulmestaar



Sellekuine ulmestaar on ulmekirjanik ja Reaktori pikaaegne kaastöötaja ning arvustaja Leila Tael-Mikešin

1. Mida praegu loed?
Loen Stephen Kingi raamatut "Mis hundi suus, see hundi oma." See pole küll otseselt ulme, kuid on Kingile omaselt psühholoogiline ja õudussugemetega.

2. Mis naelutab sind raamatu külge?
Mind naelutab raamatu külge põnev sündmustik või huvitavalt kirjeldatud karakter, kellele kaasa elada.

3. Ulme kolm lemmikut? Paari lausega neist lugejaile.
Ulme vaieldamatu suurim lemmik on Terry Pratchett, kelle kõik eesti keeles ilmunud teosed on läbi loetud, paljud isegi mitu korda. Teiseks lemmikuks on eelpool mainitud Stephen King, kelle teostest valdava enamuse moodustab ulme. Komandaks lemmikuks on "Täheaja" antoloogiad, millest võib leida tõelisi pärle kodumaistelt ulmekirjutajatelt.

Ulmet hakkasin lugema varateismeeas ja alustasin "Marduste" sarjaga. Välismaistest lemmikutest tooks esimesena välja Anne Rice´i "Intervjuu vampiiriga", mis oli samuti varateisemeea lugemisvaras. See raamat seisab siiani riiulis ja saab aeg-ajalt uuesti läbi loetud. Muidugi avastasin ka Stephen Kingi raamatud juba üsna noores eas. Edaspidisteks ulmelemmikuteks said Terry Pratchett, Roger Zelazny, Mihhail Bulgakov, Neil Gaiman... Kõige lemmikum žanr on siiski õudus. Mäletan, kui lugesin Maniakkide Tänava raamatut "Mu aknad on puust ja seinad paistavad läbi" ning rõõmustasin, et lõpuks ometi saab ka zombidest lugeda, mitte neid ainult telekast vaadata. Hiljem, kui ilmusid verised kosmosesaagad Maniakkide Tänava ja J.J. Metsavana"Saladusliku tsaari" sarjas, lõin juba isegi kaasa, sest must huumor on mulle alati hingelähedane olnud ning püüan seda oma kirjutistes võimalikult palju kasutada.

Ulmekirjanduse õhtu Tiit Tarlapi mälestuseks





Esmaspäeval, 3. aprillil kell 18.00 toimub Viru Keskuse Rahva Raamatus Tiit Tarlapi ja Eesti ulmekirjanduse õhtu.

Ulmekirjanduse õhtu on Tiit Tarlapi mälestuseks korraldatav üritus, kus tutvustatakse ja meenutatakse autori teoseid „Haldjatants“, „Rajake tähetolmus“, „Aegade julm laul“ ja „Äraneetute pärijad“. Tiit Tarlapi teoste üle arutlevad Siim Veskimees, Jaan Krinal, Krista Kaer ja Veiko Belials.

Kohtumiseni Rahva Raamatus!

Henn-Kaarel Hellat 85



5. aprillil on Eesti ulmekirjanikul ja sõna „ulme“ loojal Henn-Kaarel Hellatil 85. sünnipäev. 1970. aasta 18. septembril, kui kirjanik oli 38. aastane, ilmus toonases kultuurilehes Sirp ja Vasar tema artikkel “Ilukirjanduse põnevad provintsid”, kus ta kasutas esimest korda enda loodud sõna “ulme”. Henn-Kaarel Hellat sai oma termini lihtsalt: võttis eesti keeles juba eksisteeriva sõna “ulm” ja pani sellele e-tähe otsa – „ulme“. Kõlab ju hästi kokku „olme“, tavaline ja igapäevane, ning „ulme“, midagi sellist, mida iga päev ei kohta, see, mis ootab meid ees.
Praegune Ulmeühingu auliige on avaldanud ka kaheosalise romaani “Naiste maailm”, mis ilmus aastatel 1976- 1978 ning oli üheks esimeseks eesti autori ulmeteoseks.

Raamatuesitlus - Eneseväärikusel pole sellega mingit pistmist



Kokkuvõttes võiks sündmust iseloomustada selliselt: Kogunenud oli ligikaudu paarkümmend uudishimulikku inimest. Raamatukogu direktor Jane Kiristaja vedas üritust omalt poolt küsimustega, millele autor ja illustraator oskust mööda vastasid. Põhiline huvi keskendus sellele, et miks just ulmežanr, kas ja kui palju raamatus ikkagi tulnukaid leidub, kuidas lugude jaoks inspiratsiooni leitakse. Kuidas üldse kirjutamiseni ja avaldamiseni jõudsin. Loomulikult pälvis tähelepanu teema, miks ikkagi pseudonüüm ja miks just selline. Rääkisime ka natuke üldisemal teemal nagu ulmekirjanduse jagunemine teaduslikuks fantastikaks, õuduseks ja fantasy'ks ning millised on kellegi lugemiseelistused ja miks. Kas ja mida arvata näiteks vaenuliku maavälise tsivilisatsiooni olemasolust, üldse maavälise elu võimalikkusest ja Fermi paradoksist. Illustratsioonide sünnilugu sai kenasti lahti räägitud ja natuke Hanna Liisa kunstikooli taustast ka. Tuli küsimusi publiku hulgast, pakuti kohvi ja kringlit-kooki. Müügiks läksid mõned raamatud, millesse sai autogramme kirjutada. Veelkord tänud korraldajale - Järvamaa Keskraamatukogu ja Jane Kiristaja - ning Eva Lutsule ja J.J. Metsavanale, kes toetasid vestlust omalt poolt saadetud küsimustega.

Fotode autor Merle Rüütel.
Weinberg









Meist kirjutatakse


Värske "Looming" (3/2017), Kaupo Meieli proosa-aasta ülevaade 2016 (vormistatud kahe isiku - pr Selleri ja hr Brokoli dialoogina): HR BROKOLI: Algupärast ulmekirjandust tulekski vaadelda koos tõlkekirjandusega, sest eesti ulmekogukonna imekspandavalt monoliitne, kuid samal ajal konfliktne ühistegevus moodustab muust kirjandusest lausa eraldi seisva nähtuse, mille kokkupuuted - andke andeks, proua Seller, mu ebatsensuurne väljend - peavoolukirjandusega on pigem juhuslikud kui stabiilsed. Ma annan teile ühe hea soovituse: lugege kas või kordki aastas võrguajakirja "Reaktor". Mitte ükski aastaülevaade, kultuurkapitali aastapreemiate kajastus või kirjanike tuur ei anna teile kodumaisest ulmekirjandusest paremat läbilõiget. Eesti realismil ei ole teatavasti ühtset kogukonda ega regulaarset, fänniauruga sõitvat võrguajakirja, nagu on ulmekirjandusel, ja teate, see on väga suur asi.

Ulme kuulsuste hall



Seattles popkunstimuuseumi juures asuv Science Fiction and Fantasy Hall of Fame saab 20-aastaseks. Seetõttu otsustati tavapärase 4 uue ulmestaari asemel sedakorda Kuulsuste Halli arvata lausa 5 korda rohkem ulmikuid kui tavaliselt, esimest korda lisaks autoritele ka mõned ulmeteosed.

Valik toimus kolmes etapis: eelmise aasta algul võisid kõik soovijad pakkuda interneti teel välja oma kandidaadi, täites selleks muuseumi lehel vastava formulari. Seejärel valis žürii ca 2000 väljapakutud nime seast 10 autorit ja 10 teost. Nende vahel lõpphääletus interneti vahendusel, hääletusest võisid osa võtta kõik soovijad. Miskipärast lükati tulemuste väljakuulutamine pea aastajagu edasi ja alles nüüd anti tulemustest teada.

Autorite seast pälvisid surematu kuulsuse ja Kuulsuste Halli arvamise Douglas Adams ja Terry Pratchett, ulmeteoste kategoorias aga Ridley Scotti film Blade Runner ja ulmeseriaal Star Trek.

Žürii otsusega arvatakse Ulme Kuulsuste Halli veel 13 autorit ja 7 teost. Nendeks on kirjanikud Margaret Atwood, C. S. Lewis, H. P. Lovecraft, George Orwell ja Madeleine L'Engle, paljudele ulmefilmidele (sh Star Wars) helitausta teinud helilooja John Williams, mangakunstnik Rumiko Takahashi, koomiksikunstnik Jack Kirby, režissöör Terry Gilliam, režissöör ja kirjanik Guillermo del Toro, Star Trekis Spocki rolliga tuntuks saanud näitleja Leonard Nimoy, näitleja Keith Davis ja Muppet Show looja Jim Henson. Ulmeteostest pälvisid sellise au Stanley Kubricku film 2001: A Space Odyssey, kunagiste vendade Wachowskite film Matrix, Rob Reineri 1988. aastal valminud film The Princess Bride, salatoimikute seriaal X-Files, rollimäng Dungeons&Dragons, arvutimäng Myst ja koomiks Wonder Woman.

Žüriisse kuulusid eelkõige Vampiiritapja Buffy stsenaristina tuntud Jane Esperson, popkultuurikriitik Jen Stuller, koomiksikunstnik Linda Medley ja ulmekirjanikud Cory Doctorow ning Ted Chiang.

Vahendas Rauno Pärnits.

Kuu arvustus


Veebruar ei paku eriti palju pikki arvustusi, ilmselt on siin süüdi olnud ka natuke baasi
arendamisseisuses olek. Silma torkavad arvustuste rohkusega Mant ja Andreas Jõesaar. Esimene on võtnud ette siinkirjutaja tekstid ja viimane avastanud vanu digitaliseeritud Horisonte. Mõlema arvustused on aga peamiselt ühe-kahelauselised ja ei kvalifitseeru minusilmis kuuarvustuse kõlbelisteks. Tahaks selle tiitliga premeerida pigem pikemaid ja põhjalikumaid ülevaateid.

Kolm kuu pikimat arvustust olid minu, Triinu Merese ja Andri Riidi omad. Ennast ma ilmselgelt valida ei saa ja ma ei pea antud arvustust ka ülihästi õnnestunuks. Triinu arvustus mind väga ei kõnetanud, jäi kuidagi hüplikuks ja ei andnud tervikpilti teosest. Seega võidab Andri Riidi "Inglite keele" arvustusega, kasvõi juba seepärast, et aitas mul selgusele jõuda, et ilmselt seda teost lugda ei viitsi.

Joel Jans

Pilte Tallinna ulmikute kolmandast reedest

























Pildistas Andri Riid
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jne näol. Meie aadress küberavarustes on: toimetus@ulmeajakiri.ee
Märts 2017 (18)
Peatoimetaja veerg 3/17
Intervjuu Nicola Piovesoniga
Raskuse vaim ehk mälestusi Tiit Tarlapist
Palju õnne, Christopher Lambert
Raamatuarvustus: Tumeaine
Mänguarvustus: Mass Effect Andromeda
Reaktori veebruari juttudest
Arvustus: Harry Potter ja äraneetud laps
Raamatuarvustus: Kaugete päevade valgus
Raamatuarvustus: Libelobe loba võluritest ja nõiutud metsast
Raamatuarvustus: Pikk-kosmos
Ulmkonnakroonika 3/17
Kirjastuste uudised 3/17
Tõlkejutt: Sambo
Jutt: Vladi ärkamine
Jutt: Väelaegaste Loomine
Järjejutt: Pilvelinna bluus. 3.
Järjejutt: Celestia. 1.
Veebruar 2017 (19)
Jaanuar 2017 (18)
Detsember 2016 (16)
November 2016 (18)
Oktoober 2016 (17)
September 2016 (20)
August 2016 (20)
Juuli 2016 (18)
Juuni 2016 (19)
Mai 2016 (19)
Aprill 2016 (17)
Märts 2016 (17)
Veebruar 2016 (20)
Jaanuar 2016 (21)
Detsember 2015 (21)
November 2015 (23)
Oktoober 2015 (17)
September 2015 (20)
August 2015 (15)
Juuli 2015 (22)
Juuni 2015 (21)
Mai 2015 (16)
Aprill 2015 (17)
Märts 2015 (18)
Veebruar 2015 (16)
Jaanuar 2015 (13)
Detsember 2014 (19)
November 2014 (16)
Oktoober 2014 (15)
September 2014 (17)
August 2014 (11)
Juuli 2014 (17)
Juuni 2014 (18)
Mai 2014 (18)
Aprill 2014 (14)
Märts 2014 (14)
Veebruar 2014 (15)
Jaanuar 2014 (13)
Detsember 2013 (16)
November 2013 (14)
Oktoober 2013 (15)
September 2013 (14)
August 2013 (16)
Juuli 2013 (17)
Juuni 2013 (16)
Mai 2013 (17)
Aprill 2013 (17)
Märts 2013 (16)
Veebruar 2013 (20)
Jaanuar 2013 (18)
Detsember 2012 (14)
November 2012 (15)
Oktoober 2012 (20)
September 2012 (15)
August 2012 (17)
Juuli 2012 (17)
Juuni 2012 (16)
Mai 2012 (16)
Aprill 2012 (16)
Märts 2012 (16)
Veebruar 2012 (16)
Jaanuar 2012 (16)
Detsember 2011 (17)
November 2011 (14)
Oktoober 2011 (13)
 
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud. (0.0111)