Lugedes raamatu "Põgenemine" esikaanelt autorite nimesid, võiks seda pidada lühiproosa kogumikuks, aga tegemist on hoopis romaaniga. Mulle on alati pisut segane tundunud, kuidas saab kahekesi ühte raamatut kirjutada, aga no kolmekesi? Õnneks seletatakse järelsõnas kõik täpselt ära: lugu sündis Gardner Dozoisi peas 1976. aastal ja kirja sai mõnituhat sõna, mida ta tutvustas ulmekirjanduse seminaril aasta hiljem ühes katoliiklikus naistekolled˛is. Kui te juba lugema hakkate ja peategelase Ramón Espejoga tuttavaks saate, näete, et sellises kohas saab ta põhjustada ainult ohtralt risti ette löömist. Lugu ei meeldinud kellelegi peale George R.R. Martini, kes oli autori esinema kutsunud.
Kolme aasta pärast palus Dozois Martinil lugu edasi arendada, mille käigus tekkis tollel mõte, et asi tuleks arendada romaaniks; 1982. aastal sai autor arendatud loo tagasi ja see jäi sahtlisse kuni 2002. aastani, ehkki mitte päris unustatult. Siis kutsuti mängu noor ja dünaamiline Daniel Abraham, kes oli umbes sama vana kui eelkirjutajad kirjutamise ajal. Lõpplihvi andis nüüd juba uue inspiratsiooni toel jälle Dozois. Kaua tehtud, kaunikene.

Raamatu algus ärritas mind, sest tundus kuidagi väga vale, et ka veel nii kauges tulevikus, kus inimesed on asustanud uusi planeete ja suhtlevad erinevate rassidega, kellest osa ei ole isegi humanoidid, on ikka samasugused slummid, salakõrtsid ja puskariajajad ja noaga vehkijad nagu meie päevil. Et inimloomus sugugi ei muutu, tundus kuidagi kurb ja nörritav. Aga mõned jooned, mis ei kao, tekitavad jällegi imetlust ja aukartust.


Raamatu peategelane on esmapilgul tõeliselt vastik tüüp ja eriline inimvihkaja, joodik ja kakleja. Hiljem saame teada, et joob ta ainult inimeste hulgas, välitöödel (ta on maavarade otsija) ei tunne ta alkoholi järele vähimatki vajadust. Ja ta on üks kuramuse sitke kaabakas, muide mehhiklane. Kirjutamise algusajal olid tavaliselt peategelasteks ainult valged. Kogu planeedi koloonia on Ladina-Ameerika ja Kariibi mere saarte taustaga. Tulnukad (ehkki kui tegemist pole Maaga, on nad kõik mu meelest tulnukad), kellega ta lähemat tegemist on sunnitud tegema, on vaimustavalt omapärase mõtteviisi ja tehnoloogiaga, ehkki nende välimus on mu meelest totakavõitu, aga see on maitseasi. Planeedi loodust on kirjeldatud põhjalikult ja värvikalt, sellel on loos üsna suur osa, jõe peal parvetamine toob küllap paljudele meelde Mark Twaini. Jõe osa tõi loosse just „Fevre’i unelma” kirjutamise lõpetanud George R. R. Martin.

Ühest küljest võttes on tegemist väga põneva sü˛eega looga, teisest küljest on see nii näkkukarjuvalt allegooriline, et lust lugeda. Mis teeb inimesest just selle inimese? Kuidas üksteisest aru saada? Miks inimesed tapavad inimesi? (Tulnukas ütleb: „Sa tapad oma liigikaaslasi. Sa tapad neid, kes on kõige rohkem sinu funktsioneerimise moodi”.) Aga kuidas selgitada võõrale rassile „naermise funktsiooni”? (Või kuidas „vedeliku tarbimine” mõjutab suhtlemist.)
Ma võiks veel palju selliseid küsimusi esitada, aga see annaks liiga palju vihjeid ja palju parem on neid igaühel ise lugedes esitada.

Raamatu lugemine edeneb hoogsalt, kohati saab komistada toimetajal kahe silma vahele jäänud apsudele, aga neid pole siiski väga palju. Mul oli igatahes tore pühapäev, soovitan teistelegi!

Arvustus on võetud Tartu Linnaraamatukogu Lugemissoovituse blogist.
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jne näol. Meie aadress küberavarustes on: toimetus@ulmeajakiri.ee
November 2017 (23)
Oktoober 2017 (20)
September 2017 (15)
August 2017 (19)
Juuli 2017 (21)
Juuni 2017 (19)
Mai 2017 (23)
Aprill 2017 (19)
Märts 2017 (18)
Veebruar 2017 (19)
Jaanuar 2017 (18)
Detsember 2016 (16)
November 2016 (18)
Oktoober 2016 (17)
September 2016 (20)
August 2016 (20)
Juuli 2016 (18)
Juuni 2016 (19)
Mai 2016 (19)
Aprill 2016 (17)
Märts 2016 (17)
Veebruar 2016 (20)
Jaanuar 2016 (21)
Detsember 2015 (21)
November 2015 (23)
Oktoober 2015 (17)
September 2015 (20)
August 2015 (15)
Juuli 2015 (22)
Peatoimetaja veerg 07/15
Archipelacon, GRRM ja Soome fänniskene
Vestlusring George R. R. Martiniga
High Frontier: Colonization
Intervjuu: Phil Eklund
Metsavana üheksas Estcon
Raamatuarvustus: Väljapraakimine
Üks raamat, kolm autorit
Raamatuarvustus: Pool kuningat
Raamatuarvustus: Spin
Eesti ulmeline muusikavideo: Estcon 2015
Ulmeühingu suvekilb
Filmiarvustus: Terminator Genisys (2015)
Ulmeuudised 07/15
Uudiskirjandus 07/15
Tõlkejutt: Meie, urus-haid
Järjejutt: Valge härrasmees. 2.
Eessõna kirjutamistoa juttudele
Jutt: (:)jalgu tulle pannes on saapad mõistlik valik
Jutt: Mõistlik valik
Jutt: Saabaste küsimus
Jutt: Jalgu tulle pistes on saapad mõistlik valik
Juuni 2015 (21)
Mai 2015 (16)
Aprill 2015 (17)
Märts 2015 (18)
Veebruar 2015 (16)
Jaanuar 2015 (13)
Detsember 2014 (19)
November 2014 (16)
Oktoober 2014 (15)
September 2014 (17)
August 2014 (11)
Juuli 2014 (17)
Juuni 2014 (18)
Mai 2014 (18)
Aprill 2014 (14)
Märts 2014 (14)
Veebruar 2014 (15)
Jaanuar 2014 (13)
Detsember 2013 (16)
November 2013 (14)
Oktoober 2013 (15)
September 2013 (14)
August 2013 (16)
Juuli 2013 (17)
Juuni 2013 (16)
Mai 2013 (17)
Aprill 2013 (17)
Märts 2013 (16)
Veebruar 2013 (20)
Jaanuar 2013 (18)
Detsember 2012 (14)
November 2012 (15)
Oktoober 2012 (20)
September 2012 (15)
August 2012 (17)
Juuli 2012 (17)
Juuni 2012 (16)
Mai 2012 (16)
Aprill 2012 (16)
Märts 2012 (16)
Veebruar 2012 (16)
Jaanuar 2012 (16)
Detsember 2011 (17)
November 2011 (14)
Oktoober 2011 (13)
 
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud. (0.0074)