Tõlkinud Rauno Pärnits

1999. aasta päikesevarjutuse-eelsel nädalal oli taevas põrgu lahti. Inglid-sõnumikuulutajad sähvisid edasi-tagasi, halleluujalauljate esinemised jäeti mitmeid kordi ära ja inglid-rõõmukuulutajad paistsid silmnähtavalt rõõmutumad kui tavaliselt.

"Nagu üldiselt teada peaks olema," avas peaingel kriisiistungi, seejuures üles taevakehade liikumisgraafiku poole osutades, "toimub Euroopa kohal 11. augustil täielik päikesevarjutus."

"Tore," rõõmustas kaitseinglite eskadrilli ülem.

"Jaa, muidugi." Peaingel heitis talle täiesti morni pilgu. "Kahtlemata üks kütkestavamaid looduslikke vaatemänge, mille šeff on leiutanud – ainult et situatsioon on selline, et meid on ninapidi veetud, nii et ma küsin endalt, millega kaitseinglid viimasel ajal õigupoolest tegelenud on?"

"Oma tööd teinud," kaitsesid end küsitud. "Nagu tavaliselt."

"Ninapidi veetud?" küsis teine ingel. "Kelle poolt?"

Peaingel ohkas. "Kelle poolt küll?"

"Ahvatleja?" Ingel kratsis oma pühapaistet. "Aga tema ei suuda ju midagi taevakehade joondumise vastu teha?"

"Probleem on selles," selgitas peaingel, "et Päike on väga ere. Loomulikult mitte nii ere, kui teie aupaiste, kuid siiski piisavalt ere, et inimesed vajaksid Päikese vaatlemiseks kaitseprille. Ja Kuu ja Päikese kattumise jälgimiseks samuti."

"Ja Ahvatleja on selliste prillide tootmist takistanud?"

"Kahjuks oli see palju rafineeritum. Ta on mõned selliste kaitseprillide tootjad kiusatusse viinud ja nood on langenud ahnuse ja laiskuse surmapattu." Teise nõupidamisest osavõtja küsivat pilku märganud, peaingel selgitas: "Paar töösturit, kes kaela ei suuda täielikult keerata, on prillide tootmise juures koonerdanud ja kasutanud alaväärtuslikku valgusfooliumi. Sellele vaatamata on prillid säilitanud kvaliteedimärgi – tõenäoliselt on ka mõned kontrollijad laiskuse surmapattu teinud – ja tulemusena on käibel ainult miljonid kaitseprillid, mis silmi piisavalt ei kaitse, kuid pole igapäevastest prillidest eristatavad."

Nördimus- ja jahmatuspuhang veeres üle koosviibijate sõõri. "Kaitseinglid peavad vastulöögi andma!" kordasid ühed. Teised jälle hõikusid: "Siis tuleb päikesevarjutus ära jätta!"

"Me teeme, mida suudame," selgitas kõrgem kaitseingel, "aga ma olen selle vastu, et probleemi lahendus tervenisti meie kaela veeretatakse."

Siinkohal sekkus peaingel. "Šeff tegi täiesti selgeks, et ime ei tule kõne allagi. Ta soovib, et me olukorra võimalikult tavapäraselt lahendaksime. Ja mulle tuleb ainult üks lahendus pähe." Ta libistas pilgu üle kohalolijate, kuni ta pilk peatus Peetrusel. "Pilvekate!"

"Jaa!" hõikas keegi.

"Just!" rõõmustas teine.

"Geniaalne!" hüüdis kolmas.

"Üks hetk," hüüdis Peetrus. "Pidage! Visake see mõte peast välja. On august. Suve keskpaik. Me oleme sealjuures just õiget kuumalainet välja paiskamas. See ei lähe mitte."

Peaingel sirutas oma aukartust avaldava siruulatusega tiibu. "Miljonid higistavad inimesed silmaarstide tulvil ooteruumides oskavad sellest lugu pidada," teatas ta sarkastiliselt.

Peetrus katkus habet. "Kustkohast ma peaks need pilved võtma? Mul on Euroopa kohal ainult kõrgrõhkkonnad, soojad õhumassid, kuuma õhu frondid. Ja lõpeks ma pean seejuures hoolitsema, et päikesevarjutus oleks sajandi sündmus. Palutud on säravat taevast ja päikesepaistet. Ja nüüd äkki peaks ma laskma vihma sadada?"

Peaingel paistis meelehärmi tundvat. "Kui sulle teist ideed pähe ei tule ja meil muud üle ei jää, siis on Ahvatleja võitnud. Nii see paistab."

Üks väike kassikuldingel siristas: "Mõtle ometi lastele ja nende suurtele süütutele silmadele!" Peetrus ohkas. "Pilved ja sadu, arvestatud päikesevarjutuse päevale. See hävitab mu maine lõplikult." Ta kehitas piltlikult õlgu. "Aga olgu – ma teen mis suudan..."

1999.