Tundub, nagu oleks see justkui eile, kui ma „Süvahavva“ telesarja teise hooaja ning esimese raamatu esitluselt koju tuigerdasin, trükivärske raamat kaenlas. HÕFFi raames, 25. aprillil, toimus kohvikus Raamat aga juba teise romaani esitlus, kust ka Reaktor ühe eksemplari omastas.

Teine raamat algab aastakese hiljem hetkest, kus esimene pidama sai. Talv on mööda läinud ning eelmise suve sündmused tunduvad kõigile justkui unenägu, mida enamus ka endale sisendada üritab. Kõigele juhtunule on püütud anda loogiline seletus ning Arnika arbujaolemisest ei tehta juttu. Täpsemalt öeldes ei ole neiu sellise tulevikuvaatega üldse rahul – ta sooviks hoopis Tallinnasse ülikooli astuda ning elada normaalset elu, milles ei ole kohta ei arbujatele, surmatagusele kojale ega kõigele muule üleloomulikule jamale.

Raamatus jookseb pidevalt paralleelselt kolm sü˛eeliini, millele on vahele põimitud ka kõrvalharusid. Peamine liin käib kaasas Arnikaga, kes kolistab Tallinna ülikooli, Süvahavva ning Hundihara lossi vahet, teine jutustab seiklustest surmatagusel maal ning kolmas viib lugejad 15. sajandisse, kus tolleaegne Hundihara lossi omanik rüütel Wolfhard püüab Süvahavva neitsi abiga päästa vangistusest Valguse Isandat.

Hargla on taas kord suutnud esitada lugejatele suurepärase müsteeriumi, mis lehekülg lehekülje järel end lugeja ees lahti harutab. Pidevad põiked teistesse asukohtadesse ning aegadesse põimitakse peatükkide kaupa kokku üheks tummiseks teoseks, mida lugedes igav ei hakka. Isiklikuks lemmikuks osutus kolamine süngelt uduses ning laukaid täis pikitud soisel surmatagusel maal, millega kaasnesid ka raamatu kõige õõvastavamad kohad.

Sellega seoses tuleb aga välja ka raamatu kõige nõrgem osa – tegu on kahjuks siiski Harglale nii omase põnevikuga, milles leidub üpris vähe hirmutavaid või üleloomulikke kohti. Pideva pingete pealekeeramisega on autor suutnud küll kirjutada kohutavalt hea vandenõuliku ning nõrgalt üleloomuliku põneviku, kuid õuduskirjanduseks ei söandaks ma seda nimetada. Võrreldes esimese raamatu õudusküllase atmosfääriga, mis nii mõnigi kord seljakarvad turri tõmbas, leidus selliseid hetki uues teoses võrdlemisi minimaalselt. Võimalik, et olen kahe aastaga oma närve karastanud ning mul on välja kujunenud Trashi sündroom (immuunsus igast sorti võikuste ning rõveduse vastu, mis ilmnes kõige selgemalt pärast „Serbia filmi“), aga kes teab.


Millegipärast on mul tunne, et Hargla kirjutas ehk meelega nõnda vähest õõva äratava romaani, et sillutada teed kolmandale raamatule, mis, arvestades teise lõppu, võib tulla päris raju. Samuti jättis ta lahti sõlmimata paar kõrvalharu, millest võib veel igast jama tulla.

Võib julgelt väita, et „Süvahavva: Teine suvi“ on igati vääriline järg esimesele raamatule, ja seda hoolimata napist õudusest. Hargla on saanud hakkama mõnusa närvekõditava looga, milles leidub nii olevikku kui minevikku, head, halba ja rumalat ning loomulikult ka näpuotsaga õudust, mis kokkuvõttes moodustab väga maitsva kompoti.
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jne näol. Meie aadress küberavarustes on: toimetus@ulmeajakiri.ee
Detsember 2017 (18)
November 2017 (23)
Oktoober 2017 (20)
September 2017 (15)
August 2017 (19)
Juuli 2017 (21)
Juuni 2017 (19)
Mai 2017 (23)
Aprill 2017 (19)
Märts 2017 (18)
Veebruar 2017 (19)
Jaanuar 2017 (18)
Detsember 2016 (16)
November 2016 (18)
Oktoober 2016 (17)
September 2016 (20)
August 2016 (20)
Juuli 2016 (18)
Juuni 2016 (19)
Mai 2016 (19)
Aprill 2016 (17)
Märts 2016 (17)
Veebruar 2016 (20)
Jaanuar 2016 (21)
Detsember 2015 (21)
November 2015 (23)
Oktoober 2015 (17)
September 2015 (20)
August 2015 (15)
Juuli 2015 (22)
Juuni 2015 (21)
Mai 2015 (16)
Peatoimetaja veerg 5/15
Reaktori autor Martin Kirotar
Intervjuu: Helmut Jänes ja Maria Reinup
Stalker 2015 hääletus ... veel on aega!
Repliik alternatiivajaloost
Ulmeline lauamänguloomingu võistlus
Ropecon 2015
Mänguarvustus: Witcher 3
Knights of Sidonia - animeeritud SF
Surnute eest kõneleja 30. aprilli esitlus
Süvahavva 2 - Õudus jätkub
Tühjade kätega Äraneetute pärijad
Kirjastuste uudised 05/15
Ulmkonnakroonika 5/15
Jutt: Õnnepäev
Jutt: Jahiretk
Aprill 2015 (17)
Märts 2015 (18)
Veebruar 2015 (16)
Jaanuar 2015 (13)
Detsember 2014 (19)
November 2014 (16)
Oktoober 2014 (15)
September 2014 (17)
August 2014 (11)
Juuli 2014 (17)
Juuni 2014 (18)
Mai 2014 (18)
Aprill 2014 (14)
Märts 2014 (14)
Veebruar 2014 (15)
Jaanuar 2014 (13)
Detsember 2013 (16)
November 2013 (14)
Oktoober 2013 (15)
September 2013 (14)
August 2013 (16)
Juuli 2013 (17)
Juuni 2013 (16)
Mai 2013 (17)
Aprill 2013 (17)
Märts 2013 (16)
Veebruar 2013 (20)
Jaanuar 2013 (18)
Detsember 2012 (14)
November 2012 (15)
Oktoober 2012 (20)
September 2012 (15)
August 2012 (17)
Juuli 2012 (17)
Juuni 2012 (16)
Mai 2012 (16)
Aprill 2012 (16)
Märts 2012 (16)
Veebruar 2012 (16)
Jaanuar 2012 (16)
Detsember 2011 (17)
November 2011 (14)
Oktoober 2011 (13)
 
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud. (0.0588)