Sellesuvine Helsingi oli eriti tore, kuna sel aastal toimus seal lausa kaks suuremat üritust. Hiljutisemast lasen ma teistel pajatada ning kõnelen natuke Ropeconist, mis selle aasta suursündmuse – Worldconi – tõttu ehk natuke rohkem tähelepanuta jäi.
Ka sel aastal ei suutnud ma end Ropeconist eemale hoida, kuigi see jäi täpselt (nädalake siia-sinna) Estconi ja Worldconi vahele.

Kes veel Ropeconist midagi ei tea, siis olgu öeldud, et see on Põhja-Euroopa suurim kasumivaba laua-, rolli- ja miniatuurimängude mess, mis kestab terve nädalavahetuse. Nagu Estcon, aga hoopis teistmoodi. Oma osa mängib selles suur cosplayerite kontsentratsioon, mis muudab rahvasumma tunduvalt kirjumaks. Üritusel antakse välja ka “Kuldne Draakon” ning “Aasta tegu”, mille võib pälvida tegude ja saavutuste eest Soome rollimängumaastikul. Sel aastal jõudis Ropeconile u 4100 külastajat.



Selleaastane Ropecon oli eelmistest tuntavalt erinev, kuigi see toimus sel aastal juba teist korda järjest Helsingi Messukeskuses. Nimelt ei olnud sel aastal avatud saun, mis mind kui tuntud saunahullu sügavalt kurvastas. See-eest aga oli kogu ülejäänud üritus niivõrd vahva, et morjendus kadus üpris kiirelt.

Esiti sai käidud ühes paljudest töötubadest – selles nimelt sai endale valmistada vampiirihambad. Sellega oli paras hunnik pusserdamist, et need kenasti samasugused saada. Küll tuli üks liialt paks, teine kord liiga pikk. Kemmergus oma hambaid silitades tegin ilmselt mitmele hädalisele nalja. Hambad valmis, ilmnes kurb tõsiasi, et sigaretti suitsetada või õlut juua on nendega üpriski kehv. Ülejäänud reede kulus vanade tutvuste uuendamise ja uute tekitamise peale ning kogu tihe programm vajus unustuse hõlma. Selgus ka, et Astraterra tegelased ei ole ingliskeelse väljaandega kuhugi jõudnud.



Laupäeval ületasin ennast ning jõudsin muu kultuuri kõrvalt ka vahvale ettekandele, kus jutustati kurja ärikorporatsiooni loomisest. Muuhulgas sai vaadatud ka Ropeconi galat, millest ma küll midagi aru ei saanud (istusin kusagil kaugel nurgas), kuid äge oli see sellegipoolest.

Lauamängulaenutus oli sel korral grandioosne - nagu alati. Kokkulükatud laudadel oli väljas ka hiiglaslikud Ticket to Ride ning Colt Express, mida huvilised vaadata-mängida said. Proovisin ise ka ühe uue mängu ära. Sai esimest korda Battlelore’i mängitud – küll lihtsustatud reeglitega, kuid edasijõudnute reeglitega tutvumiseks ei olnud väga palju mahti.

Nagu ikka, oli väljas hea hulk miniatuure ning maastikke nendega toimetamiseks. Loomulikult sai ise miniatuure värvida – kas või kõigil kolmel päeval, kui soovi oli. Selgi aastal toimus disco-larp, kuhu ma küll korraks piiluma läksin, kuna olin eelmisel aastal sealt korraks üht head lugu kuulnud, kuid pidin ruttu eemale tõttama. Heli, mida sealt lasti, meenutas kahtteist hullunud ahvi trumme tagumas; selle müra vahele kostus mingit väikelapse kriiskamist. Ei olnud just minu teetassike. Selle asemel sai Messukeskuse ees trepil istutud, murakalikööri rüübatud ning Diega juttu aetud. Selgus ka, et Die LARP, mida ta sel aastal Ropeconil korraldas, oli laineid löönud ning ta ise asjadega väga rahul.



Pühapäevaks oli välja kuulutatud Megagame, mida tahtsin kindlasti uurima minna, kuna ammu oleks aeg ka Eestis selline eepiline üritus korraldada, kuid kahjuks oli see teadmata põhjustel ära jäetud. Tegu on LARPi ja lauamängu hübriidiga, millest võtab osa keskeltläbi 40 inimest mitmes eri fraktsioonis.

Tore oli näha, et sel aastal oli ka korralduse hulka eestlasi ära eksinud. Võib loota, et nii tore üritus meelitab lahe lõunakaldalt tuleval aastal veelgi rohkem huvilisi. Äkki saab tuleval aastal saunagi? Üksiku kurva noodina mõjus aga, et korraldajad vist jäävadki Messukeskusele lootma ega heida enam isegi pilke igatsetud Dipoli poole.



















Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jne näol. Meie aadress küberavarustes on: toimetus@ulmeajakiri.ee
Detsember 2017 (18)
November 2017 (23)
Oktoober 2017 (20)
September 2017 (15)
August 2017 (19)
Peatoimetaja veerg 8/17
Aastatel 1992 – 2014 ilmunud eestikeelsed ulmeraamatud
Ühe rõngassärgi retk WorldConile
Pörköltipäev augustikuises Pivarootsis
Metsavana, Worldcon ja kohvritäis raamatuid
Ropecon 2017 – Kus on saun?
Unicon 2017
Mõningaid muljeid Worlconilt
Palju õnne, Stuart Gordon
TESTI END! Mis tasemel kirjanik sa oled?
Raamatuarvustus: Shanidar – 10 õhtut puhast naudingut
Raamatuarvustus: Megan Whalen Turner „Varas“
Raamatuarvustus: Gudule „Surnud tüdrukute klubi“
Ulmkonnakroonika 8/17
Kirjastuste uudised 8/17
Reaktori juuli juttudest
Jutt: Pahupidi liblikaefekt
Jutt: Das Kulturkonflikt
Jutt: Tunneli lõpus
Juuli 2017 (21)
Juuni 2017 (19)
Mai 2017 (23)
Aprill 2017 (19)
Märts 2017 (18)
Veebruar 2017 (19)
Jaanuar 2017 (18)
Detsember 2016 (16)
November 2016 (18)
Oktoober 2016 (17)
September 2016 (20)
August 2016 (20)
Juuli 2016 (18)
Juuni 2016 (19)
Mai 2016 (19)
Aprill 2016 (17)
Märts 2016 (17)
Veebruar 2016 (20)
Jaanuar 2016 (21)
Detsember 2015 (21)
November 2015 (23)
Oktoober 2015 (17)
September 2015 (20)
August 2015 (15)
Juuli 2015 (22)
Juuni 2015 (21)
Mai 2015 (16)
Aprill 2015 (17)
Märts 2015 (18)
Veebruar 2015 (16)
Jaanuar 2015 (13)
Detsember 2014 (19)
November 2014 (16)
Oktoober 2014 (15)
September 2014 (17)
August 2014 (11)
Juuli 2014 (17)
Juuni 2014 (18)
Mai 2014 (18)
Aprill 2014 (14)
Märts 2014 (14)
Veebruar 2014 (15)
Jaanuar 2014 (13)
Detsember 2013 (16)
November 2013 (14)
Oktoober 2013 (15)
September 2013 (14)
August 2013 (16)
Juuli 2013 (17)
Juuni 2013 (16)
Mai 2013 (17)
Aprill 2013 (17)
Märts 2013 (16)
Veebruar 2013 (20)
Jaanuar 2013 (18)
Detsember 2012 (14)
November 2012 (15)
Oktoober 2012 (20)
September 2012 (15)
August 2012 (17)
Juuli 2012 (17)
Juuni 2012 (16)
Mai 2012 (16)
Aprill 2012 (16)
Märts 2012 (16)
Veebruar 2012 (16)
Jaanuar 2012 (16)
Detsember 2011 (17)
November 2011 (14)
Oktoober 2011 (13)
 
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud. (0.4712)