Kui autor paneb romaani nimeks “Tumeaine” (“Dark Matter”), kargavad esimeste asjadena pähe emotsionaalsete vampiiride pühalikud riitused kooli higises riietusruumis või mõne põhuse Ameerika osariigi küüniromantika lõdvas füüsikaulme kastmes. Viimase puhul oleks see ilmselt ainsaks lõdvaks või siis dimensionaalselt puudulikuks komponendiks.

Blake Crouchi teos on õnneks täiesti teisest ooperist. Küll mitte kosmose, vaid hoopis maistel teemadel. Autor on meie lugejatele (ja miljonitele televaatajatele läbi samanimelise seriaali) tuttavaks saanud triloogiaga “Wayward Pines”, mille esimese osa avaldas kirjastus “Helios” Andreas Arduse tõlkes 2013. aastal. Kui nimetatud triloogia kujutab FBI agendi tegemisi Twin Peaksilikult müstilises väikelinnas, siis “Tumeaine” on teadusulmega vürtsitatud põnevuslugu armastusest, tegemata jäänud valikutest, armastusest, sellest, kui kaugele oleme nõus minema, et unistusi täide viia ja lõppeks veel kord armastusest.

Kui veidi täpsustada, siis lugu räägib ühest füüsikaprofessorist, Jason Dessenist, kes tubli pereinimesena Chicagos oma kunstnikust naise ja teismelise pojaga täiesti tavalist elu elab. Ühel õhtul, kui Jasoni naine on perele õhtusöögi valmistanud, läheb mees hetkeks välja magustoitu hankima ja ei oska aimatagi, et koju ta tagasi ei jõua. Jason röövitakse tundmatu maskis mehe poolt ja sellest hetkest muutub professori jaoks kogu sündmuste kulg täiesti arusaamatuks. Viimased sõnad, mida mees röövijalt kuuleb, moodustavad tähendusrikka küsimuse: “Kas oled oma eluga rahul?”. Tasapisi selgub, kas see nii on, ja ka see, et teekond endise elu juurde kujuneb kohutavamaks, kui Jason oleks iial arvata osanud. Rohkem ei tahaks sisust rääkida, sest (antud) põneviku parimaks nautimise viisiks on absoluutselt mitte midagi ette teada. Raamatu tagakaanel asuvale tutvustusele on juba ette heidetud, et see rikub täielikku lugemiselamust. Hoian siis end tagasi.

Peab ütlema, et raamat on tõesti köitev ja kutsub lehekülgi keerama. Need pöörduvad valguse kiirusel, sest…

Lugu on äärmiselt tihe.
Tegevusest paks.
Hästi fokusseeritud tekst.
Lühilaused.
Tihti on iga lause eraldi real.
Mitte küll kogu aeg.
On tunda, et autor on stsenaristi kalduvusega.
“On hämar.”
“Mees astub tuppa.”
“Laual aurab tassis kohv.”
“Nurgas on diivan.”
“Perepilt kaminasimsil.”
“Laud.”
“Kolm tooli.”
“Räpane aken, millel kardinad ees.”
“Uks sulgub.”
“Täiesti üksi.”
“Küsin: Kus mu naine on? Poeg?”

Lugedes tekkisid mitmed “mida-kuradit?” hetked.
Nii peategelasel kui lugejal.
Hämming!
Nagu näha, siis napid kirjeldused.
Peamiselt sisu ja tegevus.
Palju põgenemist ja üllatusi.
Teadust.
Armastust.
Perekonda.

Nii, põnevik küll, aga kus siis see teadus ja ulme, mida üks pesueht Reaktori lugeja hõõgveil silmil ootab? Crouchile meeldib ulmet julgelt kasutada ja antud juhul on teemaks paralleelreaalsused, teadlaste poolt väljatöötatud salapärane psühhoaktiivne aine, kvantmehaanika reeglite painutamine jne. Ei saa öelda, et autor oleks pelgalt ulme mõningase populaarsuse tõusu ajel (nii kirja- kui visuaalkunstiteostes) thrillerile vägisi “tehno” ette keevitanud. Seda mitte. Pigem keskendus Crouch asjade põgusale seletamisele ja ei vaevanud lugejat pikalt füüsika alustõdedega. Tegelased tormasid ühest situatsioonist teise ning enamasti polnud aega ülearu filosofeerida. Meil jääb ainult südame põksudes professorile kaasa elada ja aeg-ajalt rahutult kella piiluda, kas saaks magusast uneööst veel mõne minuti napsata. Romaani viimast osa ongi soovitav lugeda ööpimeduses, et efekt suurem oleks, sest siinsel arvustajal oli mõnes kohas ikka parajalt kõhe küll. Ma ei imesta põrmugi, et “Tumeaine” on plaanis järgmisel aastal kinolinale tuua – korralik filmimaterjal.

Crouch oskab raamatu kestel lugejat oma haardes ja lugu kenasti koos hoida. Autor suutis ühe sisupöörde osas arvustaja osavalt haneks tõmmata, kui see oli juba enesega rahulolevalt mõttes muianud - “mees, ma tean, mis nüüd saama hakkab” – ja valmistus mõnuga jälgima protsessi koondnimega “kuidas”. Tugevad plusspunktid selle eest. Kuid romaani päris lõpp ei andnud rahu. Tundub, et Crouchil tuli kõigele vaatamata seina nurk vastu, kui oldi liiga suure tuhinaga end põrandat värvima unustatud. Arvustajal tekkis nõutuse tunne, et kuidas siis niimoodi?! Pinge-pinge-pinge ja… nii lihtsalt saigi? No tegelikult normaalne inimene ongi ju südames hea loomuga.

Võiks ju öelda, et ahvatlus järje kirjutamiseks on päris suur, kuid samas võiks lugu täpselt nii lõppeda, nagu selle romaani viimaselt leheküljelt kogeda saab. Kohustuslik lugemine kõigile põnevikefännidele ja kergeks vahelduseks ka tõsiulmikutele.
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jne näol. Meie aadress küberavarustes on: toimetus@ulmeajakiri.ee
Aprill 2017 (19)
Märts 2017 (18)
Peatoimetaja veerg 3/17
Intervjuu Nicola Piovesoniga
Raskuse vaim ehk mälestusi Tiit Tarlapist
Palju õnne, Christopher Lambert
Raamatuarvustus: Tumeaine
Mänguarvustus: Mass Effect Andromeda
Reaktori veebruari juttudest
Arvustus: Harry Potter ja äraneetud laps
Raamatuarvustus: Kaugete päevade valgus
Raamatuarvustus: Libelobe loba võluritest ja nõiutud metsast
Raamatuarvustus: Pikk-kosmos
Ulmkonnakroonika 3/17
Kirjastuste uudised 3/17
Tõlkejutt: Sambo
Jutt: Vladi ärkamine
Jutt: Väelaegaste Loomine
Järjejutt: Pilvelinna bluus. 3.
Järjejutt: Celestia. 1.
Veebruar 2017 (19)
Jaanuar 2017 (18)
Detsember 2016 (16)
November 2016 (18)
Oktoober 2016 (17)
September 2016 (20)
August 2016 (20)
Juuli 2016 (18)
Juuni 2016 (19)
Mai 2016 (19)
Aprill 2016 (17)
Märts 2016 (17)
Veebruar 2016 (20)
Jaanuar 2016 (21)
Detsember 2015 (21)
November 2015 (23)
Oktoober 2015 (17)
September 2015 (20)
August 2015 (15)
Juuli 2015 (22)
Juuni 2015 (21)
Mai 2015 (16)
Aprill 2015 (17)
Märts 2015 (18)
Veebruar 2015 (16)
Jaanuar 2015 (13)
Detsember 2014 (19)
November 2014 (16)
Oktoober 2014 (15)
September 2014 (17)
August 2014 (11)
Juuli 2014 (17)
Juuni 2014 (18)
Mai 2014 (18)
Aprill 2014 (14)
Märts 2014 (14)
Veebruar 2014 (15)
Jaanuar 2014 (13)
Detsember 2013 (16)
November 2013 (14)
Oktoober 2013 (15)
September 2013 (14)
August 2013 (16)
Juuli 2013 (17)
Juuni 2013 (16)
Mai 2013 (17)
Aprill 2013 (17)
Märts 2013 (16)
Veebruar 2013 (20)
Jaanuar 2013 (18)
Detsember 2012 (14)
November 2012 (15)
Oktoober 2012 (20)
September 2012 (15)
August 2012 (17)
Juuli 2012 (17)
Juuni 2012 (16)
Mai 2012 (16)
Aprill 2012 (16)
Märts 2012 (16)
Veebruar 2012 (16)
Jaanuar 2012 (16)
Detsember 2011 (17)
November 2011 (14)
Oktoober 2011 (13)
 
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud. (0.0082)