Esiteks pean ma tänama Veiko Belialsi, sest ilma tema soovituseta oleks mul üsna kindlasti see Ben Eltoni ajarännuraamat lugemata jäänud. Varem jäi sellest mulje kui pigem väga väheulmelisest põnevikust ja alles Veiko kiitmine tekitas asja vastu huvi.

Raamatu peategelaseks on värskelt pere kaotanud kõrgharitud sõdurpoiss, kes saab ootamatu kutse enda vanalt ülikooli õppejõult. Kohalejõudes selgub, et õppejõud kuulub Cronose-nimelisse salaseltsi, kellele on teada Isaac Newtoni kõige olulisem ja salajasem ajarändu puudutav avastus. Cronos on otsustanud saata inimese tagasi 1914. aasta Sarajevosse, et peatada Franz Ferdinandi mõrvar ning sedamoodi hoida ära järgnev maailmasõda ning Euroopa üleüldine allakäik.

Raamatut on ennast üsnagi raske defineerida. See meenutab mulle „Ajakaarti” ja seda peamiselt aeglase jutustamisstiili poolest, aga võrreldes „Ajakaardiga” on „Tagasi minevikku” kompaktsem, üks kindel liin jookseb ja ulmeline element paljastub kohe alguses. Aga tegemist pole žanriautoriga ja seda on kogu lugemise käigus kuidagi ebamääraselt tunda. Pean silmas seda, et žanriautorid on pigem armunud erinevatesse hullumeelsetesse ideedesse, ent Eltoni idee on üsna klišeelik. Võetakse mees, saadetakse ajas tagasi kuulsat liidrit tapma ja üllatus-üllatus, sellest läheb ajalugu veelgi rohkem perse. Pigem on ajaränd autorile hädapärane abivahend, et elada välja enda hirmsat kirge kirjeldada 20. sajandi algust läbi tänapäevase inimese pilgu ja elada välja ka mõned sotsiaalsed kinnisideed. Umbes nagu tähelend, mis on sisse kirjutatud selleks, et saaks kirjeldada väga vingeid planeete ja nende geoloogiat-geograafiat. Seal, kus üks tõsine žanriautor üritaks mõelda, kuidas ajada ajarändu ja selle tagajärgi pöörasemaks, tuua sisse aina ulmelisemaid maailmu nt Baxteri „Ajalaevade” stiilis, rahuldus Elton märksa vähemaga. Eks mõlemal lähenemisel on oma plussid. Tõsiusklikule žanrikirjanduse fännile võib Elton ehk liiga igav tunduda. Isegi vaatasin mingi hetk, et sada lehte loetud, tegevus venib ning kui raamat oli poole peal, tundsin isegi killukest pettumust, kuna lootsin, et selleks ajaks on juba mitmeid paradokse üles keerutatud. Samas pean kindlasti tunnustama Eltoni oskust luua hästi pinget, tuua loosse sisse ootamatuid pöördeid ning ka Franz Ferdinandi mõrva ülitäpne kirjeldus oli üllatavalt meelelahutuslik ning hariv. Jääb üle vaid peategelasega nõustuda, et oli tõesti ime, kuidas sedavõrd käpardlikud palgamõrvarid suutsid viimaks (seejuures poolkogemata) eesmärgini jõuda.

Ühesõnaga: kuigi ma eelistaksin pigem pöörasema fantaasialennu ja kiirema tempoga tekste, polnud „Tagasi minevikku” sugugi halb raamat, vaid igati korralik ajarännuteemaline ajalooline põnevik.

Ning kui alguses piirdus Elton vaid ühe ajarännuga, muutus ta raamatu arenedes julgemaks ning lisas lõppu veel ulmelisi paralleelmaailmu ja paradokse. Samas on lõpp ka antud teksti õnnetus ja põhjus, miks ma ei pane tekstile viit, vaid ainult nelja. Asi on nimelt selles, et viimaks läks siiani tasakaalukalt ja aeglaselt kulgev tegevus liigseks vuristamiseks ja peategelase saatusele tõmmati liiga järsult joon alla.
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jne näol. Meie aadress küberavarustes on: toimetus@ulmeajakiri.ee
November 2017 (23)
Oktoober 2017 (20)
September 2017 (15)
August 2017 (19)
Juuli 2017 (21)
Juuni 2017 (19)
Mai 2017 (23)
Aprill 2017 (19)
Märts 2017 (18)
Veebruar 2017 (19)
Jaanuar 2017 (18)
Detsember 2016 (16)
November 2016 (18)
Oktoober 2016 (17)
September 2016 (20)
August 2016 (20)
Juuli 2016 (18)
Juuni 2016 (19)
Mai 2016 (19)
Aprill 2016 (17)
Märts 2016 (17)
Veebruar 2016 (20)
Jaanuar 2016 (21)
Detsember 2015 (21)
November 2015 (23)
Peatoimetaja veerg 11/15
Intervjuu Raul Sulbiga
Raamatuarvustus: Mutandid, maagid ja kummitused
Eesti ulme tõlked võõrkeeltesse
Külas Zagrebi ulmikutel
Iga päev - seikluslik, mitmevärviline armastuslugu
Raamatuarvustus: Tagasi minevikku
Raamatuarvustus: Jututulbad
Reaktori logo konkurss
Ulmekirjanduse BAAS - kes kellega sobib?
Lauamängututvustus: Perdition´s Mouth
Lauamänguloomingu võistlus - tulemused
Arvutimänguarvustus: Fallout 4
Estconi mälumäng 19. juulil 2014
Reaktori juubeliristsõna
Ulmeuudised 11/15
Uudiskirjandus 11/15
Isutekitaja: Kettmõõgaga mõõdetud maa
Jutt: Gurja ja kosmos
Tõlkejutt: Hull kuu
Tõlkejutt: Mälestuspäev
Tõlkejutt: Kõik saab korda
Järjejutt: Valge härrasmees. 6
Oktoober 2015 (17)
September 2015 (20)
August 2015 (15)
Juuli 2015 (22)
Juuni 2015 (21)
Mai 2015 (16)
Aprill 2015 (17)
Märts 2015 (18)
Veebruar 2015 (16)
Jaanuar 2015 (13)
Detsember 2014 (19)
November 2014 (16)
Oktoober 2014 (15)
September 2014 (17)
August 2014 (11)
Juuli 2014 (17)
Juuni 2014 (18)
Mai 2014 (18)
Aprill 2014 (14)
Märts 2014 (14)
Veebruar 2014 (15)
Jaanuar 2014 (13)
Detsember 2013 (16)
November 2013 (14)
Oktoober 2013 (15)
September 2013 (14)
August 2013 (16)
Juuli 2013 (17)
Juuni 2013 (16)
Mai 2013 (17)
Aprill 2013 (17)
Märts 2013 (16)
Veebruar 2013 (20)
Jaanuar 2013 (18)
Detsember 2012 (14)
November 2012 (15)
Oktoober 2012 (20)
September 2012 (15)
August 2012 (17)
Juuli 2012 (17)
Juuni 2012 (16)
Mai 2012 (16)
Aprill 2012 (16)
Märts 2012 (16)
Veebruar 2012 (16)
Jaanuar 2012 (16)
Detsember 2011 (17)
November 2011 (14)
Oktoober 2011 (13)
 
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud. (0.0137)